lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-13187/54

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 07.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-13187/54
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2246
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 319 lg 1, 2, 6, 7Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumineTsÜS § 69 lg 1, 2Tahteavalduse tegemineTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 150 lg 32Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 167 lg 1Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskuludTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-13187/46Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.03.20232-20-13187/49Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.06.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
2-20-16086/203Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.12.20252-22-13384/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.01.20252-24-18041/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.12.20242-22-18513/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.10.20242-20-15882/69Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.04.20242-22-3216/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.01.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-20-13187

Määruse kuupäev

Tartu, 7. veebruar 2024

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Kai Kullerkupp ja Urmas Volens

Kohtuasi

Osaühingu Linaleo hagi RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI vastu nõukogu 28. augusti 2020. a otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Linaleo määruskaebus

Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus

nende Hageja Osaühing Linaleo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink Kostja RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTS, seaduslik esindaja Jüri Leppik Kolmas isik kostja poolel Osaühing Viker, lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-13187 muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 602Juriidilise isiku juhtorganite liikmete ja muude isikute määramine
TsMS § 604 lg 5Isiku määramise kord
TsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 692 lg 2Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
2-21-15353/9
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
15.11.2021
Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Osaühingu Linaleo kanda.
4.Määrata kindlaks kassatsiooniastme menetluskulud ja mõista Osaühingult Linaleo välja Osaühingu Viker kasuks 1026 eurot. Määrata, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates 7. veebruarist 2024 kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing Linaleo (hageja) esitas 10. septembril 2020 Harju Maakohtule RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja nõukogu

2-20-13187

28.augusti 2020. a otsuste tühisus või alternatiivselt tuvastada, et need on tühistatud kostja nõukogu
2.septembri 2020. a otsusega, sh osas, millega Marko Aavik valiti kostja juhatuse liikmeks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja 2/3 aktsiate omanik. Harju Maakohus määras 11. märtsi 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 kostja nõukogu asendusliikmeteks Enno Heringsoni, Jaak Roosipuu ja Andrias Palmitsa. A. Palmits esitas 1. juunil 2020 samas tsiviilasjas maakohtule avalduse nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks. Hageja hinnangul lõppesid 1. juuni 2020. a tahteavaldusega A. Palmitsa nõukogu liikme volitused. A. Palmits esitas 19. juunil 2020 kohtule uue avalduse, milles teatas, et tal on võimalik jätkata kostja nõukogu liikmena. A. Palmits edastas 4. augustil 2020 nõukogule eelnõu Ahti Kuusevälja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks ja M. Aaviku juhatuse liikmeks valimiseks. A. Palmits edastas 25. augustil 2020 uuesti sama eelnõu ja palus hääletada. J. Roosipuu ja A. Palmits vormistasid 28. augustil 2020 nõukogu otsuse. Nõukogu 28. augustil 2020 vastu võetud otsused on tühised, sest eelnõusid ei saatnud nõukogu liikmetele nõukogu esimees ning neid ei saadetud kõigile nõukogu liikmetele. Otsuste poolt hääletas A. Palmits, kes ei olnud sel ajal enam nõukogu liige. Samale seisukohale asus ka kostja nõukogu 2. septembri 2020. a koosolekul.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja nõukogu liikmeteks olid vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise ajal A. Palmits, E. Heringson ja J. Roosipuu. Harju Maakohtu
11.märtsi 2020. a määruses tsiviilasjas nr 2-20-666 on märgitud, et kohtu määratud nõukogu liimete volitused kehtivad kuni uue nõukogu liikmete valimiseni aktsionäride üldkoosolekul. Kostja aktsionärid ei ole uut nõukogu valinud.
3.Osaühing Viker (kolmas isik) toetas kostja seisukohti.
4.Harju Maakohus jättis 2. märtsi 2023. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis temalt kolmanda isiku kasuks nende katteks välja 900 eurot kohustusega tasuda menetluskuludelt seadusjärgses määras viivist. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu 11. märtsi 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 määratud kostja nõukogu asendusliikmeteks A. Palmits, E. Heringson ja J. Roosipuu. Selles määruses tuvastas maakohus muu hulgas, et varasemate nõukogu liikmete volitused olid määruse tegemise ajaks lõppenud ja et kostja aktsionäride 7. veebruari 2020. a üldkoosolekul vastu võetud otsus uute nõukogu liikmete valimise kohta ei ole kehtiv. Pooled ei vaidle selle üle, et peale eelnimetatud kohtumääruse tegemist ei ole kostja aktsionärid uut nõukogu valinud. Kohtu määratud nõukogu liikmetega seostuvat reguleerib äriseadustiku (ÄS) § 319 lg 6. Kohtu määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni. ÄS § 319 lg-t 7 ei ole võimalik praeguses olukorras kohaldada. Kohtu määratud asendusliikmete asemele ei ole uusi nõukogu liikmeid aktsionärid valinud ega kohus määranud. Seega oli A. Palmits
28.augustil 2020 kostja nõukogu otsuste vastuvõtmise ajal kostja nõukogu liige. Kuna vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise ajal olid kostja nõukogu liikmeteks vaid A. Palmits, E. Heringson ja J. Roosipuu, siis ei pidanud koosoleku kokkukutsuja kellelegi teisele kui nõukogu liikmetele eelnõusid saatma. Maakohus tuvastas, et vaidlusalused nõukogu otsused olid vastu võetud kirjalikult, koosolekut kokku kutsumata. Kostja põhikiri ei keela otsuste vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata. Maakohus leidis, et kostja nõukogu 28. augusti 2020. a koosolekul vastu võetud otsused on kehtivad.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja ja kolmanda isiku kanda.

2(6)

2-20-13187 Apellatsioonkaebuse kohaselt on tühine kostja nõukogu 28. augusti 2020. a otsus, millega valiti kostja juhatuse liikmeks M. Aavik, sest otsuse tegemise ajal ei olnud A. Palmits kostja nõukogu liige. Maakohus kohaldas vääralt ÄS § 319 lg-t 6 ja jättis kohaldamata ÄS § 319 lg 7. A. Palmits on

1.juunil 2020 ÄS § 319 lg 7 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi esitanud kohtule avalduse enda vabastamiseks nõukogu liikme kohustustest ning tema tahteavaldus muutus kehtivaks siis, kui kohus sai selle kätte. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. juuni 2023. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt menetlusse võtmata, leides, et apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust rahuldada. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda ja märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kohtu määratud juhtorgani liikmel õigust tagasi astuda, kuid ta võib taotleda kohtult enda ametist vabastamist. Kohtu määratud nõukogu asendusliikme volitused kehtivad, kuni pädev organ on valinud või määranud uue liikme. Kui äriühingu vastav organ on uue juhtorgani liikme valinud, lõpeb kohtu määratud asendusliikme ametiaeg automaatselt ilma kohtu vastava otsustuseta. Maakohus tuvastas, et nõukogu asendusliikmeteks on määratud A. Palmits, E. Heringson ja J. Roosipuu. Pooled ei vaielnud selle üle, et vaidlusaluste nõukogu otsuste vastuvõtmise ajaks ei olnud uusi nõukogu liikmeid valitud või määratud. Arvestades, et nõukogu asendusliikme ametisuhe tekib kohtumääruse alusel, siis peab kohus asendusliikme tagasikutsumiseks tema taotluse alusel tegema vastavasisulise otsustuse, mis on kaalutlusotsustus (TsMS § 604 lg 5). Kuna vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise ajaks ei olnud A. Palmits kostja nõukogu liikme ülesannete täitmisest vabastatud, ei pidanud maakohus tema kohtule esitatud avalduste sisu hindama.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ning jätta menetluskulud kostja ja kolmanda isiku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus on põhjendamatult jätnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kohaldades valesti ÄS § 319 lg-t 6. ÄS § 319 lg 7 kohaldub ka siis, kui nõukogu liikme on määranud kohus. Ringkonnakohtu seisukoht, et kohtu määratud juhtorgani liikmel ei ole õigust tagasi astuda, ei ole kooskõlas põhiseaduse § 29 neljanda lausega.
8.Kostja ja kolmas isik vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium muudab TsMS § 692 lg 2 ja § 695 alusel ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
10.Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas ringkonnakohus võis TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel jätta hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kuna kaebuses toodud väidete õigsust 3(6)

2-20-13187 eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Hageja leiab, et tema apellatsioonkaebus oleks tulnud rahuldada, sest maakohus kohaldas valesti ÄS § 319 lg-d 6 ja 7.

11.Kohtute tuvastatud asjaoludel määrati Harju Maakohtu 11. märtsi 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 kostja nõukogu asendusliikmeteks A. Palmits, E. Heringson ja J. Roosipuu. ÄS § 319 lg 6 esimese lause kohaselt koostoimes TsMS §-ga 602 saab kohus määrata mõjuval põhjusel väljalangenud nõukogu liikme asemele uue liikme juhatuse või nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. ÄS § 319 lg 6 teise lause järgi kestavad kohtu määratud nõukogu liikme volitused kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni. Seega on kohtus nõukogu asendusliikme määramise eelduseks mõjuv põhjus, eelkõige vajadus tagada aktsiaseltsi juhtimine, ja kui asendusliikme määramise põhjustanud asjaolu on ära langenud ning valitud või määratud on uus nõukogu liige, siis lõpeb asendusliikme ametisuhe automaatselt. Selle sätte eesmärk ei ole reguleerida ammendavalt asendusliikme ametisuhte lõppemise aluseid, mh ei välista see asendusliikme õigust tagasi astuda.
12.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu määruses väljendatuga, et kohtu määratud nõukogu liikmel ei ole õigust nõukogust ÄS § 319 lg 7 kohaselt tagasi astuda. Nagu eespool märgitud, ei reguleeri ÄS § 319 lg 6 ammendavalt nõukogu asendusliikme ametisuhte lõppemise aluseid. ÄS § 319 lg 7 järgi võib nõukogu liige nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest üldkoosolekule või enda määrajale. Nõukogu liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Nõukogu liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. ÄS § 319 lg 7 kohaldamist ei välista asjaolu, et nõukogu liikme on ÄS § 319 lg 6 esimese lause kohaselt määranud kohus. Äriseadustikust ei tulene, et kohtu määratud nõukogu liikme tagasiastumisele kohaldub ÄS § 319 lg-s 7 sätestatust erinev kord. Seega on kolleegium seisukohal, et ka kohtu määratud nõukogu liige saab igal ajal sõltumata põhjusest tagasi astuda ja tagasiastumisel tuleb juhinduda ÄS § 319 lg-s 7 sätestatust.
13.Vastus küsimusele, kas A. Palmits on nõukogu liikme kohalt kehtivalt tagasi astunud, sõltub eeltoodud seisukohti arvestades sellest, kas ta esitas oma tagasiastumisavalduse õigele organile või isikule. Kolleegium leiab, et kui kohtu määratud nõukogu asendusliige soovib nõukogu liikme kohalt tagasi astuda, siis on tal õigus teha sellekohane tahteavaldus üldkoosolekule või isikule, kellel on põhikirja järgi õigus nõukogu liikmeid määrata või valida (ÄS § 319 lg 7). Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi ÄS § 319 lg 1 esimese lause järgi üldkoosolek. Samas võib ÄS § 319 lg 2 järgi äriühingu põhikirjaga ette näha, et mitte rohkem kui pooled nõukogu liikmed valitakse või määratakse ja kutsutakse tagasi sama paragrahvi lg-s 1 sätestatust erineval viisil. Kui nõukogu liikme määrab ÄS § 319 lg 6 ja TsMS § 602 järgi kohus, siis sellekohane kohtumäärus asendab aktsionäride üldkoosoleku või selleks õigustatud isiku otsust nõukogu liikme valimise kohta. Selle määruse tegemisega ei lähe kohtule üle muud üldkoosoleku õigused ja kohustused. Sealjuures ei muutu kohus organiks või isikuks, kellele nõukogu liige peaks tagasiastumiseks esitama ÄS § 319 lg 7 esimese lause kohaselt tagasiastumisavalduse. Kohtu määratud nõukogu asendusliikme ametisuhe lõpeb seega ÄS § 319 lg 7 kohase kehtiva (TsÜS § 69) tahteavalduse tegemisega üldkoosolekule või isikule, kellel on õigus nõukogu liikmeid aktsiaseltsi põhikirja järgi valida. Seega ei ole A. Palmitsa 1. juunil 2020 kohtule esitatud avaldus käsitatav tagasiastumisavaldusena.
14.Kolleegium on varem leidnud, et aktsiaseltsi juhatuse liikme tagasiastumine on kujundusõigus ja õigussuhe loetakse lõpetatuks alates ajast, mil ülesütlemisavaldus jõustub, ehk ajast, mil õigussuhte 4(6)

2-20-13187 teine pool (äriühing oma nõukogu kaudu) avaldusest TsÜS § 69 lg 2 mõttes teada saab (RKTKo 07.03.2018, 2-16-11889/42, p 22). Kolleegiumi hinnangul kohaldub sama põhimõte ka nõukogu liikme tagasiastumisele. Kui nõukogu liige peab tagasiastumiseks tegema sellekohase tahteavalduse üldkoosolekule, peab ta sellest teavitama kõiki aktsionäre, kuid sellekohane tahteavaldus jõustub siiski ajast, mil vähemalt üks aktsionär on avalduse TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 kohaselt kätte saanud (vt tulundusühistu juhatuse liikme kontekstis RKTKo 24.01.2023, 2-19-3390/64 p 11.2).

15.Lisaks ÄS § 319 lg-s 7 nimetatud viisil tagasiastumisele on kohtu määratud nõukogu liikmel võimalik taotleda enda vabastamist nõukogu liikme ametist ka tema määranud kohtult. Selline taotlus on käsitatav menetlusliku taotlusena, mitte eespool kirjeldatud kättesaamisel jõustuva tagasiastumisavaldusena. See tähendab, et kui kohtu määratud nõukogu liige esitab taotluse enda vabastamiseks, on kohtul võimalik see nõukogu liige määrusega ametist vabastada. Seega ei ole kohtule tehtud taotlusel samasugust toimet nagu üldkoosolekule või isikule, kellel on põhikirja järgi õigus nõukogu liikmeid määrata või valida, tehtud tahteavaldusel.
16.Eeltoodud seisukohti ei välista ka TsMS § 604 lg 5, mille kohaselt võib kohus TsMS § 602 alusel määratud isiku ka omal algatusel ametist vabastada ja uue isiku määrata. TsMS § 604 lg 5 reguleerib erakorralist ametist vabastamist, mis võib osutuda vajalikuks, kui pärast isiku määramist selgub, et ta ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei ole võimeline täitma või rikub talle pandud kohustusi.
17.Maakohus tuvastas, et A. Palmits esitas 1. juunil 2020 avalduse tagasiastumise kohta teda määranud maakohtule. Asjas ei ole väidetud, et A. Palmits oleks eelnimetatud avalduse esitanud veel kellelegi teisele. Seda arvestades on õige kohtute lõppjäreldus, et A. Palmitsa 1. juunil 2020 maakohtule saadetud tahteavaldus ei lõpetanud tema nõukogu liikme ametisuhet. A. Palmits oli kostja nõukogu 28. augusti 2020. a otsuste vastuvõtmise ajal kostja nõukogu liige ja sai otsustada kostja juhatuse koosseisu üle.
18.Eeltoodud põhjendustel jääb hageja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub kokkuvõttes ringkonnakohtuga, et hageja apellatsioonkaebusel puudub eduvõimalus ning ringkonnakohus võis TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud Riigikohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. See hõlmab nii kostja kui TsMS § 167 lg 1 järgi ka kolmanda isiku menetluskulusid.
20.Kuivõrd maakohus on menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostjal ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
21.Kolmanda isiku esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud talle kassatsioonimenetluses õigusabi 4,75 tundi tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku palub kolmas isik mõista hagejalt välja 1026 eurot. Kolleegium peab kolmanda isiku esindaja tunnitasu ja toimingute ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Seega tuleb hagejalt kolmanda isiku kasuks välja mõista Riigikohtus kantud menetluskulu 1026 eurot (käibemaksuga). Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kolmanda isiku taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 5(6)

2-20-13187 Rahuldamata jääb kolmanda isiku taotlus rahuldada tema 3. veebruaril 2023 esitatud taotlus hüvitada maakohtus kantud menetluskulud. Maakohus on selle taotluse lahendanud ja mõistnud hagejalt kolmanda isiku kasuks välja 900 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4).

22.Määruskaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja