lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-150774/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 17.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-22-150774/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2933
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus pöördumisele
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-07-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 4034 lg 13, 4, 6, 7KAVS § 50 lg 3, 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineTsMS § 484Menetluskulude kindlaksmääramine maksekäsu kiirmenetlusesVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 1132 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal14304235OÜ GS Core16183586(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

17. august 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-150774

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi R.O. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1491,66 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ GS Core, registrikood 16183586, aadress Jõe tn 2a, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10151, Harju maakond Hageja lepinguline [email protected]

esindaja

Alar

Liivamägi,

Kostja

R.O.,

isikukood xxxxxxxxxxx; Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxx

e-post elukoht

Kirjalikus menetluses Asja lahendamise viis

RESOLTUSIOON

1.Rahuldada OÜ GS Core hagi R.O. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista R.O.lt (O., isikukood xxxxxxxxxxx) OÜ GS Core (registrikood 16183586) kasuks R.O. ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) vahel 30.10.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr 7275791 tulenev põhivõlgnevus 810,99 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 416 lg 1Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 172 lg 9Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 394Kostja vastus hagile
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 164 lg 1Nõude loovutamine
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4062 lg 1
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
Jätta rahuldamata OÜ GS Core hagi R.O. vastu intressi 128,39 euro, võla sissenõudmiskulu 38,80 euro ja viivise nõudes.
4.Jätta menetluskulud R.O. kanda 54,37% ulatuses.
5.Määrata R.O. poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 163,11 eurot ning mõista nimetatud summa R.O.lt OÜ GS Core kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.27.12.2022 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1519,30 euro saamiseks. Kohus tegi 02.01.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27.04.2023 kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 810,99 euro, intressi 128,39 euro, sissenõudekulude 38,80 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 315,15 euro (27.04.2023 seisuga) ja edasiulatuva viivise nõudes. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 30.10.2020 kostja poolt kauba ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr 7275791. Finantseeritavaks kaubaks oli 70 ̋ 4K Ultra HD LED LCD televiisor PHILPS 70PUS6724/12. Lepinguperiood ja osamaksete arv oli 42 kuud. Lepingu alusel sai kostja kauba eest tasumiseks laenu 810,99 eurot. Intressimäär algsummalt oli 25,00% aastas, intressimäär laenujäägilt oli 37,80% aastas, viivise määr 24,15% aastas, krediidikulukuse määr aastas oli 38,70%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud lähtuvalt sellest, et krediidisumma makstakse tagasi igakuiste 2 (7)

tähtaegsete tagasimaksetena valitud perioodi jooksul, koos tagasimaksega makstakse intressi määraga 37,80% aastas, lepingutasu ja laenuhaldustasu on 0 eurot kuus. Laenu tagasimaksed pidid algama alates 10.06.2021. Kostja ei ole lepingu alusel teinud mitte ühtegi makset. 23.09.2021 ütles laenuandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles. Ühtlasi teatas laenuandja nõude loovutamisest hagejale. Nõude loovutamist hagejale kinnitas laenuandja ka 12.04.2023 loovutamise kinnituses. Võttes arvesse eeltoodut on hagejal kostja vastu põhinõue 810,99 eurot. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist kokku summas 128,39 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 10.06.2021 – 23.09.2021. Hageja arvestab viivist tasumata põhivõlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 25.09.2021 – 27.04.2023 (hagi esitamise päev) määraga 24,15% aastas. Nimetatud ajavahemikus on

päeva. 810,99*580*0,067%=315,15 eurot. Lisaks taotleb hageja kohtult edasiulatuva viivise väljamõistmist määraga 0,067% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja on esitanud ka võla sissenõudmiskulude nõude summas 38,80 eurot. Sissenõudekulud on kokkulepitud kirjade saatmise hind, mis tuleneb lepingu üldtingimustest (1. lõik ja p-d 3.6. ja 3.7.) ja panga hinnakirjast, millele on viidatud ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes, ja VÕS § 1132 lg-test 13. Kirja hind on 4,85 eurot. Kostjale saadeti lepingu kehtivuse ajal 4 meeldetuletuskirja (15.06.2021, 20.07.2021, 20.08.2021 ja 08.09.2021) ning pärast lepingu lõppemist neli meeldetuletuskirja (09.06.2022, 11.07.2022, 18.07.2022 ja 02.08.2022). Seega võlgneb kostja tasu kaheksa meeldetuletuskirja eest. Kokku moodustab sissenõudmisega seotud kulu seega 38,80 eurot.

3.Kostja esitatud andmete põhjal oli tema regulaarne sissetulek 3000 eurot kuus ja olemasolevad finantskohustused 600 eurot kuus, tema taotletud laenust tekkiv igakuine kohustus moodustas 2,15 % kostja finantskohustustest vabast rahast. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistrisse. Maksehäireregistri päringu vastuse kohaselt ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid. Minevikus oli olnud üks väike maksehäire, kuid see oli lõppenud 2,5 aastat varem. Eeltoodu põhjal jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on maksevõimeline.
4.12.07.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
5.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja 12.07.2023 kohtumääruse kostjale kätte posti teel 01.08.2023. Kostja 3 (7)

on dokumendid saanud kätte isiklikult allkirja vastu. Seega möödus kostja vastuse esitamise tähtaeg 15.08.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

6.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 30.10.2020 kostja poolt kauba ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr 7275791, mille alusel finantseeris TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostjale 70 ̋ 4K Ultra HD LED LCD televiisori PHILPS 70PUS6724/12 ostu summas 810,99 eurot. Kostja pidi laenu tagastama osamaksetega ja tasuma TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile laenu kasutamise eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, kes on tegutsenud oma majandusja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
7.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 30.10.2020, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52%. Seega kolmekordne määr oli 61,56%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 38,70% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
8.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 23.09.2021 järelmaksulepingust nr 7275791 tulenevad nõuded hagejale. Hagiavalduses on esile toodud, et teade nõuete loovutamisest on kostjale saadetud. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et nõuete loovutamine ei oleks kehtiv.
9.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ütles lepingu üles 23.09.2021. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et 4 (7)

kostja ei olnud tasunud 10.06.2021 – 10.09.2021 ühtegi osamakset, olles seega võlgnevuses 4 järjestikuse osamaksega. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 08.09.2021. Seega on Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv.

10.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas kostja laenutaotluses andmed selle kohta, et tema regulaarne sissetulek 3000 eurot kuus ja olemasolevad finantskohustused 600 eurot kuus. Eeltoodust järeldas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, et kostja taotletud laenust tekkiv igakuine kohustus moodustas 2,15 % kostja finantskohustustest vabast rahast. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistrisse. Maksehäireregistri päringu vastuse kohaselt ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid. Minevikus oli olnud üks väike maksehäire, kuid see oli lõppenud 2,5 aastat varem. Eeltoodu põhjal jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on maksevõimeline. 10.1.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Samas paneb KAVS § 50 lg 3 krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasi päringu tegemine maksehäirete tuvastamiseks ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja kohustuste suurust. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul järeldub hagiavalduse asjaoludest, et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või 5 (7)

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

11.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja ega TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal maksete ümberarvestust teinud.
12.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja ei ole teinud lepingu alusel mitte ühtegi makset. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 810,99 eurot põhjendatud ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
13.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja on 30.10.2020 lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 37,80% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 128,39 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 10.06.2021 – 23.09.2021. Kuna kohus tuvastas, et hageja õiguseellane ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Hageja taotletud perioodil 10.06.2021 – 23.09.2021 oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0,00%. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja intressinõude rahuldamata.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kuna käesoleval juhul on võlasuhe täitmisega lõppenud, siis ei ole alust viivisenõude rahuldamiseks. Isegi, kui võlasuhe ei oleks täitmisega lõppenud, siis Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 38,80 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei 6 (7)

võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 38,80 eurot. Menetluskulud

16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
17.Kuna kohus rahuldas hagi 54,37% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 45,63% ulatuses hageja kanda.
18.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot, sh 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esindamise kulu 20 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Seega on hageja menetluskulu kokku 300 eurot. 54,37% 300 eurost on 163,11 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.
19.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja