Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-23-136855
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.01.2024. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-136855
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finance Group hagi Jxxxxx Kxxxxxxx vastu võla nõudes
Hagihind
3033,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: 10746479; aadress: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Harju maakond); Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Jxxxxx Kxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxx küla, xxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxmaakond).
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
1 (5)
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
maksetähtajaga 01.04.2023. a (dtl 46) ja nr KK3527615 maksetähtajaga 01.05.2023. a (dtl 45). Makseteatiste kohaselt on arvestatud intressi vastavalt 61,59 eurot, 61,59 eurot, 58,93 eurot, 53,13 eurot, 57,73 eurot ja 55,48 eurot. Intressivõlgnevus on kostjal alates 11.03.2023.a kuni 25.05.2023. a summas 178,02 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa on 50 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1764,79 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, s.o 26.05.2023. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.11.2023. a laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40% aastas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 334,58 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.11.2023. a lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas.
3 (5)
mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7, lg 2 p-des 1-3, lg 3 p-des 1-3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kostja märkis laenutaotluses (dtl 59) enda sissetulekuks sotsiaaltoetus/hüvitis summas 476,83 eurot, kulud ülalpeetavatele 300 eurot ning majapidamiskulud 0 eurot. Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja suhtes tehtud krediidianalüüsi (dtl 59-74), lepingu ning sellega seonduva teabe (dtl 30; 33-44) ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 31-32). Kohus on seisukohal, et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ega ka lepingueelne täiendav teave (dtl 33-36) ei tõenda seda, et konkreetne laenuandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingueelne täiendav teave täiendab ja selgitab Euroopa standardinfo tarbijakrediidi teabelehte ning on informatiivse tähendusega. Laenuandja jõudis kostja taustauuringut tehes järeldusele, et kostja on võimeline tasuma krediidikonto lepingus ettenähtud makseid summas 78,70 eurot (dtl 62). VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt viidatud paragrahvi lõigetele 3, 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-20-10661 tehtud otsuses leidnud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks (sotsiaaltoetus/hüvitis) märkinud 476,83 eurot ja väljaminekuteks ülalpeetavatele 300 eurot. Laenuandja on laenu väljastamise otsustuse aluseks võtnud sissetuleku 476,83 eurot ja väljaminekud 450 eurot (300 eurot ülalpeetavatele ning 150 eurot majapidamiskulu) ning jõudnud järeldusele, et laenusaaja taustakontroll on korras ning kostjal on reserv 248,13 eurot. Kohus on seisukohal, et laenuandja ei käitunud kostjale laenu väljastades vastutustundlikult. Kostja sissetulekuks on üksnes sotsiaaltoetus/hüvitis summas 476,83 eurot ning kostja ülalpidamisel on alaealised, kelle igakuine ülalpidamiskulu on 300 eurot. Olukorras, kus laenuandja arvestas kostja igakuisteks majapidamiskuludeks 150 eurot, oleks ta pidanud ka nendest andmetest lähtuma, mitte looma kunstliku reservi (248,13 eurot). Hagiavaldusest ei nähtu, millist krediidi andmise seisukohast tähtsust omavat teavet laenuandja kostja kohta avalikest andmebaasidest teada sai. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta. Kuivõrd kostjal laenuandja märgitud reservi laenumaksete tasumiseks tegelikkuses ei olnud ning kõik kostja kohustused ei olnud arvesse võetud ei oleks laenuandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga 4 (5)
09.03.2020. a sõlmitud krediidilepingut nr KK3527615 sõlmida.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.