lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-133882/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-133882/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1655
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 4062 lg 1, 3TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 3401TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 641 lg 1Menetlusosalistele apellatsioonkaebusest teatamineTsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-133882/19Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja07.03.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (37)

lahend.ee
2-25-8644/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.03.20262-25-12231/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja13.02.20262-24-139910/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja22.12.20252-25-8481/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja05.12.20252-24-144466/9Viru Maakohus Rakvere kohtumaja25.11.20252-24-138674/9Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.09.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. detsember 2023

Tsiviilasja number

2-23-133882

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi Mati Peiti vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2955 eurot 65 senti

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. novembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OK Incure OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Aap Kulik

esindajad

RESOLUTSIOON

Vastustaja (kostja):

XXXXXXXXXXX)

Mati

Peit

(isikukood

1.Võtta OK Incure OÜ apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 17. novembri 2023. a otsuse peale menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
VÕS § 4034 lg 7
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
2-24-133976/8
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
12.09.2025
2-24-145385/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.09.2025
2-24-126785/10Viru Maakohus Rakvere kohtumaja12.08.2025
2-24-144970/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.06.2025
2-24-128156/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.06.2025
2-24-123868/11Viru Maakohus Rakvere kohtumaja13.05.2025
2-24-126976/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja25.04.2025
2-24-119338/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja23.04.2025
2-23-151128/7Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus06.11.2024
2-24-107788/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.10.2024
2-24-116287/10Viru Maakohus Rakvere kohtumaja10.10.2024
2-24-95/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja08.10.2024
2-24-105858/10Viru Maakohus Rakvere kohtumaja04.10.2024
2-24-108926/10Viru Maakohus Rakvere kohtumaja05.09.2024
2-23-145442/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja01.08.2024
2-23-147982/9Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.07.2024
2-24-107103/11Viru Maakohus Rakvere kohtumaja15.07.2024
2-23-127349/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.06.2024
2-23-147837/9Viru Maakohus Rakvere kohtumaja28.05.2024
2-23-144420/9Viru Maakohus Rakvere kohtumaja19.04.2024
2-24-223/11Viru Maakohus Rakvere kohtumaja12.04.2024
2-23-138432/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.03.2024
2-23-125495/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.03.2024
2-23-150383/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.03.2024
Tühistada Viru Maakohtu 17. novembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-133882 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
4.Rahuldada OK Incure OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 22. augustil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mati Peiti (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 2888 eurot 17 senti. Pärnu Maakohtu 13. oktoobril 2023. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning asi anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (laenuandja) 10. juunil 2022 tähtajatu krediidiliinilepingu nr XXXXXXXXXXX, krediidilimiidiga 2000 eurot (krediidileping). Krediidilepingus lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0.11% päevas. Krediidi kulukuse määr oli 50.63% aastas. Kostja on 10. juunist 2022 kuni 17. aprillini 2023 saanud krediiti kokku 2016 eurot 80 senti. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 60 eurot 64 senti, millest on arvestatud põhiosa tagasimakseks 16 eurot 80 senti, intressi katteks 28 eurot 59 senti, kiire väljamakse tasu 15 eurot ja ülekandetasu 25 senti. Kostja jäi võlgnevusse kolme osamakse tasumisega. 3. aprillil 2023 teavitati kostjat iseteeninduse kaudu e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhuks, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja jooksul võlgnetavat raha. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning laenuandja ütles
17.aprillil 2023 krediidilepingu üles. Laenuandja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale ja sellest teavitati kostjat 8. mail 2023. Pärast nõude täpsustamist palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2000 eurot, tasumata intressi 533 eurot 32 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 372 eurot 33 senti, väljamaksetasu 15 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja selgitas, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ta omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele lisatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Teavet

kostja andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas krediidiandja lisaks avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Laenuandja analüüsis vastavalt enda sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale kostja kohta kogutud teavet kogumis ning jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

2.Kostja kinnitas hagiavalduse kättesaamist, kuid kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.
3.Maakohus jättis 17. novembri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli krediidilepingu sõlmimise ajal 2022. a juunis Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%. Selle kolmekordne määr on 48,9% aastas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 järgi on seda määra ületav tarbijakrediidileping tühine. Krediidilepingu ja tarbijakrediidi teabelehe järgi on kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr 50,63%. Seega on krediidileping tühine. Selle tagajärg on, et hageja peab VÕS § 4062 lg 3 viimase lause kohaselt tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti tuvastanud, et krediidileping on tühine. Keskmine krediidi kulukuse määr, mille maakohus aluseks võttis, 16,30% aastas kohaldus alles alates 1. juulist 2022 sõlmitud krediidilepingutele. Laenuandja sõlmis kostjaga lepingu 2022. a juunis. Seega ei saanud seda näitajat arvesse võtta ning arvestada tuli Eesti Panga 30. novembril 2021 avaldatud määra, milleks oli 16,95% ning mille kolmekordne määr oleks 50.85%. Seega ei ületanud krediidilepingu krediidi kulukuse määr 50,63% seaduses lubatud määra ning krediidileping ei ole tühine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb tühistatud osas TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5, lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd kaebuses on palutud ringkonnakohtult uue lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
5.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018 213-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

6.Maakohus on ekslikult lähtunud valest keskmist krediidi kulukuse määrast. Maakohus jättis tähelepanuta, et VÕS § 4062 lg 1 viimase lause kohaselt korraldab Eesti Pank keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks oma veebilehel. Krediidilepingu sõlmimise ajal 10. juunil 2022 ei olnud Eesti Pank veel avaldanud viimase kuue kuu keskmist krediidi kulukuse määra, vaid tegi seda 22. juunil 2022. Seega ei olnud laenuandjal võimalik arvestada tulevikus avaldatava keskmise krediidi kulukuse määraga. Krediidilepingu sõlmimise hetkel oli VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses nimetatud viimati avaldatud keskmine krediidi kulukuse määr 22. detsembril 2021 avaldatud 16,95%. Selle kolmekordne määr on 50,85% aastas. Seega ei saa krediidileping olla vähemasti maakohtu viidatud asjaolu tõttu tühine.
7.Isegi juhul, kui krediidileping oleks maakohtu viidatud asjaolu tõttu tühine, ei oleks põhjendatud hagi tervikuna rahuldamata jätmine, kui hageja on välja toonud, millise osa tema nõudest moodustab laenu põhiosa ja kui palju (arvestades muutunud intressimäära) on kostja talle põhiosa katteks tasunud. Maakohus on otsuse põhjendustes selgitanud, et VÕS § 4062 lg 3 viimase lause kohaselt peab krediidiandja liigkõrge krediidi kulukuse määra korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellest on maakohus ekslikult järeldanud, et hageja saab oma nõude alles pärast selle kohustuse täitmist maksma panna. Ometi jättis maakohus hagi rahuldamata, mis ei võimaldaks hagejal ka viidatud kohustuse täitmise järel uuesti sama nõudega kohtusse pöörduda, sest tegemist oleks vaidlusega samade poolte vahel sama nõude üle samal alusel (TsMS § 371 lg 1 p 4).
8.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtu hinnangul on see põhimõte kohaldatav ka sarnaselt sõnastatud VÕS § 4062 lg 3 viimase lause puhul. See tähendab, et ka krediidilepingu tühisuse korral oleks maakohus pidanud hindama, kas ka algse laenugraafiku järgi oleks olnud juba kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Sellisel juhul oleks siiski tulnud hagi vähemasti laenusumma ja seadusjärgse intressi osas rahuldada (RKTKm 24.11.2023 2-2113098, p 16).
9.Sõltumata eelnevast ei pea ringkonnakohus ise võimalikuks uue otsuse tegemist, kuivõrd maakohus peab mh kaebeõiguse tagamiseks esimese astmena hindama, kas laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p-d 17– 25). Ringkonnakohus märgib, et kuigi hageja on selgitanud 1. novembri 2023 menetlusdokumendi p-s 3.6, milliseid samme on ta astunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks, võib maakohus nende selgituste ebapiisavaks osutumisel anda täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 3401) mh selle selgitamiseks, kas ja millisel määral arvestas laenuandja kostja maksevõime hindamisel tema muude finantskohustustega (laenudega). Kui maakohus peaks tuvastama, et kostja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, toob see kaasa üksnes krediidilepingus sisalduva intressikokkuleppe tühisuse ning see asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24). Sellest johtuvalt kuuluks ka

juhul, kui maakohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, hagi vähemasti põhinõude ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldamisele.

10.Viivisenõude kohta märgib ringkonnakohus, et seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud. Kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma nt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga.
11.Eeltoodust tulenevalt on tegemist TsMS § 656 lg 1 p-s 5 sätestatud olulise menetlusnormi rikkumisega, mis toob TsMS § 646 järgi ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas krediidileping on mingis osas tühine ja sellest lähtuvalt otsustada, millises osas hagi rahuldamisele kuulub.
12.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja nende rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja