Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E. P. vastu võla, viivise ja võla sissenõudmiskulude nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn) lepinguline esindaja: jurist T. I. (PlusPlus Legal OÜ; epost:XXX);
2-23-1111558
Kostja: E. P. (isikukood XXX; elukoht XXX) lepinguline esindaja: D. O. (e-post: XXX)
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Aktsiaseltsi PlusPlus Capital loobumine hagist E. P. vastu võla, viivise ja võla sissenõudmiskulude nõudes ning lõpetada tsiviilasja nr 2-23-111558 menetlus.
2.Jätta menetluskulud hageja, Aktsiaseltsi PlusPlus Capital, kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Tagastada Aktsiaseltsile PlusPlus Capital pool hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 170,20 eurot. Tagastatav summa kanda Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele nr XXX.
Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 16.03.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. P. lt 3340,41 eurot saamiseks. Kohus tegi 27.03.2023. a võlgnikule makseettepaneku, millele viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgniku poolt vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 22.05.2023. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 29.06.2023. a Tartu Maakohtule oma nõude E. P. vastu hagiavalduse vormis. Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital taotles hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt E. P. lt hageja kasuks välja põhivõla summas 1970,39 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 1495 eurot, viivise põhivõlalt edasiulatuvalt alates 30.06.2023. a 0,0863% päevas kuni põhivõla nõude täitmiseni ning lisaks võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Hagi asjaolude kohaselt sõlmis kostja XX.XX.XXXX. a Telia Eesti AS-iga tähtajalise mobiilsideteenuse lepingu nr XXX, mille alusel pakkus Telia kostjale paketi Mobiilse elu kõnepakett teenust telefoninumbritele XXX ja XXX. Lepingu lisatingimusena sai kostja enda kasutusse 2 seadet Apple iPhone 11 64 GB. Kostja rikkus lepingutest tulenevat maksekohustust, mistõttu ütles Telia Eesti AS lepingu ennetähtaegselt üles ja loovutas lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. sõlmitud lepingutest tulenevat raha maksmise kohustust.
3.Tartu Maakohus võttis hagi 30.06.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4.Kostja, E. P. , esitas 11.08.2023. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et esitatud nõue ei ole temaga seotud ja ta ei ole kursis tsiviilasjas esitatud faktidega.
5.Kohus otsustas 06.09.2023. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus võttis määruses kokku hageja nõude, arutas pooltega hageja nõudele õigusliku hinnangu andmist ja poolte tõendamiskoormist ning andis pooltele tähtajad täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks.
6.Kostja esitas 20.09.2023. a kohtule vastuse, milles küsis, et kuidas ta saab tõendada, et pole võla aluseks olevat lepingut Teliaga sõlminud. Kostja tõi täiendavalt välja, et lepingus on mainitud tema aadressiks XXX, aga ta ei ole oma elu jooksul antud asulas käinud ja on veetnud suure osa oma viimastest kümnenditest XXX. Lisaks märkis kostja, et hageja esitatud lepingul on ilmselge erinevus tema ja allakirjutanu allkirjas. 24.09.2023. a esitas kostja kohtule täiendava vastuse, milles avaldas, et ta ei ole nõus võõraid võlgu tasuma ja küsis, et mis alusel peetakse teda võlgnikuks.
7.Hageja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul midagi täiendavat ei esitanud ja kostja vastuväidetele ei vastanud.
8.Kohus pidas vajalikuks nõuda hagejalt seisukohta kostja vastuväidete kohta ja määras 24.10.2023. a kirjaga hagejale selleks tähtaja. Kohus palus hagejal muu hulgas täpsustada hagi aluseks oleva lepingu sõlmimise asjaolusid, sh seda, kuidas lepingu sõlmimisel kostja isik tuvastati.
9.Hageja esitas 13.11.2023. a kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hagist loobumise põhjusena toob hageja välja, et esialgne võlausaldaja on pöördunud hageja poole taotlusega
nõude tagasiloovutamise küsimuses, sest loovutatud nõude osas on algatatud kriminaalasi seoses E. P. nimel kelmusega lepingute sõlmimisega. Hageja palub kohtul hagist loobumine vastu võtta, lõpetada asja menetlus ja tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 225,50 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et ei esine alust jätta hagist loobumist vastu võtmata. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab erisusena, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Antud juhul ei ole hagist loobumise põhjuseks see, et kostja oleks pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Seega tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Käesolevas asjas ei ole teada kostjal menetluskulude tekkimist. Seega hageja hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja puudub vajadus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
12.Kohus leiab, et hageja taotlus temale riigilõivu tagastamiseks summas 225,50 eurot on põhjendatud osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 455 eurot, sh 114,60 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 340,40 eurot hagimenetluses. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 näeb erisusena ette, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Antud juhul lõpetab kohus menetluse hagist loobumise tõttu. Seega tulenevalt TsMS § 150 lg-st 3 ei kuulu hagejale tagastamisele maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv.
Põhjendatud on TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 170,20 eurot (340,40 / 2).
13.Kohus toimetab käesoleva määruse pooltele kätte. TsMS § 321 lg 1 kohaselt toimetab kohus määruse kätte üksnes poolte esindajatele. Arvestades hagihinda, mis arvestatuna põhinõudelt jääb alla 3500 euro ja koos kõrvalnõuetega alla 7000 euro, on tegemist TsMS § 405 lg 1 mõttes lihtmenetluse asjaga, mida kohus võib menetleda lihtsustatud korras. TsMS § 405 lg 1 p 4 alusel tunnustab kohus kostja lepingulise esindajana D. O. u, kelle puhul ei ole tegemist TsMS §-s 218 nimetatud isikuga, kes võib tsiviilkohtumenetluses lepinguline esindaja olla. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib esitada menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Tulenevalt TsMS § 661 lg-test 1 ja 2 esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.