2-22-147778/57 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Jätta kindlaks määramata ja N. M.lt (M., isikukood xxx) V. K. (K., isikukood xxx) kasuks välja mõistmata V. K. lepingulise esindaja kulu 300 (kolmsada) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ekspertiisikulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata ekspert, menetlusosaline või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu, kui kohtu määratud või taotletud summa ületab 100 eurot (TsMS § 159). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

tehingu ajal. Kostja kirjutas kogu teksti ise. Ta istus minu kõrval ja kirjutas. Ta istus laua taga notari juures. Motiveeris sellega, et naisel on vaja kogu summat, umbes 72 000 eurot. Dokument, mille kostja kirjutas, oli laua peal. Kostja kirjutas selle dokumendi pastapliiatsiga. Selle dokumendi suurus oli A5“ (dtl 169). Kostja andis 15.08.2023 kohtuistungil vande all järgmise seletuse võlatunnistuse dokumendi (dtl 27) kohta: „Selle dokumendi tekst ei ole kirjutatud minu poolt. See allkiri sellel dokumendil ei kuulu mulle. Ma nägin seda dokumenti esimest korda siis, kui hageja pöördus kohtusse. Kui me olime notari juures, siis hageja ei palunud minult mingit võlatunnistust. Mul puudus mistahes kohustus seda anda“ (dtl-d 173-174). Hageja ja kostja poolt vande all antud seletused on teineteist välistavad asjaolu osas, mis puudutab võlatunnistuse dokumendi kirjutamist ja allkirjastamist: hageja väidab, et kostja kirjutas ja allkirjastas dokumendi, kostja väidab, et ta ei ole võlatunnistuse dokumendi teksti kirjutanud ja dokumenti allkirjastanud. Poolte vande all antud seletuste pinnalt ei ole võimalik seda vastuolu kõrvaldada ega lugeda ühe poole seletusi teise poole omadest usaldusväärsemaks. Kohus arvestab, et mõlema poole seletuse sisu on ilmselt mõjutatud poole huvist asja enda kasuks lahendamise vastu. Seetõttu hindab kohus poolte vande all antud seletusi koosmõjus teiste tõenditega. Kohus määras käekirjaekspertiisi eksperdiarvamuse saamiseks selle kohta, kas võlatunnistuse tekst ja sellel olev allkiri on kirjutatud kostja poolt. Ekspertide E. K. ja L. E. 20.10.2020 kirjalikust eksperdiarvamusest nähtuvalt on 28.08.2020 kuupäeva kandva venekeelse dokumendi kogu teksti väga tõenäoliselt kirjutanud kostja isiklikult (omakäeliselt). Samuti nähtub eksperdiarvamusest, et 28.08.2020 kuupäeva kandvale venekeelsele dokumendile on allkirja kirjutanud väga tõenäoliselt kostja isiklikult (omakäeliselt) (dtl 241). Ekspertide arvamuse skaalast nähtuvalt tähendab hinnang „+3 VÄGA TÕENÄOLISELT SAMA KIRJUTAJA“ seda, et vaidlustatud käsikirjalise teksti/allkirja on väga tõenäoliselt kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on väga väike. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on palju kokkulangevusi, puuduvad olulised lahkuminekud. Materjalist tulenevad piirangud (nt lihtne allkiri või kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline erinevus vaidlustatust) puuduvad või on neid väga vähe (dtl 245). Kohtu hinnangul on ekspertide poolt eriteadmiste kasutamise viis ja selle abil arvamuseni jõudmine kirjalikust eksperdiarvamusest selgesti jälgitav ning vastuoludeta (dtl-d 238-245). Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annavad alust kahelda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspertide eriteadmistes ja usaldusväärsuses. Eksperdiarvamuse ja hageja vande all antud seletuse vahel puuduvad vastuolud. Hageja on avaldanud, et kostja kirjutas ja allkirjastas võlatunnistuse dokumendi, eksperdid on seda väga tõenäoliseks pidanud. Eeltoodut arvestades saab eksperdiarvamust kui usaldusväärset tõendit koos hageja seletusega hinnates lugeda usaldusväärseks ka hageja antud seletuse. Ekspertide arvamuse kohaselt esineb väga väike tõenäosus, et kirjutajaks ei ole kostja. Kohtu hinnangul kõrvaldab hageja seletus võimaluse, et kirjutajaks ei ole kostja. Kohus leiab, et hageja võlatunnistuse dokumendi, hageja vande all antud seletuse ja ekspertide arvamusega on tõendatud võlatunnistuse dokumendi (dtl-d 27) kirjutamine ja alla kirjutamine kostja poolt. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud kirjalikus vormis võlatunnistus VÕS § 30 lg-te 1 ja 2 mõistes. Kostja on andnud vande all seletuse, mis on vastuolus ekspertide arvamusega, sest kostja on välistanud igasuguse võimaluse, et võlatunnistus on tema kirjutatud ja allkirjastatud, kuid eksperdid on jõudnud arvamusele, et võlatunnistuse kirjutamine ja allkirjastamine on väga tõenäolised. Kohtu hinnangul ei ole võimalik vastuolusid kõrvaldada kostja seletusi koos teiste tõenditega hinnates. Kohus leiab, et kostja seletuses sisalduv väide hagi aluseks oleva asjaolu puudumise kohta võib olla esitatud lähtudes huvist hagi rahuldamata jätmise vastu. Kohus on seisukohal, et tõendi vastuolu teiste tõenditega annab aluse lugeda tõend tervikuna ebausaldusväärseks. Kohus jätab seetõttu kostja vande all antud seletuse arvestamata, sest see on ilmselt ebausaldusväärne (TsMS § 238 lg 5).

11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on vaielnud vastu hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele (dtl 256). Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 100 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli 14,75 tundi. Hageja nõuab lepingulise esindaja kulu 1475 eurot hüvitamist. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: 05.12.2022 kliendi konsulteerimine, ajakulu 1 tund, 17.01.2022 hagimaterjalidega tutvumine, ajakulu 1 tund; 21.01.2023 hagiavalduse koostamine, ajakulu 2,5 tundi; 28.02.2023 kostja vastusega tutvumine, ajakulu 1 tund; 03.03.2023 kliendi konsulteerimine seonduvalt kostja vastusega, ajakulu 1 tund; 17.05.2023 kostja täiendava seisukohaga tutvumine ja selle analüüs, ajakulu 2 tundi; 18.05.2023 kliendi konsulteerimine seonduvalt kostja täiendava seisukohaga, ajakulu 1 tund; 30.05.2023 kostja vastuväidetega tutvumine, ajakulu 0,25 tundi; 24.07.2023 kliendi konsulteerimine seonduvalt ekspertiisitaotlusega, ajakulu 0,5 tundi; 14.08.2023 kliendi konsulteerimine enne kohtuistungit, ajakulu 1 tund; 31.08.2023 kohtuistungi protokolliga tutvumine, ajakulu 1 tund; 16.10.2023 kohtumäärusega tutvumine, ajakulu 0,5 tundi; 23.10.2023 ekspertiisiaktiga tutvumine, ajakulu 1 tund; 26.10.2023 menetluskulude nimekirja koostamine, ajakulu 1 tund. Kohus leiab, et kliendi nõustamine, asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine (ajakulu kokku 4,5 tundi) on vältimatult vajalikud toimingud, et koostada hagiavaldus ja esitada see kohtule, et klient saaks oma nõudele kohtus õiguskaitse. Hagi koostamise ja kohtule esitamise osaks on nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine ja analüüs, tõendite kogumine. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse nõuetele vastava hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg kuni kolm tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja lepingulise esindaja poolt hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks (sh kliendi nõustamine ja materjalidega tutvumine) kulunud 3 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et ajakulu 1,5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. 5 (7)