A P (endine A) hagi S A vastu kaasomandi lÔpetamise nÔudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A P (endine A) (isikukood xxx), lepinguline esindaja Andreas Lunden Kostja: S A (isikukood xxx)
Asja lÀbivaatamine
Kohtuistungil 16.10.2023
RESOLUTSIOON
1.JÀtta S A 25.10.2023 esitatud taotlused lÀbi vaatamata.
2.Rahuldada A P hagi.
3.LĂ”petada kinnisasja asukohaga Xxx, mille reaalosaks on eluruum nr X, Tallinna linn, Harju maakond (registriosa nr xxx) kaasomand selliselt, et mĂŒĂŒa kinnisasi registriosa nr-ga xxx avalikul enampakkumisel. Kinnisasja mĂŒĂŒgist saadud raha arvelt tasutakse enampakkumise lĂ€biviimise kulud, seejĂ€rel tĂ€idetakse A P, S A ja AS SEB Pank vahel sĂ”lmitud laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused ning peale nimetatud kohustuste tĂ€itmist kannab kohtutĂ€itur ĂŒlejÀÀnud tulemi 3â4 osas A P pangakontole ja 1â4 osas S A pangakontole.
4.Kohtuotsuse tÀitmiseks tuleb pöörduda kohtutÀituri poole.
6.VÀlja mÔista S Alt A P kasuks pÔhjendatud menetluskulud summas 1090 eurot.
7.Menetluskuludelt tuleb S Al tasuda A P menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jÔustumisest alates kuni tÀitmiseni viivist vÔlaÔigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenÀhtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TĂHTAEG
Kohtuotsuse peale vÔib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul alates kohtuotsuse kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus vÔidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nÔuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.A P (hageja) esitas 17.06.2022 hagi S A (kostja) vastu kaasomandi lÔpetamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja ja kostja kaasomandisse Xxx, Tallinn asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum X, kinnistusregistri registriosa nr-ga xxx. Kinnisvara on jagatud selliselt, et hagejale kuulub 3â4 ning kostjale 1â4 kaasomandist. Kinnistute osad on lahusvara. Kinnistu soetamiseks on pooled vĂ”tnud laenu. Pooled on kolinud Soome, nende suhted on pöördumatult lĂ”ppenud ning pooled on lĂ€inud lahku. Hageja eesmĂ€rk on lĂ”petada kaasomand ning laenukohustused panga ees.
3.Hageja mÀrkis 20.03.2023 esitatud seisukohas, et kostja vastuses toodud argumendid ei ole asjakohased.
4.Hageja tĂ€psustas 16.10.2023 toimunud kohtuistungil oma nĂ”uet ning palub lĂ”petada kinnisasja asukohaga Xxx, mille reaalosaks on eluruum nr X, Tallinna linn, Harju maakond (registriosa nr xxx) kaasomand selliselt, et mĂŒĂŒa kinnisasi registriosa nr xxx avalikul enampakkumisel. Kinnisasja mĂŒĂŒgist saadud raha arvelt tasutakse enampakkumise lĂ€biviimise kulud, seejĂ€rel tĂ€idetakse A P, S A ja AS SEB Pank vahel sĂ”lmitud laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused ning peale nimetatud kohustuste tĂ€itmist kannab kohtutĂ€itur ĂŒlejÀÀnud tulemi 3â4 osas A P pangakontole ja 1â4 osas S A pangakontole. Kostja vastuvĂ€ited ja nende aluseks olevad asjaolud
5.Kostja esitas 20.03.2023 vastuse hagiavaldusele, milles leiab, et kaasomandi lĂ”petamise nĂ”ue on pĂ”hjendamatu. Kui pooled Soome kolisid, veenis hageja oma isa, et viimane mĂŒĂŒks oma LasnamĂ€e korteri ning lĂ€heks elama poolte kaasomandisse kuuluvasse xxx korterisse. Hageja isa elab endiselt korteris ning on sinna ametlikult sisse kirjutatud. Hageja tegutseb pahatahtlikult, eirates hĂ€id tavasid. Kostjal pole pĂ”himĂ”ttelisi vastuvĂ€iteid korterimĂŒĂŒgi osas, kuid hageja peab esmalt hoolitsema selle eest, et hageja isal oleks elupaik. Kostja hinnangul on vaidluse lahendamisel oluline arvestada otsuse mĂ”ju kĂ”igile asjaosalistele, sh hageja isale, kes korteris elab.
6.Kostja esitas 22.03.2023 ja 27.03.2023 seisukohad, milles palub kohtul kaaluda kinnisvara jagamise vÔimalikke tagajÀrgi kÔigile osapooltele.
7.Kostja selgitas 16.10.2023 toimunud kohtuistungil, et hageja isale oli antud lubadus, et ta saab korteris elada. Samuti mĂ€rkis kostja, et hagejal on seadusest tulenevalt ĂŒlalpidamiskohustus oma isa suhtes, kes elab praegu vaidlusalusel kinnistul. Kostja on nĂ”us kinnisasja mĂŒĂŒmisega vaid juhul, kui hageja tagab enda isale elukoha.
8.Kostja esitas 25.10.2023 taotluse, milles palub kohtul viia antud asi ĂŒle kriminaalmenetlusse, mÀÀrata esindaja V P ning mÀÀrata V P menetlusabi.
KOHTUOTSUSE PĂHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tÔenditega, leiab, et hagi on pÔhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Esmalt lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 5 jÀrgi asjas seni lahendamata taotlused (I) ning seejÀrel pÔhjendab kohus oma seisukohta hagi osas (II). (I)
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg 1 kohaselt tuleb taotlused esitada enne eelmenetluse lĂ”ppemist vĂ”i kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tĂ€htaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pĂ€rast selleks kohtu mÀÀratud tĂ€htaja möödumist vĂ”i TsMS §-s 329 vĂ”i 330 sĂ€testatut rikkudes esitab taotluse, menetleb kohus seda ĂŒksnes juhul, kui menetlusse vĂ”tmine ei pĂ”hjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist vĂ”i menetlusosaline pĂ”histab, et hilinemiseks oli mĂ”juv pĂ”hjus. 12.10.2023 toimunud kohtuistungil tegi kohus pooltele teatavaks, et lahend avalikustatakse hiljemalt 02.11.2023. Kohus andis 23.10.2023 e-kirjaga menetlusosalistele vĂ”imaluse esitada vastuvĂ€ited teise poole menetluskulude osas hiljemalt 27.10.2023. Seega oli 25.10.2023 seisuga eelmenetlus lĂ”petatud. Kuigi kohus ei pea pĂ”hjendatuks kostja taotlusi hilinenult menetleda, mĂ€rgib kohus siiski, et V P ei ole kĂ€esoleva menetluse osaline, mistĂ”ttu ei kuuluks kostja esitatud taotlused V P esindaja mÀÀramiseks ning menetlusabi andmiseks rahuldamisele. Samuti mĂ€rgib kohus, et kui kostja nĂ€eb hageja kĂ€itumises kuriteole viitavaid tunnuseid, tuleb kuriteokahtlus esitada politseile vĂ”i prokuratuurile. (II)
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lĂ€htudes nĂ”udest. Sama paragrahvi lĂ”ike 2 kohaselt on pooltel vĂ”rdne Ă”igus ja vĂ”imalus oma nĂ”uet pĂ”hjendada ja vastaspoole esitatu ĂŒmber lĂŒkata vĂ”i sellele vastu vaielda. Pool mÀÀrab ise, mis asjaolud ta oma nĂ”ude pĂ”hjendamiseks esitab ja milliste tĂ”enditega neid asjaolusid tĂ”endab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tĂ”endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nĂ”uded ja vastuvĂ€ited, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Kohus tuvastas menetluse kĂ€igus, et kinnistu registriosa nr-ga xxx, asukohaga Xxx, Tallinn, Harju maakond kaasomanikud on hageja ja kostja vastavalt 3â4 ja 1â4 suurustes mĂ”ttelistes osades (dtl 22). Hageja esitatud notariaalakti nr 4135, mis on sĂ”lmitud 04.11.2014, punkti 4.2 kohaselt on pooled kooskĂ”las perekonnaseaduse § 27 lg-ga 4 kokku leppinud, et kĂ”ne all olev korteriomand jÀÀb kuuluma 3â4 mĂ”ttelises osas hageja lahusvara hulka ning 1â4 mĂ”ttelises osas kostja lahusvara hulka (dtl 7 ja 12). Poolte vahel puudub vaidlus, et korteris elab hetkel hageja isa (dtl 153).
13.AsjaĂ”igusseaduse (AĂS) § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul Ă”igus nĂ”uda igal ajal kaasomandi lĂ”petamist, kui nĂ”udeĂ”igus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega vĂ€listatud. Kaasomandi lĂ”petamiseks ei ole vaja kohtule pĂ”hjendada, miks kaasomandi lĂ”petamist soovitakse, kui kaasomandi lĂ”petamise nĂ”udeĂ”igust pole kokkuleppega vĂ€listatud (vt Riigikohtu 09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Pooled ei ole menetluse kĂ€igus vĂ€lja toonud ning kohus ei ole menetluse kĂ€igus tuvastanud, et poolte kui kaasomanike vahel oleks sĂ”lmitud kokkulepe, mis vĂ€listaks kaasomaniku nĂ”udeĂ”iguse kaasomandi lĂ”petamiseks.
14.AĂS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nĂ”udel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ĂŒhele vĂ”i mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele
kaasomanikele vĂ€lja nende osad rahas, vĂ”i mĂŒĂŒa asi avalikul vĂ”i kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui kohtule on esitatud kaasomandi lĂ”petamise hagi, peab kohus lĂ”petama kaasomandi ĂŒhel AĂS § 77 lg-s 2 sĂ€testatud viisil, mida on taotletud hagis vĂ”i vastuhagis. Ăldjuhul ei saa kohus jĂ€tta kaasomandit lĂ”petamata ning ĂŒksnes erandjuhul on hea usu pĂ”himĂ”ttest tulenevalt vĂ”imalik jĂ€tta kaasomand lĂ”petamata, kui hagis vĂ”i vastuhagis taotletud kaasomandi lĂ”petamise viis ei ole Ă”iglane (vt nt Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-949, p 11). Kuna hageja on soovinud kaasomandi lĂ”petada selle avalikul enampakkumisel mĂŒĂŒmisega ning kostja ei ole esitanud vastuhagi, milles taotleks kaasomandi lĂ”petamist mĂ”nel muul alternatiivsel viisil, tuleb kohtul ĂŒksnes hinnata, kas kaasomandi saab lĂ”petada kinnisasja avalikul enampakkumisel mĂŒĂŒmise ja saadud raha poolte vahel jagamisega. Kohtuistungil pakkus hageja kostjale, et kostja vĂ”ib ostab hagejalt vĂ€lja tema 3â4 mĂ”ttelisest osast ning sellisel juhul pole kinnisasja vajalik enampakkumise teel mĂŒĂŒa. Kostja selgituste kohaselt ei ole tal vĂ”imalik vĂ”tta nii suuri varalisi kohustusi (dtl 155). Seega ei saaks kohus jĂ”uda jĂ€reldusele, et kinnisasja avalikul enampakkumisel mĂŒĂŒmisele oleks Ă”iglasem anda kinnisasi kostja ainuomandisse kohustusega maksta hagejale tema osa vĂ€lja rahas, kui hageja oleks ka esitanud selle alternatiivse nĂ”udena. Arvestades kostja kohtuistungil antud selgitust, oleks kaasomandi lĂ”petamine viisil â kostjale kohustuse panemine maksta hageja osa vĂ€lja rahas â kostjat rohkem koormavam kui kaasomandi lĂ”petamine selle mĂŒĂŒmisel avaliku enampakkumise teel. Samuti ei jĂ”udnud pooled kohtuistungil ka kompromissini, et mĂŒĂŒa kinnisasi ilma kohtutĂ€ituri vahenduseta vĂ€ljaspool avalikku enampakkumist. KuivĂ”rd hageja on taotlenud kaasomandi lĂ”petamise viisina kaasomandi lĂ”petamist avaliku enampakkumise teel ning pooled ei ole jĂ”udnud kompromissini muu alternatiivse kaasomandi lĂ”petamise valikul, ei saa kaasomandi lĂ”petamist hageja taotletud viisil pidada ebaĂ”iglaseks. Arvestades kaasomaniku Ă”igust nĂ”uda igal ajal kaasomandi lĂ”petamist, tuleb hageja nĂ”ue rahuldada.
15.Seadus ei vĂ”imalda kohtul jĂ€tta kaasomandit lĂ”petamata seetĂ”ttu, et kinnisasja kasutab elukohana hageja isa. Kuigi kostja on viidanud hageja ja tema isa vahel sĂ”lmitud kokkuleppele, mille kohaselt vĂ”ib hageja isa elada poolte kaasomandisse kuuluvas korteris, ei ole tegemist kokkuleppega, mis vĂ€listaks kaasomandi lĂ”petamise AĂS § 76 lg 2 tĂ€henduses. Sealjuures ei ole kostja esitanud ĂŒhtegi tĂ”endit, millest nĂ€htuks kaasomanike tahteavaldus anda poolte kaasomandisse kuuluv kinnisasi hageja isa kasutusse tasuta kasutamise lepingu vĂ”i mĂ”nel muul Ă”iguslikul alusel, mis vĂ”iksid viidata hageja pahausksele kĂ€itumisele. Hageja pahausksust kaasomandi lĂ”petamise vaidluses ei nĂ€ita ka kosja esitatud tĂ”endid. Nendest saab ĂŒksnes jĂ€reldada, et hageja suhted tema isaga, kes kinnisasja antud hetkel elukohana kasutab, on teatud ajahetkel olnud head, kuid tĂ€naseks on suhted nende vahel halvenenud. Kohus ei anna kĂ€esolevas menetluses hinnangut sellele, kas hageja on oma isale antud vĂ€idetavat lubadust rikkudes kĂ€itunud eetiliselt vĂ”i mitte. Eelnevast tulenevalt ei saa kohus jĂ”uda jĂ€reldusele, et hageja kaasomandi lĂ”petamise nĂ”ue on vastuolus hea usu pĂ”himĂ”ttega. KĂ€esolevas vaidluses ei saa sellele jĂ€reldusele jĂ”uda ka ĂŒksnes eeldusel, et hagejal on kohtus anda ĂŒlalpidamist oma isale. Ălalpidamiskohustuse kindlakstegemine ei saa toimuda kaasomandi lĂ”petamise menetluse raames, vaid tuleb tuvastada eraldi kohtumenetluses, kus kohtul on TsMS § 230 lg 4 kohaselt tĂ”endite kogumisel aktiivsem roll kui seda on muudes hagimenetlustes. Kui kohtumenetluses peaks selguma hageja isa ĂŒlalpidamisvajadus, ei tĂ€hendaks see ilmtingimata, et hageja on kohustatud oma isa ĂŒlalpidamiseks vĂ”imaldama isal elada vaidluse all olevas korteris. Perekonnaseaduse § 100 lg
1 kohaselt antakse ĂŒlalpidamist ĂŒldjuhul raha perioodilise maksmisega ning kui selleks on mĂ”juv pĂ”hjus, vĂ”ib kohustatud isik nĂ”uda, et tal vĂ”imaldataks anda ĂŒlalpidamist muul viisil.
16.Hageja on 16.10.2023 toimunud istungil tĂ€psustanud enda nĂ”uet, mis puudutab kohtuotsuse tĂ€itmise korra kindlaksmÀÀramist. Hageja taotleb, et kinnisasja mĂŒĂŒgist saadud raha arvelt tasutakse esmalt enampakkumise lĂ€biviimise kulud, seejĂ€rel tĂ€idetakse A P, S A ja AS SEB Pank vahel sĂ”lmitud laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused ning peale nimetatud kohustuste tĂ€itmist kannab kohtutĂ€itur ĂŒlejÀÀnud tulemi 3â4 osas A P pangakontole ja 1â4 osas S A pangakontole. TsMS § 445 lg 1 kohaselt vĂ”ib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks mÀÀrata otsuse tĂ€itmise viisi ja korra ning tĂ€itmise tĂ€htaja. Kohus peab taotletud kohtuotsuse tĂ€itmise korda pĂ”hjendatuks ning rahuldab selle.
MENETLUSKULUD
17.Kohus mÀÀrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt nÀeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, vÀlja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
18.Kostja on vastuses hagiavaldusele mĂ€rkinud, et hagi on alusetu ning esitanud kompromissi, mille kohaselt on kostja korteri mĂŒĂŒmisega nĂ”us, kuid tingimusel, et hageja leiab korteris elavale isale sobiva elukoha. Kostja pole vastuhagi esitada soovinud (dtl 74). Kohtuistungil pakkus hageja kostjale kompromissina mĂŒĂŒa korter maakleri vahendusel, samuti pakkus hageja, et kostjal on vĂ”imalus osta hagejalt vĂ€lja tema osa kaasomandist (dtl 155). Arvestades kostja esitatud seisukohti menetluses, ei saa kohus jĂ”uda jĂ€reldusele, et kaasomand lĂ”petatakse mĂ”lema poole huvides ja sellest tulenevalt tuleks menetluskulud jĂ€tta kummagi poole enda kanda (vt Riigikohtu 21.01.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-08 p-s 12 esitatud seisukohti). Kuna kohus rahuldab hagi tĂ€ies ulatuses, jÀÀvad menetluskulud kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pĂ”hjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt mÀÀrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 8 sĂ€testab, et kohus mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sĂ€tete kohaselt, arvestades kĂ€esolevas jaos sĂ€testatud erisusi. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava kĂ€ibemaksu hĂŒvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole kĂ€ibemaksukohustuslane vĂ”i ei saa muul pĂ”hjusel tekkinud kuludelt kĂ€ibemaksu tagasi arvestada.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvĂ€lised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilĂ”iv ja asja lĂ€bivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilĂ”ivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilĂ”ivuseaduses sĂ€testatud riigilĂ”iv. TsMS § 144 kohaselt on kohtuvĂ€lised kulud menetlusosaliste esindajate ja nĂ”ustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mĂ”istab kohus lepingulise esindaja kulud vĂ€lja ĂŒksnes pĂ”hjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.Riigikohus on selgitanud, et pĂ”hjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ĂŒhe tĂ¶Ă¶ĂŒhiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 01.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13). Seejuures hindab kohus, kas dokumentide koostamiseks mĂ€rgitud aeg on kooskĂ”las kohtule esitatud dokumendi
koostamiseks mĂ”istlikult kulunud ajale. Kohus saab vĂ€hendada menetluskulusid ĂŒksnes, kui esindaja on kasutanud oma aega ebavajalikult, sh ebavajalikele toimingutele, vĂ”i kulutanud pĂ”hjendamatult palju aega Ă”igusabitoimingutele.
22.Hagiavalduse kohaselt oli hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilĂ”iv 420 eurot ning esindaja tasu 300 eurot, mis sisaldas ĂŒhte tundi konsultatsiooni ning kahte tundi hagi koostamist hinnaga 100 eurot tund (dtl 4). Hageja 16.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja menetluskulud kokku 840 eurot (ilma kĂ€ibemaksuta). Hagejat esindas lepinguline esindaja tunnitasuga 120 eurot (kĂ€ibemaksuta). Lepingulise esindaja kulud koosnesid jĂ€rgmistest toimingutest: materjalidega tutvumine, kogu asja analĂŒĂŒs, kliendiga nĂ”upidamine (1 h), 17.06.2022 hagi koostamine, lisade korrigeerimine ja arvutamine (2 h), kostja 20.03.2023 vastusega tutvumine (1 h), kostja 20.03.2023 esitatud vastusele vastamine (0,5 h), kostja 22.03.2023 vastusega tutvumine ja seisukoha edastamine (0,5 h) ning 16.10.2023 istungil osalemine ja ettevalmistus istungiks (2 h). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 tulenevalt on pĂ”hjendatud hageja menetluskuluna arvestada tasutud riigilĂ”ivu summas 420 eurot. Hageja on hagiavalduses mĂ€rkinud, et on hagiavalduse esitamisel kandnud esindaja kulusid summas 300 eurot, mis on tekkinud seoses tunnise konsultatsiooni ning kahetunnise hagiavalduse koostamisega hinnaga 100 eurot tunni kohta. Seega ei ole pĂ”hjendatud hageja 16.10.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt nĂ”uda kostjalt vĂ€lja Ă”igusabikulusid materjalidega tutvumise, kogu asja analĂŒĂŒsi, kliendiga nĂ”upidamise ning 17.06.2022 hagi koostamise, lisade korrigeerimise ning arvutamise eest summas 120 eurot tund. Arvestades, et kĂ€esolev vaidlus ei olnud oma olemuselt keeruline ning arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja pikkust, ei pea kohus hagiavalduse koostamisele kulunud tööaega pĂ”hjendatuks. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades vĂ”iks hagiavalduse koostamisele pidada mĂ”istlikuks ajakuluks 1,5 tundi. Hageja on nĂ€idanud menetluskuluna kostja 22.03.2023 vastusega tutvumist ja seisukoha edastamist (kulunud aeg 0,5 tundi). Kohus on seisukohal, et eelpool nimetatud menetlusdokumendi esitamine kohtule ei olnud menetluses vajalik, kuna kohus ei nĂ”udnud hagejalt seisukohti kostja 22.03.2023 esitatud dokumendile, mistĂ”ttu on hageja teinud seda omal initsiatiivil ning seetĂ”ttu on kulu nimetatud toimingu eest pĂ”hjendamatu. Eelnevast tulenevalt peab kohus hagejale osutatud Ă”igusabi tööaega vajalikuks ja pĂ”hjendatuks kokku 6 tunni ulatuses. Hagejale osutatud Ă”igusabi mÀÀr oli 120 eurot tunnis (kĂ€ibemaksuta). Kohus leiab, et selline tunnitasumÀÀr on kooskĂ”las sarnase Ă”igusteenuse osutamise tunnitasuga ning arvestades tsiviilasja olemust ja esindaja kvalifikatsiooni, on tegemist pĂ”hjendatud tunnitasuga. Kuna hageja ei taotle Ă”igusabikulude vĂ€ljamĂ”istmist kĂ€ibemaksuga, ei lisandu hĂŒvitamisele kuuluvatele menetluskuludele kĂ€ibemaksu. Eelnevast tulenevalt on hageja kantud vajalikud ja pĂ”hjendatud Ă”igusabikulud 670 eurot (100 x 2,5 tundi + 120 x 3,5 tundi).
23.Kohus mÀÀrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 1090 eurot, millest 420 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilĂ”iv ning 670 eurot Ă”igusabikulu (2,5 tundi tasuga 100 eurot tunnis ning 3,5 tundi tasuga 120 eurot tunnis). Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista menetluskulud summas 1090 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jÔustumisest alates kuni tÀitmiseni tasuda viivist vÔlaÔigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenÀhtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.