Tsiviilasi nr 2-23-1506
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. september 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-1506
Tsiviilasi
M. J. hagi J. K. vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
1324,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. J. (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas (e-post [email protected]) Kostja J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
19. september 2023, sekretär Katriin Oja juuresolekul
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1046 lg 1 p-de 7 ja 8 kohaselt õigusvastane kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega või heade kommete vastase tahtliku käitumisega. 08.07.2019 määruse kohaselt pidi hageja elatise kogusumma 100 eurot kandma kostjale kui laste esindaja kontole. Siit tuleneb ka kostja kui laste esindaja kohustus võimaldada elatise ülekannet sooritada. VÕS § 23 lg 2 kohaselt on lepingupool kohustatud tegema koostööd teise lepingupoolega, mis on teisele lepingupoolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Seda kohustust on kostja rikkunud sest on keeldunud täitmist vastu võtmast. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja arvates tekitas kostja olukorra kus hageja ei saanud oma kohustust täita. Kostja ei teinud hagejaga koostööd. Kostjal oli võimalus hagejat teavitada, et ta soovib elatise makseid vastu võtta, et soovib võlgnetava summa tasumist. Polnud alust arvata, et hageja oma kohustust ei täida. Ta oli oma kohustused täitnud ajani kui täitmist vastu ei võetud. Kostja tekitas olukorra kus tekkis elatise võlg. Täitemenetlust algatades käitus kostja pahauskselt ja sellisest käitumises väljendub tahe hagejale kahju tekitada. Kostja oli teadlik, et täitemenetlusega kaasnevad täitekulud ja need on hageja, st võlgniku kanda. Selliste kulude kandmiseks puudus vajadus. Puudub õigustus käitumisele kus kostja kui sissenõudja keeldub täitmise vastu võtmisest, millega tekib võlgnevus ja esitab seejärel avalduse täitemenetluse alustamiseks põhjusel, et hageja kui võlgnik on võlgu. Kostja õigusvastane käitumine seisneb selles, et rikutud on VÕS § 23 lg-s 2 sätestatud koostöökohustust ning TsÜS §-s 138 sätestatud kohustust käituda heas usus. Õigusvastase käitumise tulemusena tekkis hagejal kahju täitemenetluse kulude näol summas 1324,80 eurot. Kohustuste täitmata jätmiseks puudub kostjal põhjendus ja hagejale kahju tekitamises on süüdi kostja, sest täitemenetlus algatati tema taotluse alusel.
-
Tartu maakohtu 08.07.2019 määrusega kinnitati elatise kompromiss, mille alusel M. J. kohustus tasuma poeg J. J. ja tütar J. - L. J. ülalpidamiseks elatist kokku 100 eurot. Kokku lepiti, et elatist tasutakse iga kuu jooksva kuu eest 28. kuupäevaks J. K. arvelduskontole (tl 3);
-
kohtule esitatud maksekorraldusest (tl 4) nähtub, et hagejale on kostja teinud 100 euro suuruse ülekande 28.06.2021 selgitusega: „ Ei soovi mingit raha hoia endale nii väikest summat pole mõtet kanda.“;
-
laste seaduslik esindaja, s.o kostja on hagejale saatnud 22.08.2022 meili, milles selgitab, et andis kohtusse elatise suurendamise avalduse ja et 50 eurot on väike raha laste kasvatamiseks, mida ei ole mõtet lastele maksta kuna selle rahaga ei ela ega sure. Kostja pakkus välja kompromissi 150 eurot lapse kohta (tl 4 pöördel);
-
kostja on pöördunud 27.10.2022 täituri poole ja nõudnud laste esiandajana täituri kaudu J. J. ja J. - L. J. võlgnevuse tasumist alates juulist 2021 kuni oktoober 2021, kummalegi summas 800 eurot. Algatati kaks täiteasja, milles mõlemas nõuti hagejalt kohtutäituri tasu 662,40 eurot, kokku 1324,80 eurot.
tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Hageja on olnud hagi esitamisel riigilõivu 280 euro tasumisest vabastatud 29.03.2023 määruse alusel. Riigilõiv 280 eurot tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista. Arvestades menetlusabi andmisel tuvastatud hageja majanduslikku seisundit, võimaldab kohus hagejal tasuda riigilõivu osamaksetena alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust 7 kuu jooksul (s.o 40 eurot kuus). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 179 lg 9).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.