Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number
2-23-107839
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi J. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja J. L. (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 16. juulil 2023.
2 (4)
Hageja märkis 27. novembri 2023 vastuses, et poolte vahel on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus, mitte deklaratiivne võlatunnistus. Pooled on kokku leppinud konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimises. Hageja leiab, et praegusel juhul ei saa nõude menetlemisel võtta aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud varasemat võlasuhet ega sellest lähtuvalt kohaldada hageja ja kostja vahelisele võlasuhtele tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Esmalt selgitab kohus, et kui kohtule esitatud hagis tugineb hageja pooltevahelisele võlatunnistusele, siis eeldatakse, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2-23-13098/50, p 27; RKTKo 06.02.2012, 3-2-1-149-11, p 22). Kui hageja soovib hagis tugineda konstitutiivsele võlatunnistusele, siis tuleb hagis välja tuua asjaolud, mille pinnalt saab kohus asuda seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus. Pelgalt võlatunnistuses märgitust ei saa järeldada, et kostja on kõikidest vastuväidetest loobunud. See, kas poolte vahel on sõlmitud konstitutiivne või deklaratiivne võlatunnistus on õiguslik hinnang, mitte faktiline asjaolu. Kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise. Kuna hageja ei toonud välja asjaolusid, millest nähtub konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimine, tuleb eeldada deklaratiivse võlatunnistuse sõlmimist poolte vahel. Hagejal tuli välja tuua deklaratiivsest võlatunnistusest tuleneva nõude aluseks olevad asjaolud – sh asjaolud, millest nähtub, kas kostja võlgneb hagejale kokkuleppes märgitud rahasumma mingist kohustusest tulenevalt (sh põhinõude tekkimise fakt, tasumisega viivitamise fakt ja viivitatud aeg, nõude sissenõutavaks muutumise aeg, võlgniku poolt kohustuste täitmise fakt). Samuti tuli hagejal välja tuua vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise aluseks olevad asjaolud. Kohus on eeltoodut hagejale selgitanud 13. novembri 2023 kohtumääruses ning andnud hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna praegusel juhul tuleb eeldada deklaratiivse võlatunnistuse sõlmimist poolte vahel ja arvestades seda, et hageja ei ole deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olevaid asjaolusid välja toonud ja hageja nendele asjaoludele ka tugineda ei soovi, siis on hagis toodud asjaoludel hagi õiguslikult perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks võtta perspektiivitut hagi menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamist.
tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (RKTKm 24.11.2023, 2-23-13098/50, p 28).
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.