lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-121022/18

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 15.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-121022/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1711
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 401 lg 1KrediidivahenduslepingTsMS § 70 lg 1, 4Rahvusvaheline kohtualluvusTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 6Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 75 lg 2Kohtualluvuse kontrollimine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 1215/2012Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-121022/14Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.08.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2023, Tartu kohtumaja

Kohtuasja number

2-22-121022

Kohtuasi

A. F. G. O. hagi S. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja A. F. G. O. (registrikood 10746479) Hageja lepinguline K. R. (J. Õ. O.; e-post: XXX) Kostja S. K. (isikukood XXX), elukoht: XXX; e-post: XXX; XXX

RESOLUTSIOON

1.Keelduda A. F. G. O. hagiavalduse S. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmisest.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtumäärus hagejale esindajale kätte. Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.A. F. G. O. (hageja) esitas 14. juunil 2022 Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. K. (kostja), mille Pärnu Maakohus 2. detsembri 2022. a määrusega lõpetas ning saatis Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsÜS § 14 lg 3Elukoht ja selle muutmine
11. jaanuaril 2023 esitas A. F. G. O. S. K. vastu Tartu Maakohtule hagiavalduse võlgnevuse ja viiviste saamiseks. Tartu Maakohus jättis 15. juuni 2023. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata. Hageja esitas 30. juunil 2023 Tartu Maakohtu 15. juuni 2023. a määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 31. augusti 2023. a määrusega rahuldas. Ringkonnakohus saatis tsiviilasja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et tsiviilasja tagasisaatmisel jätkub eelmenetlus maakohtus, mh tuleb maakohtul võtta seisukoht hagi alluvuse kohta.

2-22-121022

3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10. jaanuarist 2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi määrus). Kuna määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist.
4.Hagiavaldusest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 8. juunil 2020 võlatunnistuse ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 350 eurot 90 senti, viivist 160 eurot 39 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist määraga 0,065% päevas. Vastavalt lepingule pidi kostja maksma hagejale lepingutasu ning hageja lubas kostjal tasuda kokkulepitud võlgnevuse maksegraafiku alusel. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe vastab seega tarbijakrediidilepingu tunnustele, sest sisuliselt andis hageja oma majandustegevuses tarbijast kostjale tasu eest krediiti (VÕS § 401 lg 1, 2; § 402 lg 1).
5.Kohus leiab, et nõue kuulub määruse artikli 17 lg 1 p-de b ja c kohaldamisalasse. Määruse artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17. novembri 2011. a otsus kohtuasjas XXX p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10. jaanuarist 2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.
6.Hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud XXX. Rahvastikuregistri kohaselt on alates
1.veebruarist 2023 S. K. elukoha aadress XXX. Aadress XXX Eesti on rahvastikuregistri kohaselt alates 14. oktoobrist 2022 kehtetu. Maksekäsu kiirmenetluses kinnitas kostja ema 22. juulil 2022, et kostja ei ela aadressil XXX, vaid läks Soome tööle. XXX korteriomanik kinnitas
5.septembril 2022, et võlgnik ei ela antud aadressil. Eesti Maksu- ja Tolliameti päringust nähtub, et kostjale ei ole tehtud 2023. a tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Viimane väljamakse ettevõttelt tehti kostjale 2022. a aprillis. Soome Rahvastikuregistri väljavõttelt nähtub, et kostja aadress on alates 1. veebruarist 2023 XXX ja ametiks XXX.
7.Määruse artikli 62 p 1 alusel, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriikliku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isiku alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Eestil on rahvastikuregistri andmevahetuse leping Soomega. See tähendab, et Soome edastab seal elukoha registreerinud või seda muutnud Eesti kodanike elukoha andmed rahvastikuregistrile automaatselt korra nädalas. Arvestades, et kostja on oma elukoha registreerinud Soome, võib järeldada, et kostja tahtis oma elukohta muuta. Kostja on
1.veebruaril 2023 lasknud muuta oma elukoha aadressiks XXX. Rahvastikuregistri seaduse § 2(4)

2-22-121022 6 lg 1 kohaselt rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse. Seega ei ole kostja elukoht kohtu hinnangul siseriikliku materiaalõiguse järgi Eestis. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 65 lg-te 1–2 järgi esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks. Seega asjaolust, et kostja elukoha aadress on rahvastikuregistris muudetud Soomes asuvaks aadressiks, saab järeldada tema tahet TsÜS § 14 lg 3 kohaselt viia oma elukoht Soome. Ka kõik muud kohtualluvuse tuvastamiseks kogutud andmed näitavad, et kostja elukoht ei asu Eestis, vaid Soomes.

8.Hageja on vastuväitena kostja elukoha asumisele Soomes väitnud, et asjaolu, et kostja ema väitel töötab kostja Soomes, ei tähenda automaatselt seda, et kostja elab alaliselt Soomes. Hagejale teadaolevalt tuleb alaline elukoht Soome Vabariigis registreerida. Käesoleval juhul ei ole teada, et kostjal on kehtiv välismaalaste seaduse alusel väljastatud luba, mis annab kostjale õiguse ajutiselt viibida vähemalt aasta Soome Vabariigis, ning kas kostja kavatseb asjaolusid tervikuna arvestades jääda ka alaliselt Soome Vabariiki. Samuti ei ole teada, kas kostjal on kehtiv tööleping või muu samaväärne avaldus Soome Vabariigis töötamiseks või õppimiseks, mis kestab vähemalt kaks aastat.
9.Määruse artikli 62 lg 2 kohaselt kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis.
10.Hageja selgitab, et Soome Vabariigi koduvallaseaduse § 4 lg 5 kohaselt välismaalt Soome saabunud ja siin elava isiku alaline ja elukoht määratakse vastavalt käesolevas seaduses sätestatule, kui: tal on kehtiv välismaalaste seaduses nimetatud luba, mis annab õiguse ajutiselt viibida vähemalt aasta, ning ta kavatseb asjaolusid tervikuna arvestades jääda ka alaliselt Soome. Lõikes 5 nimetatud tegurite puhul, mis viitavad isiku elukoha püsivusele, tuleb muu hulgas arvestada, et: 1) ta on soome päritolu; 2) tal on varem olnud Soomes käesolevas seaduses nimetatud kodulinn; 3) tal on kehtiv tööleping või muu samaväärne avaldus Soomes töötamiseks või õppimiseks, mis kestab vähemalt kaks aastat; või 4) tal on pärast sisserännet olnud ajutine elukoht Soomes vähemalt aasta.
11.Kohtu hinnangul soovis hageja eeltoodud viitega Soome Vabariigi koduvallaseadusele kohut eksitusse viia. Soome Vabariigi koduvallaseaduse § 4 lg 5 kohaselt välismaalt Soome saabunud ja siin elava isiku kodukoht ja tema sealne elukoht määratakse selle seaduse sätete kohaselt, kui ta on Euroopa Liidu liikmesriigi, Islandi, Liechtensteini, Norra või Šveitsi kodanik ja on vastavalt välismaalaste seaduse sätetele registreerinud oma elamisõiguse Soomes, kui temalt sellist registreerimist nõutakse. Kostja on Euroopa Liidu liikmesriigi (Eesti) kodanik, seega ei ole viide kostja Soomes elamiseks elamisloa vajadusele asjakohane. Nimetatu ei jäänud kindlasti märkamatuks ka hageja esindajale. Igal juhul on vastavalt varasemalt osutatule kostja oma elukoha Soomes ka registreerinud.
12.Soome Vabariigi koduvallaseaduse § 2 järgi on isiku elukoha omavalitsuseks omavalitsus, milles ta elab. Soome rahvastikuregistri seaduse (8/21/2009/661) § 18 kohaselt seaduse §-s 13 p-des 1-21 nimetatud andmed mis on hoiustatud rahvastikuregistris tuleb arvestada avalikult usaldusväärseteks andmeteks, välja arvatud juhul kui on tõestatud, et andmed on ebakorrektsed või mittetäielikud. Soome rahvastikuregistri seaduse §-s 13 p 3 alusel hoiustatakse Soome rahvastikuregistris ühena andmetest kohalikku omavalitsust, kus isik elab ning tema sealset elukohta, samuti ajutist elukohta ning sellist kinnisasja, maja ja korterit puudutavat informatsiooni mille järgi saab tuvastada isiku kodukoha ja seal elamise. Käesoleval juhul ei 3(4)

2-22-121022 ole tõestatud, et Soome rahvastikuregistris olevad andmed oleksid ebakorrektsed või mittetäielikud, seega tuleb vastavad andmed lugeda usaldusväärseteks. Eelnevast tulenevalt on kohus Soome õigust kohaldades jõudnud seisukohale, et kostja alalise elukohana on piisava kindlusega tuvastatud Soome Vabariik. Kuna kostja alaline elukoht asub kohtu kogutud andmete põhjal Soome Vabariigis, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes Soome Vabariigi kohtutes.

13.Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine (vt RKTKo 21.11.2012, 32-1-123-12, p 11). Kohus on kostjale 7. septembril 2023 tsiviilasjas 2-22-139131 12. mail 2023 avaldatud e-posti aadressidel kätte toimetanud kirja, milles kohus andis kostjale tähtaja vastamaks, kas kostja on nõus tsiviilasja menetlemisega Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Kostja ei ole kohtu päringule vastanud. Eesti kohtutel ei ole seega käesolevas asjas alluvust.
14.TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).
16.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja pole menetluses osalenud, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Puusep kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja