Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 31. oktoober 2023
Tsiviilasja number
2-22-139256
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi Taavi Adsoni vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1228 eurot 40 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. augusti 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Apellant (hageja): Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi Osaühing Aktiva Finants) (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Vastustaja (kostja):
Menetluse liik
Taavi
Adson
(isikukood
kirjalik menetlus
Keelduda Aktiva Finance Group OÜ Tartu Maakohtu 17. augusti 2023. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
Jätta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
40 eurot. Kostja tasus võla katteks 300 eurot. Kostja tasus lepingutasu 40 eurot. Hageja arvestas ülejäänud summa, s.o 260 eurot, põhiosa katteks. Kostja võlgneb hagejale võlatunnistuse alusel seega kokku 831 eurot 39 senti. Pooled leppisid võlatunnistuse punktis 1.3 kokku viivise määras 0,065% päevas. Hageja arvestab põhivõlalt 725 eurolt 41 sendilt viivist määras 0,065% päevas alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast, s.o 13. septembrist 2021 kuni hagi esitamiseni, kokku 224 eurot 91 senti. Hageja nõuab edaspidi viivist põhinõudelt määras 0,065% päevas alates
Kostja ei vastanud talle selleks antud tähtaja jooksul hagile.
deklaratiivse võlatunnistusega vastuväidetest, mis on kostjale kui tarbijale VÕS § 421 alusel tagatud tulenevalt sätete imperatiivsest iseloomust. Isegi kui lugeda, et kostja tahe oli suunatud vastuväidetest loobumisele, on mistahes seadusest kostja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe, mida on vastuväidetest loobumine, VÕS § 421 alusel tühine. Hageja soovis võlatunnistusega välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldamise võlasuhtele, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hageja tüüptingimuste kasutajana soovis ümber kujundada pooltevahelist õigussuhet viisil, mis kahjustab tarbijast krediidivõtjat ning seda olukorras, kus tarbijakrediidilepingu regulatsioon on VÕS § 421 järgi imperatiivne. Poolte vahel sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus on tühine osas, millega selles kalduti tarbija kahjuks kõrvale VÕS § 402 – 421 sätestatust. See tähendab, et hageja peab tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (VÕS § 4034 lg 13) ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise korral rakenduvad VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärjed. Hageja ei tõendanud kohtu selgitustele vaatamata, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja rikkus seega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei määranud talle antud tähtajale vaatamata VÕS § 4034 lg 7 alusel uusi tagasimakseid. Kostja ei saanud seega olla tarbijakrediidilepingu ülesütlemise ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse tasumisega ning tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei oleks olnud alust. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed, tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid. Kuna hageja ei esitanud kohtu nõudest hoolimata esialgse võlasuhte asjaolusid, ei ole hageja nõuded õiguslikult põhjendatud ega selged ning neid ei saa rahuldada. Menetluskulud jäid hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
VÕS §-st 39. Kostja sai aru, et ta sõlmis konstitutiivse võlatunnistuse ja sellega tekkis iseseisev nõude alus. See on võlatunnistuses välja toodud. Kuna kostja teadis, et ta sõlmib konstitutiivse võlatunnistuse ega loobunud sellest, oli kostja tahe sõlmida konstitutiivne võlatunnistus. Väited kostja sundolukorra kohta on spekulatiivsed ega põhine tõenditel. Tegemist oli võlgnevuse ajatamisega, mis ole sunniga seotud. Maakohtu viited kostja kogenematusele on asjakohatud. Kuna tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, ei saa hinnata võlasuhte kehtivust algse võlasuhte alusel. Algse võlasuhte puudumine ega tühisus ei too kaasa võlatunnistuse tühisust. Maakohus ei selgitanud, miks võlatunnistus on tarbijakrediidileping ega miks sai võlatunnistuse aluseks olev suhe tuleneda just tarbijakrediidilepingust. Maakohus ei saa seda eeldada. Hageja ei ole krediidiandja. Võlatunnistuse alusel ei väljastatud laenu ega krediiti. Kostja ei kohustunud võlatunnistuse alusel maksma tasu raha kasutamise eest. Võlatunnistusega tekkis kostjal iseseisev kohustus hageja ees. Hageja ei pea seega tõendama, millisest võlasuhtest võlg tekkis. Võlatunnistusele ei saa kohaldada tarbijakrediidilepingute kohta võlaõigusseaduses sätestatut, sh VÕS §-i 421. Hageja ei pea seetõttu tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Isegi juhul, kui tegemist oleks deklaratiivse võlatunnistusega, ei peaks hageja esitama võla sissenõudmiseks muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kostja peab deklaratiivse võlatunnistuse korral tõendama, et tal ei ole deklaratiivses võlatunnistuses tunnistatud võlga. Hageja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
faktilistest asjaoludest nähtub, et võlatunnistuse tingimused, v.a maksegraafik, olid hageja poolt eelnevalt välja töötatud. Hageja ja kostja ei rääkinud neid eelnevalt läbi. Kostjal ei olnud tegelikku võimalust võlatunnistuse tingimuste, v.a maksegraafik, sisu mõjutada. Kui lugeda apellatsioonkaebuses välja toodud väited õigeks, ei saa tuvastada, et maakohus oleks eksinud leides, et see osa võlatunnistusest, millega kostja loobus vastuväidete esitamisest, sõlmiti VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimustel. See, kas maksegraafiku osa sõlmiti tüüptingimustel, ei mõjuta maakohtu poolt tehtud otsuse sisu.
Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse eelmärgitust lähtuvalt menetlusse võtmata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.