Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-5626
Kohtuasi
Sockmann Group OÜ saneerimisavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sockmann Group OÜ (registrikood 11717422), seaduslik esindaja juhatuse liige VS Puudutatud isik Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikood 90006012), lepinguline esindaja Kalev Aavik Saneerimisnõustaja Urmas Ustav
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14.10.2022 määrus muutmata.
2.Jätta Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kanda. Menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Sockmann Group OÜ (avaldaja, ettevõtja) esitas 18.04.2022 Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Kohus algatas 19.04.2022 kohtumäärusega saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajaks U. Ustavi.
2.Saneerimisnõustaja esitas kohtule saneerimiskava ja arvamuse 20.06.2022. Saneerimiskava vastuvõtmise hääletamisel jäi avaldaja saneerimiskava kinnitamata. Saneerimiskava hääletamisel osalesid kõik saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajad. Saneerimiskava poolt hääletanud võlausaldajatele kuuluvate nõuetega oli esindatud vähem kui nõutav 2/3 häältest. Seega saneerimiskava jäi võlausaldajate poolt vastu võtmata. Saneerimiskava vastuvõtmise vastu hääletas ainsana Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (puudutatud isik, võlausaldaja).
3.Avaldaja esitas 05.08.2022 kohtule saneerimisseaduse (SanS) § 29 lg 1 kohase avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Avalduse kohaselt palub avaldaja kohtul saneerimiskava kinnitada. Saneerimiskavas on välja toodud avaldaja majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud avaldaja saneerimisvajaduse, avaldaja prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist, rakendatavate saneerimisabinõude kirjeldus ja analüüs ning saneerimiskava täitmise tähtaeg ja saneerimiskava mõju avaldaja töötajatele. Seega on täidetud SanS § 30 lg 1 p-st 3 tulenev tingimus.
4.Puudutatud isik esitas kohtule 05.08.2022 SanS § 26 kohase avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.
5.Maakohus tegi 29.08.2022 kohtumäärusega avaldaja saneerimiskava hindamise ekspertiisi ülesandeks ekspertidele UVle ja LKle.
6.Ekspert UV arvamuse kohaselt on saneerimine võimalik ja põhjendatud. Ekspert leidis, et võlausaldajate õigustega arvestamise seisukohalt võib esile tõsta kahte asjaolu: a) rahasaldo on 2028. a lõpus piisav selleks, et tasuda mitteseotud isikutest võlausaldajate nõuete jääk (13 720,38 eurot) ning b) kui puudutatud isiku nõuet tagava käenduse alusel on võimalik saada vastutavalt isikult maksimaalne summa ehk 50 000 eurot, võib tõstatada küsimuse, kas saneerimiskavale peaks allutama üksnes käendusega katmata osa 315 890 eurot (365 890 - 50 000). Viimasena nimetatud asjaolu annaks rahavoogude ning võlausaldajatele makstavate summade samaks jäädes puudutatud isikule täiendavad 10 475 eurot, sest kõikide ülejäänud võlausaldajate (sh puudutatud isiku käendusega tagamata osas) nõudeid tuleks vähendada 31% asemel 32,59%. Puudutatud isiku paremus saab realiseeruda teiste võlausaldajate arvel seetõttu, et nende nõuet tagab teatud ulatuses avaldaja juhatuse liikme käendus. Eksperdi hinnangul on mõlemad eelnimetatud asjaolud (mitteseotud isikutest võlausaldajate nõuete jäägi ühe aasta võrra kiirem täitmine ning puudutatud isiku nõude veidi suuremas ulatuses täitmine) saneerimiskava seisukohalt asjaolud, mis ei peaks tooma kaasa kava kinnitamata jätmist. Lisaks eeltoodule on mõistlik tagada, et avaldaja tavapärasest majandustegevusest väljuvad tehingud (põhivara müük, laenude võtmine, tagatiste andmine jne) saaksid teatud summast (näiteks 10 000 eurot) alates saneerimisnõustaja heakskiidu. Selline meede on vajalik, et välistada, et avaldaja majanduslik seisund saaks halveneda enne, kui tuleb hakata tegema saneerimiskavas kirjeldatud makseid.
7.Ekspert LK on seisukohal, et avaldaja makseraskuste ületamiseks on vaja võlausaldajate nõudeid ümber kujundada – nõudeid osaliselt vähendada, pikendada kohustuste täitmise tähtaega, võimaldada kohustuste täitmine osamaksetena. Lisaks on vaja avaldaja majandustegevust optimeerida, eelkõige suurendada käivet ja vähendada laojääke ning tootmiskulusid. Saneerimisabinõudeks on kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, rahaliste nõuete osamaksetena täitmine ning võlausaldajate põhinõuete osaline vähendamine ja
2-22-5626 kõrvalnõuete vähendamine nullini. Nõuete ümberkujundamisel on lähtutud võlausaldajate nõuete võrdse kohtlemise põhimõttest – kõikide saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate põhinõuded vähendatakse võrdselt 31% ning kõrvalnõuded võrdselt 100%. Kõikide võlausaldajate põhinõuded tasutakse 8 a jooksul alates kava kinnitamisest. Põhinõuete vähendamine 31% on vajalik kava edukaks täitmiseks tulenevalt koostatud rahavoo prognoosist. Avaldaja on rahavood prognoosinud võimalikult realistliku, eelnevat käekäiku ja juhtkonna plaane arvestades kõige tõenäolisema stsenaariumi alusel. Maksepuhkus kestusega 2 a alates saneerimiskava täitmisest on vajalik, et võimaldada avaldajal tegeleda makseraskusi põhjustava probleemi lahendamisega. Võib hinnata, et avaldajal on 2 a jooksul võimalik läbi viia kõik vajalikud muudatused oma igapäevases äritegevuses, tootmisprotsessides, korraldada lõplikult pikaajalist koostööd välismaa partneritega ja platvormidega. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus kinnitas 14.10.2022 määrusega avaldaja saneerimismenetluses 05.08.2022 kohtule esitatud võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava (resolutsiooni punkt 1), tegi sellega seotud menetluslikud korraldused (resolutsiooni punktid 26, 8, 10-11), lahendas puudutatud isiku avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks (resolutsiooni punkt 9) ja määras UV eksperditasuks 5000 eurot, mis kuulus väljamaksmisele kohtu deposiiti kantud tagatise arvelt (resolutsiooni punkt 7).
9.Maakohus märkis, et saneerimisavaldus on esitatud enne 2022. a 1. juulit, seega kohaldub kuni 2022. a 30. juunini kehtinud saneerimisseaduse (SanS) redaktsioon.
10.SanS § 36 kohaselt kinnitab kohus võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava, kui: 1) ei ole rikutud käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid; 2) ekspertide hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas; 3) saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega; 4) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga.
11.Saneerimiskava hinnanud ekspert on seisukohal, et avaldaja saneerimine on võimalik ja tõenäoliselt edukas, sest eksperdile esitatud info toetab avaldaja võimekust täita kava alusel võetavaid kohustusi. Avaldaja saneerimine annab parema tulemuse võrreldes pankrotiga. Saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teistega. Kavas ei ole võlausaldajaid rühmitatud, kõik kuus saneerimiskavale allutatud võlausaldajat on kajastatud ühes rühmas ning võlausaldajaid on ka rühmasiseselt koheldud võrdselt.
12.Ekspert UV on e-krediidiinfo põhjal tuvastanud, et avaldajaga samal põhitegevusalal (sukaja sokitootmine) tegelikkuses Eestis ükski teine äriühing ei tegutse. 2021. a andmete põhjal nimetab e-krediidiinfo kolme äriühingut, milliste käive on tegelikkuses olematu.
13.Kohus nõustub nõustaja hinnanguga, et avaldaja näol on tegemist vajaliku tööandjaga. Avaldaja tegutseb sokitootmise turul üle 100 a ning on üks vähestest allesjäänud Eesti tekstiili tootjatest ning ainuke Eesti soki- ja sukatootja. Avaldaja on unikaalne oma tehnoloogiliste võimaluste poolest. Enamikul konkureerivatest tootjatest üle maailma ei ole võrreldavat seadmeparki ega tootmisvõimekust. Euroopas ei ole ühtegi ettevõtjat, kelle toodete sortiment oleks sama lai. Avaldaja on unikaalne ka töötajate poolest. Hetkel töötab seal 73 ainulaadse väljaõppega töötajat: kudujad, tehnikaspetsialistid, õmblejad, müügispetsialistid jne. Töötajate väljaõpe toimub kohapeal. Saneerimise tulemusel tagatakse avaldaja senistele töötajatele nende töökohad, samuti on tõenäoline tarvidus täiendavate töötajate järele, saavutamaks avaldaja eesmärke. Säilitatud töökohtadel tööle jäänud töötajate seaduslikud õigused on saneerimismenetluses tagatud. Kohus asub seisukohale, et avaldaja on oluline ettevõtja, sh oluline tööandja.
2-22-5626
14.Puudutatud isik on esitanud vastuväiteid saneerimiskavale. Puudutatud isik on arvamusel, et (I) saneerimiskavas ette nähtud maksepuhkus on liiga pikk, (II) pandiga tagatud nõuete omanike õigusi on rikutud võlausaldajate rühmitamata jätmisega, (III) kava pankrotianalüüsis väljatoodud järeldused on põhjendamatud ning (IV) avaldaja majandusliku seisundit kajastatavad andmed ei ole piisavalt kontrollitavad ega arusaadavad.
15.Puudutatud isik väidab, et saneerimiskavas ette nähtud maksepuhkus kaks aastat on liiga pikk. Maakohus eeltoodud väitega ei nõustu. Eksperdid on välja toonud, et maksepuhkus kestusega 2 a alates saneerimiskava täitmisest on vajalik, et võimaldada avaldajal tegeleda makseraskusi põhjustava probleemi lahendamisega. Võib hinnata, et avaldajal on 2 a jooksul võimalik läbi viia kõik vajalikud muudatused avaldaja igapäevases äritegevuses, tootmisprotsessides, korraldada lõplikult pikaajalist koostööd välismaa partneritega ja platvormidega. Maksepuhkus kestusega 2 a on vajalik avaldaja edukaks saneerimiseks. Saneerimiskava koostamisel on saneerimisabinõude valikul ja ulatuse määramisel lähtutud avaldaja rahavoo prognoosist. Avaldaja rahavoo prognoosi koostades analüüsis saneerimisnõustaja koos avaldajaga äärmiselt põhjalikult kõiki võimalikke saneerimisabinõude kogumeid, sh erinevaid maksepuhkuse perioode. Analüüsi tulemusena jõudsid avaldaja ja saneerimisnõustaja järeldusele, et maksepuhkuseta või lühema maksepuhkuse korral ei ole avaldaja edukas saneerimine tõenäoline, arvestades, et kava täitmise tähtajaks on kaheksa aastat.
16.Puudutatud isik heidab ette, et pandiga tagatud nõuete omanike õigusi on rikutud võlausaldajate rühmitamata jätmisega. Kohus nõustub saneerimisnõustaja poolt märgituga, et saneerimiskava koostamise hetkel kehtinud SanS-i järgi oli võlausaldajate rühmade koostamine avaldaja ja saneerimisnõustaja diskretsioon. Seega on käesolevas menetluses rühmade moodustamine õigus, mitte kohustus. Ühtlasi on kavaga hõlmatud vaid kuus võlausaldajat, kelle rühmadesse jagamine oleks üleliigne. Lisaks, lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest, rakendas avaldaja kõikide võlausaldajate nõuete suhtes samu saneerimisabinõusid, mille puhul ei ole rühmitamine nõutud.
17.Puudutatud isik heidab ette ka, et saneerimiskava pankrotianalüüsis väljatoodud järeldused on põhjendamatud. Kohus märgib, et seadusega ei ole sätestatud kohustuslikke erisusi erinevate õigustega võlausaldajate suhtes saneerimisabinõude määramisel. Seadus ei sätesta piirangut, mis keelaks erinevate õigustega võlausaldajate nõuetele ühetaolisi saneerimisabinõusid rakendamist. Seega puudutatud isiku arusaam, et pandiga tagatud ning pandiga tagamata nõuetele ei saa saneerimisabinõusid ühetaoliselt rakendada, on ebaõige. Oluline on, et saneerimismenetluses ei või pandipidajast võlausaldajaid kohelda oluliselt halvemini, kui neid koheldaks pankrotimenetluses.
18.Puudutatud isik heidab ka ette, et pankrotianalüüsis on esitatud kontrollimatuid väiteid. Asjaolu, et analüüs ei lasku kõikidesse võimalikesse detailidesse, ei tähenda, et see oleks kontrollimatu. Kohus leiab, et pankrotianalüüs on koostatud saneerimiskava koostamiseks piisava detailsusega, arvestades saneerimisnõustaja ülesandeid ja pädevust, saneerimismenetluse kiireloomulisust ning avaldaja varaga seotud elulisi asjaolusid. Pankrotivara moodustamine, hindamine, hoidmine ja realiseerimine on mahukas protsess pankrotimenetluses. Ei ole võimalik eeldada, et paralleelselt saneerimiskava koostamisega algatab saneerimisnõustaja protsessi, mis oleks sarnane pankrotivara moodustamisele ja realiseerimisele või teeb sarnaseid toiminguid, saamaks teada veelgi täpsemalt, millises ulatuses on võlausaldajate nõuete rahuldamine pankrotimenetluses võimalik. Selline lähenemine ei oleks saneerimisnõustaja pädevusega ega saneerimismenetluse eesmärgiga kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt on saneerimiskavas esitatud pankrotianalüüs koostatud piisava detailsusega ning on piisavalt põhjendatud ja kontrollitav.
2-22-5626
19.Puudutatud isiku väide, et avaldaja majandusseisu kirjeldavad andmed ei ole üheselt arusaadavad ega kontrollitavad, on kohtu hinnangul paljasõnaline. Saneerimisnõustaja on kava koostamise käigus tutvunud kõikide dokumentidega, suhelnud avaldajaga ja avaldaja raamatupidajaga. Avaldaja raamatupidamine ei tekita küsimusi ning on piisavalt arusaadav. Seda kinnitab asjaolu, et eelmiste aastate majanduslikud aruanded olid audiitori poolt kinnitatud ning äriregistrile õigeaegselt esitatud. Väide, et suure tõenäosusega ei ole 2021. a majandusaruanne audiitori poolt kinnitatud, kuna audiitori arvates ei ole raamatupidamises majandusseis kajastatud õigesti ja õiglaselt, on väär. Avaldaja on kohtule esitanud vastuse, milles vandeaudiitor kinnitab, et lükkas aruande osas arvamuse kujundamise edasi, kuna avaldaja on saneerimise protsessis. Audiitor ei pea võimalikuks aruande osas lõpliku arvamuse andmist enne saneerimiskava kinnitamist.
20.Kohus asub seisukohale, et saneerimiskava on realistlik ja täitmine realiseeritav, SanS § 36 nimetatud tingimused vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks on täidetud ning saneerimiskava saab vastu võtta. Kavas on välja toodud avaldaja majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja põhjuste analüüs, mis tõid kaasa saneerimise vajaduse, avaldaja prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist, rakendatavate abinõude kirjeldus ja analüüs ning kava täitmise tähtaeg ja saneerimiskava mõju avaldaja töötajatele. Saneerimiskava kinnitamist toetavad arvamuse esitanud eksperdid. Seega on täidetud vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise eeldused. Puuduvad alused kava kinnitamata jätmiseks. Puudutatud isiku õigusi ei ole kava koostamise käigus ega kavaga rikutud. Määruskaebus
21.Puudutatud isik esitas 07.11.2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
22.Riigikohus on asjas nr 3-2-1-25-11 (punktides 45-46) selgitanud, et saneerimismenetluses saab reeglina ümber kujundada üksnes saneerimismenetluse algatamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõudeid. Puudutatud isiku krediidilepingutest tulenevad nõuded olid muutunud saneerimismenetluse algatamise ajaks 19.04.2022 sissenõutavaks vaid 6235,87 euro ulatuses. Ülejäänu ehk 359 654,34 euro ulatuses muutuvad nõuded sissenõutavaks igakuiste osamaksetena 4 a vältel. Eeltoodule vaatamata on saneerimiskavaga kujundatud ümber kogu puudutatud isiku 365 890 euro suurune nõue.
23.Tulenevalt viidatud Riigikohtu lahendist ei ole sissenõutavaks mitte muutunud nõuete osas rakendatud abinõud (põhinõuete vähendamine 31%, intressi vähendamine 100%, maksepuhkus kaks aastat) lubatavad. Samuti on Riigikohus selgitanud, et kõrvalnõudeid saab saneerimiskavas ümber kujundada sarnastel põhimõtetel teiste nõuetega ning puudub mõistlik põhjus käsitada kõrvalnõudeid erinevalt põhinõuetest, v a osas, milles kõrvalnõue on vastuolus seaduse või heade kommetega. Sellele vaatamata on puudutatud isiku intressinõuded ühegi selgituse ja põhjenduseta vähendatud 100% ulatuses, sisuliselt tühistatud.
24.Pandiga tagatud nõudeid omavate võlausaldajate suhtes eraldi rühma moodustamata jätmine on õigusvastane. Asjaolust, et rühmitamine toimub kava koostaja diskretsiooni alusel, ei tulene, et rühmade moodustamine või mittemoodustamine võiks olla meelevaldne. Diskretsioon on kava koostajale antud selleks, et ta moodustaks eri võlausaldajate rühmad juhul, kui see on põhjendatud nende õiglase kohtlemise tagamiseks ning jätaks moodustamata, kui selleks puudub vajadus. Rühmitamata jätmist ei saa põhjendada kavast nähtuva seisukohaga, mille järgi puudutatud isiku kommertspant oleks pankrotiolukorras väärtusetu, kuna kogu üürniku vallasvara koormab üürileandja pandiõigus. Väide on mittekontrollitav, sest esiteks võidakse üürileandja pandiõigus üürilepingus välistada. Teiseks ei nähtu kavast,
2-22-5626 millised on avaldaja võlgnevused esinduskaupluste pindade üürileandjate ees. Kui võlgnevused esinduskaupluste üürileandjate ees on oluliselt väiksemad kui üüripindadel oleva vallasvara väärtus, rakendub üürileandja pandiõiguse lõppemisel puudutatud isiku kommertspant. Seega ei ole saneerimiskavas olevate andmete põhjal võimalik kontrollida, milline on puudutatud isiku kommertspandi väärtus. Menetluse edasine käik
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata (TsMS 657 lg 1 p 1 ja § 659).
27.Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et saneerimiskava kinnitamiseks puudub alus. Ringkonnakohus selgitab, et saneerimiskava kinnitamine on kohtu diskretsiooniotsustus, mille kohus teeb ettevõtja ja võlausaldajate huve kaaludes (RKTKm 18.11.2009, 3-2-1-122-09, p 19; RKTKm 15.12.2010, 3-2-1-131-10, p 19). Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu sellisesse otsustusse sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Maakohtu järeldused on vaidlustatud määruses nõuetekohaselt põhjendatud (TsMS § 465 lg 2 p 8). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena puudutatud isiku määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on puudutatud isiku ümberkujundatavateks nõueteks krediidilepingutest tulenevad nõuded. Puudutatud isik leiab, et saneerimismenetluse algatamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud nõudeid ei saanud saneerimiskavas ümber kujundada ning rakendatud abinõud (põhinõuete vähendamine 31%, kõrvalnõuete vähendamine 100%, maksepuhkus kaks aastat) ei olnud käesoleval juhul lubatud.
29.Esmalt märgib ringkonnakohus, et võlausaldajal, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada ja kes ei nõustu saneerimisteate andmetega, tuleb SanS § 13 lg 1 järgi esitada saneerimisnõustajale kirjalik avaldus, milles tuleb märkida, mis osas ta saneerimisteates nimetatud nõudega ei nõustu, ja esitada neid asjaolusid tõendavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Olukorras, kus võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud, ei saa ta hiljem tugineda sellele, et tegelikult ei olnud kogu nõue selle seisuga veel sissenõutav (TlnRnKm 16.11.2021, 2-20-5011, p 13.2.4). Praegusel juhul ei nähtu tsiviilasja toimikust, et puudutatud isik oleks kasutanud võimalust oma nõude suurusele tähtaegselt vastu vaielda.
30.Teiseks märgib ringkonnakohus, et SanS-i kohaldatav regulatsioon ei näinud nõude ümberkujundamise eeldusena ette, et nõue peab olema saneerimismenetluse algatamise hetkeks muutunud sissenõutavaks. Samuti on Riigikohus jaatanud võimalust erandlikult saneerimise huvides sekkuda kestvuslepingutesse (sh krediidilepingutesse), kui vastasel korral ei oleks saneerimisega taotletavat eesmärki (ettevõtte äritegevuse jätkumist) võimalik saavutada ja see ei kahjusta ebaproportsionaalselt võlausaldajate huve (RKTKm 09.05.2011, 3-2-1-25-11, p 46). Kolleegium möönab, et Riigikohus on viidatud lahendis andnud suunised
2-22-5626 kestvuslepingutest tulenevate nõuete ümberkujundamiseks. Samas osundab Riigikohus ka sellele, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise ettevõtja ja võlausaldajate huve kaaludes. Saneerimismenetluses on ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid, mis annab mõnetise õigustuse ka võlausaldajate õiguste kahjustamisele. Siiski ei tohi võlausaldajaid seada saneerimisega oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid tõenäoliselt ettevõtja pankrotimenetluse korral. Nii tulebki kohtul kontrollida, kas vähemalt kava kinnitamata jätmist taotlenud võlausaldajatele tagatakse saneerimismenetluses kava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida neil oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses, st anda tuleb n-ö pankrotihinnang.
31.Seega leiab ringkonnakohus, et seni kuni ettevõtja pankrotihinnang annab võlausaldaja jaoks positiivse tulemuse saneerimismenetluses ning esinevad kõik SanS §-s 36 sätestatud eeldused, mille puhul võib kohus erandina kinnitada ka võlausaldajate enamuse poolt kinnitamata jäänud saneerimiskava, ei ole võlausaldaja huve saneerimismenetluses oluliselt kahjustatud.
32.Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on saneerimisnõustaja ja eksperdid adekvaatselt hinnanud puudutatud isiku olukorda avaldaja võimaliku pankrotimenetluse korral. Eksperdid ja saneerimisnõustaja on pankrotihinnangus jõudnud tõdemusele, et saneerimismenetluses suudab avaldaja rahuldada puudutatud isiku nõuded suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Puudutatud isiku nõue on tagatud kommertspandiga summas 285 100 eurot ja avaldaja juhatuse liikme käendusega summas 50 000 eurot. Saneerimisnõustaja ja eksperdid on märkinud, et puudutatud isik ei saa oma nõudeid kommertspandi arvel realiseerida. Kogu avaldaja vallasvara asub üüritavatel pindadel – Tiigi Keskuse ja esinduskaupluste ruumides. Seega on kogu avaldaja vallasvara koormatud üürileandja pandiõigusega, millele tulenevalt kommertspandiseaduse (KomPS) § 2 lg 3 p-st 2 kommertspant ei laiene. Ka ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb eeldada üürileandjate pandiõigust, sest seaduse järgi tekib üürileandjal üürilepingu sõlmimisega pandiõigus kogu üüripinnal asuvale üürniku varale. Selliselt tuleb jaatada seda, et puudutatud isiku nõuete rahuldamine on avaldaja pankroti olukorras esmajoones võimalik avaldaja juhatuse liikme käenduse sissenõudmise teel. Kuivõrd saneerimismenetluses saab puudutatud isik oma nõuded rahuldatud 252 464 euro ulatuses, on see oluliselt suuremal määral kui avaldaja pankroti korral.
33.Samuti saab saneerimisnõustaja ja ekspertide arvamustest järeldada, et isegi kui puudutatud isikul oleks võimalik kommertspanti realiseerida, ei ole avaldaja pankrotivara (masinad ja seadmed, kontori sisustus, tooraine ja valmistoodang) piisav, et rahuldada pandiga tagatud võlausaldajate nõuded terves ulatuses. Saneerimisnõustaja toob välja, et pankrotiolukorras on nt Tiigi Keskuse AS-i poolt avaldajale üüritava kontori sisustuse ja tööriistade realiseerimismaksumus tõenäoliselt marginaalne. On vähe tõenäoline sellise ostja leidmine, kes oleks nõus maksma vähegi arvestatavat summat avaldaja kontori sisustuse eest, kuna tegemist on vananenud ja kulunud sisustusega. Saneerimisnõustaja märgib ka, et pankroti korral oleks avaldaja seadmepargi võõrandamisel raamatupidamisliku jääkmaksumuse saamine välistatud, sest Eestis puuduvad samal tegevusalal tegutsevad ettevõtjad. Ühtlasi oleks keeruline võõrandada mõistliku hinnaga toorainet ja materjali ning valmistoodangut, mille ostust oleks samuti huvitatud samal tegevusalal tegutsev ettevõtja. Laos oleva valmistoodangu realiseerimine laoväärtusega on samuti vähetõenäoline. Selleks, et avaldaja põhilaos olev kaup realiseerida, peaks toodete hinda oluliselt alandama. Kokkuvõttes peavad nii saneerimisnõustaja kui ka eksperdid avaldaja pankrotivara väheväärtuslikuks.
34.Praegusel juhul ei saa saneerimisabinõude rakendamisel rääkida ka vastuolust SanS § 22 lg-ga 1, sest lubatavate saneerimisabinõude loetelu on seaduses lahtine. Ringkonnakohus märgib, et kuigi saneerimismenetluste üheks eesmärgiks on võlausaldajate huvide kaitse, on abinõud suunatud siiski eelkõige ettevõtja olukorra parandamisele, tema makseraskuste
2-22-5626 ületamisele. Sellest lähtuvalt tuleb sobivad saneerimisabinõud valida igal üksikjuhtumil eraldi lähtudes ettevõtte eripäradest ning rakendada tuleb abinõusid, mille tulemusel on tõenäoline, et ettevõtja majanduslik olukord paraneb ja kasumlikkus taastub. Saneerimisnõustaja ja eksperdid on selgitanud, et abinõude valikul ja ulatuse määramisel on lähtutud ettevõtja rahavoo prognoosist ja läbiviidud pankrotivõrdlusest. Nii nõustaja kui eksperdid on märkinud, et saneerimisabinõusid rakendamata ei ole ettevõtja majandustegevuse jätkamine mõistlikult võimalik ning püsiva maksejõuetuse tekkimine on tulevikus pigem tõenäoline.
35.Maakohus on hinnanud ka SanS § 36 eelduste olemasolu ning tuvastanud mh, et avaldaja on oluline tööandja ja ettevõtja ning ekspertide hinnangul on avaldaja saneerimine edukas. Ühtlasi on saneerimiskavaga usutavaks muudetud, et avaldaja jätkaks tegevust ka peale saneerimiskava täitmist. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas kogutud asjaolude ja tõendite alusel ei saanud maakohus teha järeldust, et saneerimist ei saa sobivate saneerimisabinõude rakendamisel pidada tõenäoliselt edukaks.
36.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et käesoleval juhul oleks pidanud eraldi rühmitama võlausaldajad, kelle nõuded olid pandiga tagatud. SanS § 21 lg 2 annab ettevõtjale valikuvõimaluse, kas esitada kava vastuvõtmiseks võlausaldajate üldsusele või rühmitada nad eelnevalt ja panna kava hääletamisele igas rühmas eraldi. Sellist arusaama toetab ka Riigikohtu praktika. Siiski on Riigikohus viidanud, et olukorras, kus kavas koheldakse erinevate õigustega võlausaldajaid oluliselt erinevalt, olgu nende nõuete suhtes rakendatavate saneerimisabinõude olemuse, maksete ajatamise erineva tähtaja, nõude rahuldamise protsendi vms osas, ei tohiks vältida rühmadeks jagamist (RKTKm 09.05.2011, 3-2-1-25-11, p 40). Seega annaks käesoleval juhul rühmitamiseks alust asjaolu, kas saneerimiskava järgi koheldakse pandiga tagatud nõudega võlausaldajaid erinevalt muudest võlausaldajatest. Praegusel juhul on kõigile ümberkujundatavatele nõuetele kohaldatutud identseid saneerimisabinõusid. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus tuleks sarnaste õigustega, erinevalt koheldud võlausaldajate huve kaitsta sellega, et tagada neile võimalus hääletada saneerimiskava eraldi rühmas.
37.Ühtlasi nõustub ringkonnakohus saneerimisnõustajaga, et isegi kui kavas oleks moodustatud eraldi pandiga tagatud nõuete võlausaldajate rühm, ei oleks puudutatud isiku olukord muutunud. Puudutatud isiku asetamine eraldi pandipidajate rühma annaks kokkuvõttes samaväärse tulemuse, kuivõrd sellisel juhul tuleks pandipidajate rühma asetada ka AS Tiigi Keskus. See omakorda tähendaks, et pandipidajate rühmas oleks kaks võlausaldajat, kellest AS Tiigi Keskus hääletas saneerimiskava vastuvõtmise poolt, mistõttu eksisteeriks ikkagi alus vastuvõtmata kava kohtule kinnitamiseks esitamiseks (SanS § 30 lg 1 p 6, § 29 lg 1 p 2).
38.Tuginedes eeltoodule leiab kolleegium, et puudutatud isiku poolt vaidlustatud saneerimiskava kinnitamisega on kõikide osapoolte huvid ja õigused tasakaalus ning eesmärgipäraselt kaitstud arvestades, et täidetud on SanS § 36 eeldused ning seda, et puudutatud isikut ei ole saneerimiskavaga koheldud halvemini kui avaldaja võimalikus pankrotimenetluses. Eeltoodud põhjendustel ei ole alust määruskaebust rahuldada ja maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
39.Saneerimismenetlusele kohaldatakse SanS § 4 järgi TsMS-s hagita menetluse kohta sätestatut. Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Järelikult olukorras, kus ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse muutmata, saab ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes isik, kes vaidlustas eelnevalt ka maakohtu määruse. Seega saab üksnes puudutatud isik esitada kaebuse käesoleva ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti määruskaebus rahuldamata.
2-22-5626 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tekkinud kulud TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda. Kuivõrd avaldaja ja saneerimisnõustaja vastasid määruskaebusele isiklikult, ei ole neil hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.