Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 9. august 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-18490
Kohtuasi
X avaldus Soome vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. novembri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Sidok Puudutatud isik Planmeca OY (Soome registrikood 0112773-2), lepingulised vandeadvokaadid Maria Teder ja Liis Könn
Menetluse liik
Vabariigi esindajad
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata X tagatise tagastamise taotlus.
2.Jätta rahuldamata X taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil.
3.Jätta läbi vaatamata X määruskaebus osas, millega ta vaidlustab avalduse rahuldamata jätmist (maakohtu määruse resolutsiooni p 1), ärakuulamise ja menetluse peatamise taotluste rahuldamata jätmist (maakohtu määruse resolutsiooni p 2), Harju Maakohtu 29. novembri 2021. a määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist (maakohtu määruse resolutsiooni p 3) ning menetluskulude jaotust (maakohtu määruse resolutsiooni p 4).
Rahuldada X määruskaebus menetluskulude kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6) osaliselt ning tühistada Harju Maakohtu 7. novembri 2022. a määrus osas, millega maakohus määras Planmeca OY menetluskulud kindlaks ja mõistis need Xlt välja 12 407 eurot 64 senti ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
5.1.Jätta rahuldamata X avaldus Soome vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsuse, Harju Maakohtu poolt 22. septembri 2016. a määrusega tunnustatud ning täidetavaks tunnistatud sõnastuses, Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamise tühistamiseks.
2-21-18490
5.2.Jätta rahuldamata X taotlused X, C ja Q ärakuulamiseks, menetluse peatamiseks kuni lahendi jõustumiseni Soome Riigikohtu asjas S2021/723 ja menetluse peatamiseks kuni Helsingi politsei prefektuuri algatatud uurimise lõppemiseni asjas 5500/R/64295/19.
5.3.Tühistada 29. novembri 2021. a kohtumäärusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega peatati täitemenetlus kohtutäitur Risto Sepa menetluses olevas täiteasjas nr 024/2016/1746 kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.
5.4.Jätta menetluskulud X kanda.
5.5.Määrata Planmeca OY põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 12 407 eurot 64 senti (s.o riigilõiv 50 eurot, tõendite saamise ja tõlkimise kulu 1154 eurot 39 senti ja lepingulise esindaja kulu 11 203 eurot 25 senti) ning mõista Xlt Planmeca OY kasuks välja menetluskulude hüvitis 12 407 eurot 64 senti.
5.6.Mõista Xlt Planmeca OY kasuks menetluskulude hüvitiselt välja võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud osas, milles määruskaebus jääb läbi vaatamata, X kanda, ning menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise osas menetlusosaliste enda kanda.
7.Mõista Xlt Planmeca OY kasuks välja menetluskulude hüvitis 1435 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale (v.a resolutsiooni p 1 osas) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 25. novembril 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tühistada Soome vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsuse täidetavaks tunnistamise. Avalduse kohaselt tegi Soome vahekohus 25. oktoobril 2012 otsuse (vahekohtu otsus), kuid muutis selle otsuse resolutsiooni hiljem kahel korral, s.o 26. oktoobril 2012 ja 1. novembril 2012. Planmeca OY (puudutatud isik) esitas 9. septembril 2016 Harju Maakohtule avalduse vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks, lisades avaldusele vahekohtu otsuse jõustumise tõendamiseks Helsingi Linnakohtu 12. detsembri 2012. a otsuse, millega Helsingi Linnakohus tunnistas vahekohtu otsuse täidetavaks 26. oktoobri 2012. a sõnastuses. Harju Maakohus tunnistas 22. septembri 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-13675
2-21-18490 (maakohtu 22. septembri 2016. a määrus) vahekohtu otsuse Eestis täidetavaks 26. oktoobri 2012. a sõnastuses. Eestis on maakohtu 22. septembri 2016. a määruse alusel alustatud avaldaja vastu täitemenetlust. Vahekohtu otsuse Eestis täidetavaks tunnistamine tuleb tühistada. Vahekohtu otsus kehtib 1. novembri 2012. a sõnastuses. Selles sõnastuses ei ole vahekohtu otsust Eestis ega Soomes täidetavaks tunnistatud. Puudutatud isik on avaldanud, et vahekohtu otsuse resolutsioonil ei ole
25.ja 26. oktoobri 2012. a sõnastuses enam tähtsust. Eestis ei saa olla tunnustatud ja täidetav välisriigi vahekohtu otsus, mida ei ole selle tegemise asukohariigis tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud. Puudutatud isik jättis tsiviilasjas nr 2-16-13675 kohtule avaldamata, et vahekohtu otsust muudeti 1. novembril 2012, seda ei ole 1. novembri 2012. a sõnastuses Soomes täidetavaks tunnistatud. Avaldaja suhtes oleks ebaõiglane, kui tema suhtes saaks Eestis täitemenetlust läbi viia sellise välisriigi vahekohtu otsuse alusel, mida enam ei eksisteeri. Samuti oleks avaldaja suhtes ebaõiglane, kui kehtima jääks puuduliku, eksitava ja ebaõige teabe pinnalt tehtud vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamine. Vahekohtu otsuse täitmine on vastuolus Eesti õigus- ja avaliku korraga. Vahekohtu otsuse tegemist puudutavad asjaolud on niivõrd ebaselged, et selle jätkuv tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine ei ole võimalik. Vahekohtumenetluses rikuti oluliselt avaldaja õigusi. Vahekohtunik muutis vahekohtu otsuse resolutsiooni avaldaja teadmata avaldaja kahjuks, kuigi tal ei olnud pädevust seda muuta. Vahekohtunik oli erapoolik. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Avaldaja ei saa taotleda vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamist, sest vahekohtu otsust ei ole tühistatud. Isegi, kui avaldaja peaks saama taotleda vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise muutmist, ei ole ta seda vaatamata kohtu selgitustele teinud. Vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise muutmiseks ei oleks alust, sest vahekohtu otsus on täidetavaks tunnistatud lõplikus (1. novembri 2012. a) sõnastuses. Asjasse ei puutu see, kas ja millises sõnastuses on vahekohtu otsust tunnustanud ja täidetavaks tunnistanud Soome kohus. Siinses asjas ei saa arvesse võtta asjaolusid, mis annaksid alust keelduda vahekohtu otsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest. Võimalikud vead vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses ei ole vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise aluseks. Seetõttu on asjakohatud avaldaja väited vahekohtuniku tegevuse, pädevuse ületamise ja erapoolikuse kohta. Eesti kohus ei saa Soome kohtu eest otsustada vahekohtu otsuse tühistamist. Seejuures on Soome kohtud ka leidnud, et vahekohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Avaldaja on vahekohtu otsusest teadlik alates 2012. a-st ning vahekohtu otsuse resolutsiooni parandati enne tsiviilasja nr 2-16-13675 menetlust. Avaldaja on avalduse esitatud pahatahtlikult täitemenetluse venitamise eesmärgil. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 7. novembri 2022. a määrusega avalduse ja avaldaja taotlused avaldaja, C ja Q ärakuulamiseks ning menetluse peatamiseks kuni lahendi jõustumiseni Soome Riigikohtu asjas S2021/723 ja Helsingi prefektuuri algatatud uurimise lõppemiseni asjas 5500/R/64295/19 rahuldamata, ning tühistas maakohtu 29. novembri 2021. a määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning määras puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 17 599 eurot 39 senti ja mõistis
2-21-18490 need avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja koos kohustusega tasuda neilt alates määruse jõustumisest kuni tasumiseni viivist.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsusega mõisteti avaldajalt, Flt ja Qlt igaühelt teises järjekorras pärast FastClass OY-d solidaarselt nende antud käenduste alusel puudutatud isiku kasuks välja 5 529 259 eurot 42 senti koos Soome intressiseaduse § 4 lg 1 alusel arvestatud intressidega alates 1. aprillist 2012 ning kohtukulude ja registritasude hüvitisena 44 381 eurot koos seadusjärgsete intressidega, ning need summad tuli tasuda ühe kuu jooksul pärast vahekohtu otsuse väljakuulutamist; - vahekohtu otsuse 26. oktoobri 2012. a parandusega kaotati teise järjekorra tingimus; - vahekohtu otsuse 1. novembri 2012. a parandusega lisati käenduste ette täiend „isiklike“, st võlg mõisteti välja solidaarselt antud isiklike käenduste alusel; - puudutatud isik esitas tsiviilasjas nr 2-16-13675 vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks 1. novembri 2012. a sõnastuses.
3.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta rahuldamata, sest vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks ei ole alust. Kuna puudutatud isik esitas tsiviilasjas nr 2-16-13675 vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks 1. novembri 2012. a sõnastuses, on maakohtu 22. septembri 2016. a määrusega Eestis tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud vahekohtu otsus 1. novembri 2012. a sõnastuses. Välisriigi vahekohtu otsuse Eestis tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise eelduseks ei ole see, et seda oleks varem tehtud ka vahekohtu asukoha riigis. Arvestades seda ja asjaolu, et puudutatud isik esitas tsiviilasjas nr 2-16-13675 Helsingi Linnakohtu 12. detsembri 2012. a otsuse vahekohtu otsuse jõustumise tõendamiseks ja maakohus ei omistanud sellele
22.septembri 2016. a määruses mingit tähtsust, ei saa asuda seisukohale, et kui Soome kohus ei oleks vahekohtu otsust täidetavaks tunnistanud, ei oleks seda teinud ka Eesti kohus. Soome kohus on vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistanud vähemalt 26. oktoobri 2012. a sõnastuses, millega avaldaja on ka nõustunud. 1. novembril 2012 lisati vahekohtu otsuse resolutsiooni üks sõna, mida saaks Eestis pidada kirjavea parandamiseks. Kuna vahekohtu otsust ei ole tühistatud, siis ei kohaldu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 754 lg 3, mis võimaldab võlgnikul täidetavaks tunnistamise tühistamise avalduse esitada juhul, kui täidetavaks tunnistatud välisriigi vahekohtu otsus välisriigis tühistatakse. Avaldaja on tuginenud ka TsMS § 624 lg-le 1, mis võimaldab kohtulahendi täidetavaks tunnistanud kohtult taotleda lahendi täidetavaks tunnistamise tühistamist või muutmist, kui täidetavaks tunnistatud kohtulahend on lahendi teinud kohtu asukohariigis tühistatud või kui seda on muudetud. Avaldaja ei saa ka selle sätte alusel nõuda täidetavaks tunnistamise tühistamist, sest kui vahekohtu otsust on muudetud, saab nõuda täidetavaks tunnistamise muutmist. Kohus selgitas avaldajale, et ta saab soovi korral oma nõuet vastavalt muuta või esitada alternatiivse nõude, kuid avaldaja seda ei teinud. Avaldaja etteheited vahekohtumenetlusele ei mõjuta siinse asja lahendust. Neid saaks esitada Soomes vahekohtu otsuse tühistamise menetluses. Seejuures on Soome kohtud jätnud avaldaja taotluse vahekohtu otsuse ja selle muudatuste tühistamiseks rahuldamata. Tähtsust ei ole sellel, et avaldaja on Soomes esitanud ka vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise avalduse.
3.3.Avaldaja taotlused istungi korraldamiseks ning avaldaja, vahekohtunik H ja puudutatud isiku esindaja C ärakuulamiseks jäävad rahuldamata. Avaldaja on saanud oma seisukohad
2-21-18490 kirjalikult avaldada. Kuna vahekohtu otsust ei ole Soomes tühistatud, ei saa selgitused asja lahendust muuta. Kohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks.
3.4.Rahuldamata jääb ka avaldaja taotlus peatada menetlus kuni Soome Riigikohtu asjas S2021/723 tehtava lahendi jõustumiseni, sest Soome Riigikohus ei andnud selles asjas edasikaebamise õigust ja sellega jäi jõusse Helsingi Apellatsioonikohtu 26. oktoobri 2021. a otsus nr 1408. Samuti jääb rahuldamata avaldaja taotlus peatada menetlus kuni Helsingi politsei prefektuuri algatatud uurimise lõppemiseni asjas 5500/R/64295/19. Selle menetluse tulemuseks ei ole vahekohtu otsuse või selle muudatuste tühistamine, lisaks ei anna vahekohtumenetluse minetused alust vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamist tühistada.
3.5.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Põhjendatud on puudutatud isiku riigilõivu kulu 50 eurot ja tõendite saamise kulu 1154 eurot 39 senti. Puudutatud isiku lepinguliste esindajate kulud on osaliselt põhjendatud. Puudutatud isiku lepinguliste esindajate toimingud ja nende ajakulu 54 tundi 39 minutit on küll täies ulatuses põhjendatud, kuid nende tunnitasud on 350 euro (käibemaksuta) ja 390 euro (käibemaksuta) asemel põhjendatud 300 euro (käibemaksuta) ulatuses. Kohus arvestab sellega, et menetlusosalisteks on välisriigi kodanik ja välisriigi äriühing ning Soome vahekohtu otsuse tühistamise menetluses peeti põhjendatud tunnitasuks 300 eurot. Seda arvestades on puudutatud isiku põhjendatud lepingulise esindaja kulud kokku 16 395 eurot (54 tundi 39 minutit × 300 eurot) ning puudutatud isiku põhjendatud menetluskulud kokku 17 599 eurot 39 senti (50 eurot + 1154 eurot 39 senti + 16 395 eurot).
3.6.Avalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel maakohtu 29. novembri 2021. a määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu tühistada.
3.7.Vastavalt TsMS § 756 lg-le 4 ei saa avalduse rahuldamata jätmist vaidlustada, kuid TsMS § 4771 lg 2 alusel saab vaidlustada esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist ja TsMS § 178 lg 2 alusel menetluskulude kindlaksmääramist. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tunnistada TsMS § 756 lg 4 II lauses sisalduva kaebeõiguse piirangu põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks, tühistada maakohtu määruse täies ulatuses ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, või eeltoodud taotluse rahuldamata jätmise korral, tühistada maakohtu määruse avaldajalt 10 725 eurot (sisaldub käibemaks) ületavate puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude väljamõistmise osas. Avaldaja palus lahendada määruskaebuse suulises menetluses. Määruskaebuse väidete kohaselt on TsMS § 756 lg 4 ebaselge ja selles sisalduv kaebeõiguse piirang vastuolus PS §-dega 15 ja 24. Vaidluse lahendamine üksnes ühes kohtuastmes ei taga tõhusat õiguskaitset ja riivab avaldaja õigusi ebaproportsionaalselt. Maakohtu määrus on hagita menetlust lõpetav määrus ning selliseid määrusi saab üldjuhul vaidlustada sarnaselt otsusega. Maakohus ei ole põhjendanud avaldaja kaebeõiguse piiramist. Piisav ei ole põhjendus, et kaebeõiguse piirang tuleneb kehtivast õigusest. Maakohtu järeldus, et vahekohtu otsust ei ole tühistatud, vaid seda on 26. oktoobril ja
1.novembril 2012 muudetud, on ebaõige ja vastuolus asjas esitatud tõenditega. Kehtiv vahekohtu otsus kannab kuupäeva 1. november 2012 ning vahekohtu 25. ja 26. oktoobri 2016. a otsused kaotasid selle tegemisega kehtivuse. Maakohtu 22. septembri 2016. a määrusega on aga tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsus ning see ei hõlma
2-21-18490 vahekohtu 1. novembri 2012. a otsust. Seejuures olid vahekohtu 26. oktoobri ja 1. novembri 2012. a otsustega tehtud muudatused sisulised ja olulised ning avaldajale kahjulikud. Maakohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta leiab, et maakohtu 22. septembri 2016. a määruse resolutsioon hõlmab ka vahekohtu 1. novembri 2012. a otsust. Maakohtu 22. septembri 2016. a määruse resolutsioonis on mainitud üksnes vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsust ning selle sõnastust ei ole võimalik laiendada. Samas isegi kui leida, et vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsust on 1. novembril 2012 parandatud, on vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsuse resolutsioon muutunud tühiseks ning vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsuse täidetavaks tunnistamine tuleks ikkagi tühistada. Avaldaja jääb kõigi maakohtule esitatud ja rahuldamata jäänud taotluste juurde ning palub need uuesti lahendada. Maakohus ei ole istungi korraldamata jätmist põhjendanud. Maakohus leidis, et puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on kokku 54 tundi 39 minutit, kuid puudutatud isiku väitel oli tema lepingulise esindaja ajakulu kokku 42 tundi 54 minutit. Maakohus on seega avaldajalt ekslikult välja mõistnud 11 tunni 45 minuti võrra suuremale ajakulule vastava menetluskulude hüvitise. Lisaks tuleb Eestis toimuvas kohtumenetluses lähtuda siin kehtivatest tunnitasu määradest ning neist lähtudes ei saa puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 300 eurot pidada mõistlikuks, põhjendatuks ega vajalikuks. Mõistlikuks tunnitasuks saab pidada maksimaalselt 250 eurot (käibemaksuga). Seda arvestades tuleb avaldajalt välja mõistetud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulusid vähendada 10 725 euroni. Avaldaja palub hinnata ka puudutatud isiku 28. septembri 2022. a seisukoha p-s 32 toodud toimingute ja nende ajakulu vajalikkust ja põhjendatust. Kuna maakohus on avalduse ebaõigesti rahuldamata jätnud, on maakohus ebaõigesti tühistanud ka enda 29. novembri 2021. a määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu.
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle läbi vaatamata osas, milles avaldaja vaidlustab avalduse ja menetluslike taotluste rahuldamata jätmist, ning ülejäänud osas rahuldamata. Avaldajal ei ole õigust maakohtu määrust avalduse ja menetluslike taotluste rahuldamata jätmise osas vaidlustada. TsMS § 756 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piirangu eesmärk on tagada vahekohtumenetluse kiirus ja efektiivsus ning piirang on põhiseaduspärane. Kuna vahekohtu otsust ei ole tühistatud, jättis maakohus avalduse õigesti rahuldamata. Maakohus hindas põhjalikult, millises sõnastuses on vahekohtu otsus maakohtu 22. septembri 2016. a määrusega täidetavaks tunnistatud, ja leidis õigesti, et see vastab 1. novembri 2012. a parandusele. Avaldaja väidab määruskaebuses esimest korda ja üllatuslikult, et vahekohus on teinud kolm otsust. See väide ei ole õige, sest vahekohus tegi otsuse 25. oktoobril 2012 ning on
26.oktoobril ja 1. novembril 2012 üksnes parandanud selle resolutsiooni sõnastust. Maakohus tühistas esialgse õiguskaitse abinõu avalduse rahuldamata jätmise tõttu ja seda otsustust ei ole alust muuta. Puudutatud isik on maakohtus avaldanud arvamust avaldaja muude menetluslike taotluste kohta ning jääb selle juurde. Maakohus ei ole puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramisel kaalumispiire ületanud. Puudutatud isik esitas maakohtule kaks menetluskulude nimekirja, mille järgi oli tema ajakulu kokku 54 tundi 39 minutit. Avaldaja ei ole välja toonud ühtegi toimingut, mis oleks põhjendamatu või mille ajakulu oleks põhjendamatu. Avaldaja ja puudutatud isiku
2-21-18490 menetluskulude suurusjärgud on võrreldavad. Oluline on üldine menetluskulude põhjendatus, mitte eraldiseisvalt tunnitasu. Ajaliselt efektiivse, ent kallima tunnitasuga esindaja osutatud teenus on odavam kui ajaliselt vähemefektiivse, ent madalama tunnitasuga esindaja osutatud teenus. Avaldaja on ise põhjustanud menetluskulude suurenemise, eirates kohtu määratud tähtaegu ning esitades põhjendamatult uusi ja vastuolulisi seisukohti, millele puudutatud isik pidi vastama. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata osas, millega avaldaja vaidlustab maakohtu määrust avalduse rahuldamata jätmise, ärakuulamise ja menetluse peatamise taotluste rahuldamata jätmise, menetluskulude jaotuse ja esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise osas. Ülejäänud osas, s.o menetluskulude kindlaksmääramise osas, tuleb määruskaebus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus määras puudutatud isiku menetluskulud kindlaks 12 407 eurot 64 senti ületavas osas. Muus osas ei anna avaldaja väited alust maakohtu määrust muuta.
8.Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus vaatab läbi ja lahendab määruskaebusi TsMS § 667 lg 3 I lause järgi kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Siinses asjas esitatud määruskaebuse saab ringkonnakohtu hinnangul lahendada ilma asjas istungit pidamata, sest määruses esitatud väited ja vastuses esitatud vastuväited on piisavad kaebuse lahendamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus avaldaja istungi korraldamise taotluse rahuldamata.
9.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata osas, millega avaldaja vaidlustab avalduse rahuldamata jätmist ja sellega seotud menetluslikke otsustusi, v.a hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramist, sest avaldajal ei ole TsMS § 756 lg 4 järgi õigust esitada maakohtu määruse peale selles osas määruskaebust ning viidatud säte ei ole kolleegiumi hinnangul vastuolus põhiseadusega.
9.1.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ning kui määruskaebus on ebaõigesti menetluse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 järgi läbi vaatamata. Mh kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja kaebeõigust. TsMS § 660 lg 1 järgi võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
9.2.Välisriigi vahekohtute otsuseid tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele TsMS § 754 lg 1 kohaselt üksnes vastavalt New Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile (konventsioon) ja teistele välislepingutele. Välislepinguga reguleerimata osas tuleb TsMS § 754 lg 2 järgi kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku erisätteid välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kohta (TsMS § 753 jj) ning kolmandas järjekorras tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid välisriigi
2-21-18490 kohtulahendite tunnustamise kohta (TsMS § 620 jj), mis asendavad kohaldamisel riigisisese vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise sätteid (vt Riigikohtu 21. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-17, p 14). Konventsioon ei reguleeri küsimust, kas, kes ja milliseid õiguskaitsevahendeid saab kasutada juhul, kui konventsiooni alusel täidetavaks tunnistatud vahekohtu otsus selle teinud kohtu asukohariigis tühistatakse või seda muudetakse. Seetõttu tuleb selles küsimuses kohaldada TsMS § 754 lg-t 3, mille kohaselt võib võlgnik esitada avalduse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks, kui täidetavaks tunnistatud välisriigi vahekohtu otsus välisriigis tühistatakse. Kaebeõigust vahekohtumenetlusega seotud kohtumenetluses (TsMS 14. osa) reguleerib TsMS § 756 lg 4, mille järgi võib määruskaebuse esitada vahekohtu otsuse tühistamise ja vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamisest keeldumise määruse peale, kuid ühegi muu TsMS 14. osas sätestatud alusel tehtud määruse peale ei saa edasi kaevata. Seega tuleneb TsMS § 756 lg-st 4 selgelt, et avaldajal ei ole õigust kaevata määruse peale, millega kohus jätab TsMS § 754 lg 3 alusel välisriigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise avalduse rahuldamata. Kaebeõigust ei tulene ka välisriigi kohtulahendite tunnustamist ja täitmist puudutavatest sätetest. Sarnaselt vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamata jätmisele, ei ole seadusandja näinud ette kaebeõigust ka välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise tühistamata jätmise määruse peale. TsMS § 625 lg 1 järgi võib sissenõudja esitada määruskaebuse määruse peale, millega välisriigi kohtulahend jäeti täidetavaks tunnistamata või täidetavaks tunnistamine tühistati. Lisaks võivad sissenõudja ja võlgnik esitada TsMS § 625 lg 2 järgi määruskaebuse määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti. Seega ei saa võlgnik (avaldaja) esitada määruskaebust ka juhul, kui kohus jätab välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise tühistamata. Sellest tulenevalt ei saaks avaldajal olla kaebeõigust ka juhul, kui kohaldada TsMS § 754 lg 2 alusel vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise puhul välisriigi kohtulahendi kohta käivaid sätteid (vt ka RKTKo 04.02.2015, 3-2-1-154-14, p 8). Eelnevast lähtuvalt ei ole seadusandja võimaldanud vaidlustada määrust, millega kohus jätab välisriigi kohtu või vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise avalduse rahuldamata.
9.3.Kolleegiumi hinnangul ei ole selline kaebeõiguse piirang põhiseadusega vastuolus.
9.3.1.Kuigi PS § 24 lg 5 järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, ei tulene PS § 24 lg-st 5 isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (vt RKÜKm 21.04.2015, 3-2-1-75-14, p 63; RKÜKo 12.04.2011, 3-2-1-62-10, p 38; RKPJKm 03.07.2008, 3-4-1-10-08, p 10). Kõigi kohtumääruste puhul edasikaebeõiguse tagamine tähendaks olulist takistust õigusemõistmise normaalsele funktsioneerimisele, mistõttu on põhjendatud kohtumääruste oluliselt piiratum edasikaebekord võrreldes kohtuotsustega. Kohtumääruste peale edasikaebeõiguse piirang teenib menetlusökonoomia eesmärki ning on eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik, kui pole alternatiive, millega soovitud eesmärki sama tõhusalt, kuid põhiõigusi vähem intensiivselt riivates saavutada saaks. Seejuures tuleb arvestada, kas soovitakse vaidlustada menetluslikku või kohtuvaidluse lõpplahendit (vt PS komm 2022, § 24, p-d 39, 44 ja 45). Mh on Riigikohus leidnud, et põhiseadusega ei ole vastuolus kaebeõiguse puudumine määruse peale, millega kohus jätab vahekohtu otsuse tühistamata, sest vahekohtumenetluse eesmärk on lahendada vaidlus kiirelt ja efektiivselt ning selle eesmärgi
2-21-18490 saavutamist takistaks võimalus vaielda kohtus pikalt vahekohtuotsuse kehtivuse üle (vt RKTKm 12.05.2014, 3-2-1-27-14, p 9).
9.3.2.Kaaludes siinses asjas avaldaja kaebeõiguse piirangu intensiivsust ja vajadust tagada vahekohtumenetluses tehtud lahendi kiire ja efektiivne täitmine, on ringkonnakohtu hinnangul ka siinsel juhul avaldaja kaebeõiguse piirang sobiv ja vajalik abinõu. Kuigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamata jätmise määruse peale kaebeõiguse puudumine riivab PS § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigust, ei ole riive sedavõrd intensiivne, et seadusandja ei võiks kaebeõigust vahekohtu otsuse kiire ja efektiivse täitmise kaalutlustel piirata. Sõltumata sellest, et kohus lahendab vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise avalduse alusel kohtuasja TsMS § 756 lg 1 järgi hagita menetluses, tuleb esmalt arvestada seda, et tegemist on menetlusliku kõrvalküsimuse, mitte poolte vahelise põhivaidluse lahendamisega. Olukorras, kus pooled on leppinud kokku selles, et nende vahelised vaidlused alluvad vahekohtule, lahendab nendevahelise vaidluse vahekohus ning kohtul on TsMS § 713 järgi õigus teha vahekohtumenetluses toiminguid üksnes seaduse sätesatud juhtudel ja ulatuses, st kohtul on selliste vaidluse puhul üksnes sekundaarne roll. Mh on kohtu pädevuses pärast vahekohtu otsuse tegemist TsMS § 754 järgi vahekohtu otsuse tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine, aga ka täidetavaks tunnistamise tühistamine. Seejuures piirdub vahekohtu otsuse tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel kohtulik kontroll TsMS § 754 lg 1 ja konventsiooni artiklite 4 ja 5 järgi peamiselt vahekohtu otsuse tegemiseks vajalike formaalsete eelduste kontrollimisega ning täidetavaks tunnistamise tühistamise kontroll ainult sellega, kas välisriigi vahekohtu otsus on selle tegemise asukohariigis tühistatud või kas seda on muudetud viisil, et see tingib ka täidetavaks tunnistamise muutmise. Vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise ega selle tühistamise avaldust lahendades ei lahenda kohus poolte vaidlust sisuliselt. Sellest tulenevalt ei ole vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise avalduse lahendamisel samaväärset tähendust paljudes teistes hagita asjades tehtavate lõpplahenditega. Lisaks tuleb arvestada seda, et vahekohtu otsuseid tuleb üldjuhul tunnustada ja täita ning enne vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise avalduse esitamist on kohus juba kontrollinud vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise eeldusi, st pidanud vahekohtu otsuse täitmist lubatavaks, ning selline määrus on vaidlustatav (vt RKTKo 04.02.2015, 3-2-1-154-14, p 8). Kuna määrusega, millega kohus jätab vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamata, ei muutu senine olukord, ei saa sellise määruse peale kaebeõiguse puudumist pidada intensiivseks kaebeõiguse riiveks. Lisaks saab avaldaja esitada TsMS § 754 lg 3 järgi uuesti avalduse vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks, kui selleks esineb seaduses sätestatud alus. Ülaltoodut arvestades riivab küll vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamata jätmise määruse peale kaebeõiguse puudumine tühistamist taotleva menetlusosalise kaebeõigust, kuid riive ei ole intensiivne ning riive on vahekohtumenetluses tehtud otsuse kiire ja efektiivse täitmise kaalutlustel eesmärgipärane, sobiv ja vajalik.
9.4.Kuna ülaltoodu kohaselt ei ole avaldajal õigust esitada maakohtu määruse peale määruskaebust osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata, ja ringkonnakohus jätab selles osas määruskaebuse läbi vaatamata, ei ole ringkonnakohtul alust vaadata avaldust läbi ka osas, millega avaldaja vaidlustab maakohtu määrust ka sellega seotud menetluslike otsustuste, sh isikute ärakuulamise ja istungi korraldamise taotluse rahuldamata jätmise, menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmise, menetluskulude jaotuse ja esialgse õiguskaitse abinõu
2-21-18490 tühistamise osas. Küll aga on avaldajal kui menetluskulusid kandma kohustatud isikul TsMS § 178 lg 2 alusel õigus maakohtu määruse peale edasi kaevata menetluskulude kindlaksmääramise osas, sest avaldaja vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
10.Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus menetluskulude kindlaksmääramise osas osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
10.1.Avaldaja vaidlustab puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramist ja avaldajalt väljamõistmist osaliselt, s.o puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja avaldajalt väljamõistmist 10 725 eurot ületavas osas.
10.2.Kolleegium selgitab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Seejuures võib menetlusosalisel olla mitu esindajat, kuid TsMS § 175 lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p-d 9 ja 10; 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).
10.3.Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust sekkuda maakohtu kaalutlusotsustusse puudutatud isiku lepingulise esindaja tehtud toimingute ja neile kulunud aja vajalikkuse ja põhjendatuse osas. Maakohus ei ole väljunud puudutatud isiku taotlusest ega määranud puudutatud isiku lepinguliste esindajate ajakulu suuremana, kui seda taotles puudutatud isik. Puudutatud isiku
15.detsembri 2021. a menetluskulude nimekirja järgi oli tema lepinguliste esindajate ajakulu vastava nimekirja koostamise seisuga kokku 11 tundi 45 minutit ning puudutatud isiku
24.oktoobri 2022. a täiendava menetluskulude nimekirja järgi oli tema lepinguliste esindajate täiendav ajakulu kokku 42 tundi 54 minutit. Kokku on seega puudutatud isiku lepinguliste esindajate ajakulu tema menetluskulude nimekirjade järgi 54 tundi 39 minutit, millest lähtus ka maakohus. Avaldaja on määruskaebuses ekslikult lähtunud üksnes puudutatud isiku
24.oktoobri 2022. a (määruskaebuses ekslikult märgitud 28. septembri 2022. a) täiendavas menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulust, mistõttu on põhjendamatu avaldaja väide, et maakohus mõistis temalt puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud välja taotletust suuremas ulatuses. Kuigi avaldaja palus määruskaebuses ringkonnakohtul hinnata puudutatud isiku 24. oktoobri 2022. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ning nende ajakulu vajalikkust ja põhjendatust, ei ole ringkonnakohtul alust hinnata selles osas maakohtu kaalutlusotsust ümber. Kolleegium selgitab, et maakohus on toiminguid ja neile kulunud aega hinnanud ning
2-21-18490 määruskaebust lahendades ei ole ringkonnakohtu ülesandeks kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse uuesti hindamine. Ringkonnakohus hindab määruskaebuse alusel üksnes seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav menetlusosaline toob esile, milles seisneb konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Avaldaja ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi puudutatud isiku lepinguliste esindajate toimingule ega nende ajakulule, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust neid kõiki uuesti hinnata. Eeltoodust tulenevalt lähtub ringkonnakohus sellest, et maakohtu tuvastatud ulatuses (54 tundi 39 minutit) olid puudutatud isiku lepinguste esindajate toimingud vajalikud ja põhjendatud.
10.4.Kolleegiumi hinnangul on aga maakohus ületanud kaalumispiire puudutatud isiku lepinguliste esindajate tunnitasu hindamisel. Maakohus pidas puudutatud isiku lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasuks 300 eurot (käibemaksuta), põhjendades seda sellega, et menetlusosalisteks on välisriigi kodanik ja välisriigi äriühing ning Soomes vahekohtu otsuse tühistamise menetluses peeti põhjendatud tunnitasuks 300 eurot (käibemaksuta). Selliselt on maakohus puudutatud isiku lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest. Eestis toimuvas kohtumenetluses tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtuda sarnase õigusteenuse keskmisest turuhinnast Eestis ning kaalu ei saa omistada sellele, millist lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatuks pidanud välisriigi kohus samade menetlusosaliste vahel toimunud asjas. Kolleegiumi hinnangul ületab maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 300 eurot (käibemaksuta) oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda Eestis. Arvestades seda, et puudutatud isikut on esindanud vandeadvokaadid ning asi ei olnud keskmisest keerukam ega mahukam, saab sellise vaidluse puhul pidada vandeadvokaadi keskmiseks tunnitasuks maksimaalselt 205 eurot (käibemaksuta) (vt ka RKTKm 18.05.2022, 2-21-1824, p 13). Määruskaebuses pidas avaldaja mõistlikuks tasumääraks maksimaalselt 250 eurot (käibemaksuga), mis vastab ligikaudu eeltoodud käibemaksuta tunnitasu suurusele. Eelnevat arvestades on puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 11 203 euro 25 sendi ulatuses (54,65 tundi × 205 eurot/tund) ning puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 12 407 eurot 64 senti (11 203 eurot 25 senti + 50 eurot + 1154 eurot 39 senti).
11.Ülaltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus määras puudutatud isiku menetluskulud kindlaks ja mõistis need avaldajalt välja 12 407 eurot 64 senti ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab puudutatud isiku hüvitatavate ja avaldajalt välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 12 407 eurot 64 senti.
12.Avaldaja tagatise tagastamise taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Avaldaja esitas 2. veebruaril 2023 taotluse tagastada lahendi jõustumise järel avaldaja eest tasutud tagatis 6179 eurot 26 senti. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud sellises suuruses tagatise
25.novembri 2021. a esialgse õiguskaitse taotluselt vastavalt maakohtu 25. novembri 2021. a puuduste kõrvaldamise määrusele. Kolleegium selgitab, et tagatise tagastamist reguleerib TsMS § 195 lg 1, mille I lause järgi tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Avaldajal tuleb seega tagatise tagastamise avaldus esitada maakohtule kui tagatise määranud kohtule.
2-21-18490 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kuna määruskaebus jääb avalduse rahuldamata jätmise ja sellega seotud menetluslike otsustuste osas läbi vaatamata, jäävad sellega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 ja 639 lg-ga 1 avaldaja kanda. Kuigi ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas, jäävad menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel koosmõjus TsMS § 178 lg-ga 4 kummagi menetlusosalise enda kanda.
14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.1.Puudutatud isiku 27. jaanuari 2023. a menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulud 4288 eurot (käibemaksuta). Täpsemalt tegid puudutatud isiku lepingulised esindajad nimekirja kohaselt tunnitasudega 350 eurot (käibemaksuta) ja 390 eurot (käibemaksuta) puudutatud isikut esindades kokku toiminguid 12 tunni ulatuses. Toimingud, nende tegemise kuupäev ja neile kulunud aeg on järgmised: - 7. november 2022 – maakohtu 7. novembri 2022. a määruse analüüs – 24 minutit (toiming nr 1); - 7. november 2022 – maakohtu 7. novembri 2022. a määrusega tutvumine – 42 minutit (toiming nr 2); - 7. november 2022 – maakohtu 7. novembri 2022. a määruse vaidlustamise korra õiguslik analüüs – 42 minutit (toiming nr 3); - 7. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine Mle (R) seoses maakohtu 7. novembri 2022. a määrusega – 18 minutit (toiming nr 4); - 8. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine kohtutäiturile seoses maakohtu
7.novembri 2022. a määruse täitmisega – 18 minutit (toiming nr 5); - 9. november 2022 – tutvumine MH (R) e-kirjaga seoses maakohtu 7. novembri 2022. a määruse täitmisega – 12 minutit (toiming nr 6); - 9. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine kohtutäiturile seoses maakohtu
7.novembri 2022. a määruse (hagi tagamise tühistamine) täitmisega – 12 minutit (toiming nr 7); - 9. november 2022 – suhtlus kohtutäituriga seoses maakohtu 7. novembri 2022. a määruse (hagi tagamise tühistamine) täitmisega – 6 minutit (toiming nr 8); - 9. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine MHle (R) seoses kohtutäituri hinnanguga maakohtu 7. novembri 2022. a määruse täitmisele – 18 minutit (toiming nr 9); - 10. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine kohtutäiturile seoses kohtu selgitustega määruse täitmise osas – 12 minutit (toiming nr 10); - 10. november 2022 – kohtutäituriga suhtlemine seoses maakohtu täiendava,
10.novembri 2022. a määrusega – 18 minutit (toiming nr 11); - 10. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine kohtutäiturile seoses kohtu selgitustega määruse täitmise osas – 6 minutit (toiming nr 12); - 10. november 2022 – tutvumine maakohtu 10. novembri 2022. a parandatud määrusega edasikaebeõiguse osas – 6 minutit (toiming nr 13); - 10. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine Rile seoses maakohtu parandatud määrusega edasikaebeõiguse osas – 6 minutit (toiming nr 14); - 23. november 2022 – avaldaja määruskaebusega tutvumine, suhtlus – 48 minutit (toiming nr 15); - 23. november 2022 – avaldaja määruskaebusega tutvumine – 12 minutit (toiming nr 16);
2-21-18490 -
23. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine Rile seoses avaldaja määruskaebusega – 6 minutit (toiming nr 17); 23. november 2022 – määruskaebuse menetlemise võimatuse õiguslik analüüs – 54 minutit (toiming nr 18); 23. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine maakohtule taotlusega jätta määruskaebus osaliselt menetlemata – 30 minutit (toiming nr 19); 5. detsember 2022 – maakohtu 5. detsembri 2022. a e-kirjaga (tähtaja määramine) tutvumine – 6 minutit (toiming nr 20); 9. detsember 2022 – e-kirja ettevalmistamine Rile seoses määruskaebuse vastusega ja esialgse hinnanguga määruskaebusele – 24 minutit (toiming nr 21); 15. detsember 2022 – määruskaebuse vastuse ettevalmistamine – 36 minutit (toiming nr 22); 15. detsember 2022 – määruskaebuse vastuse ettevalmistamine – 3 tundi 48 minutit (toiming nr 23); 16. detsember 2022 – maakohtu kirjaga (määruskaebuse edastamine ringkonnakohtule) tutvumine – 6 minutit (toiming nr 24); 25. jaanuar 2023 (ekslikult märgitud 25. oktoober 2022) – ringkonnakohtu kirjaga (menetluskulude nimekiri) tutvumine – 6 minutit (toiming nr 25); 27. jaanuar 2023 (ekslikult märgitud 27. oktoober 2022) – menetluskulude nimekirja ettevalmistamine – 24 minutit (toiming nr 26).
Avaldaja ei esitanud puudutatu isiku lepingulise esindaja kulude kohta vastuväiteid.
14.2.Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isiku lepinguste esindajate tehtud toimingud ja neile kulunud aeg olnud puudutatud isiku õiguste ja huvide kaitseks kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Esmalt märgib kolleegium, et arvestades seda, et vaidlus ei olnud tavapärasest keerukam ning sellega seotud töömaht ei olnud erakordselt suur, kuid nõudis vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise küsimuses eriteadmisi, saab kahe lepingulise esindaja kasutamist pidada küll põhjendatuks, kuid üksnes osas, milles lepinguliste esindajate tehtud toimingud ei kattu ega dubleeri teineteist. Edasi märgib kolleegium, et põhjendatud ja vajalikuks saab pidada üksnes selliseid lepingulise esindaja toiminguid, mis on seostatavad määruskaebemenetluses puudutatud isiku kaitseks tehtud vajalike toimingutega. Siinsel juhul nähtub toimikust, et maakohus tegi vaidlustatud määruse 7. novembril 2022 ning parandas kohtutäitur Risto Sepa 10. novembri 2022. a järelepärimise alusel resolutsiooni juurde märgitud kaebeõiguse selgituses sisalduva ilmse ebatäpsuse (asendas p 3 p-ga 2). Avaldaja esitas 22. novembril 2022 määruskaebuse, mille kohta esitas puudutatud isik 23. novembril 2022 seisukohta, milles palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata, ning 15. detsembril 2022 vastuse määruskaebusele. Lisaks esitas puudutatud isik 27. jaanuaril 2022 menetluskulude nimekirja. Toimikust ei nähtu, et puudutatud isik ja tema lepingulised esindajad oleksid teinud määruskaebemenetluses rohkem toiminguid. Arvestades seda, et toimikust ei nähtu, et puudutatud isiku lepingulised esindajad oleksid teinud toiminguid maakohtu määruses sisalduva ebatäpsuse parandamiseks, aga ka seda, et suhtlust kohtutäituriga ei saa pidada määruskaebemenetluse raames tehtud vajalikuks toiminguks, ei saa pidada vajalikuks puudutatud isiku lepinguliste esindajate neid toiminguid, mis seonduvad esialgse õiguskaitse korras peatatud täitemenetlusega (toimingud 5–12, ajakulu 1 tund 42 minutit).
2-21-18490 Ülejäänud toimingud on küll seotud määruskaebemenetluses tehtud toimingutega, kuid neile kulunud aeg ei ole kogu ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul võis kogenud vandeadvokaadil kuluda maakohtu 7. novembri 2022. a määrusega ja selle parandamise määrusega tutvumiseks ning määruse analüüsimiseks ja kliendiga sel teemal suhtlemiseks (toimingud 1–4 ja 13–14) kokku 1 tund 30 minutit. Avaldaja määruskaebusega tutvumiseks,
23.novembri 2022. a seisukoha koostamiseks (sh avaldaja kaebeõiguse analüüsimiseks),
15.detsembri 2022. a vastuse koostamiseks ning määruskaebuse teemal kliendiga suhtlemiseks (toimingud 15–23) võis kogenud vandeadvokaadil kuluda kokku 5 tundi, arvestades määruskaebuse, 23. novembri 2022. a taotluse ja määruskaebuse vastuse sisu ja mahtu, aga ka seda, et puudutatud isiku lepinguline esindaja käsitles kaebeõigusega seonduvat nii
23.novembri 2022. a taotluses kui ka määruskaebuse vastuses ning muus osas olid seisukohad esitatud juba ka maakohtule, samuti seda, et määruskaebuse vastus sisaldas ka menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud vastuväiteid, millega seotud kulu ei ole hüvitatav, ning asjaolu, et erinevate lepinguliste esindajate tehtud toimingud nr 15 ja 16 osaliselt kattuvad. Maakohtu 6. detsembri 2022. a määruskaebuse edastamise kirjaga ja ringkonnakohtu
24.jaanuari 2023. a tähtaegade määramise kirjaga (toimingud nr 24 ja 25) tutvumise ajakulu on põhjendatud (kokku 12 minutit), kuid puudutatud isiku menetluskulude nimekirja koostamise (toiming nr 26) põhjendatud ajakuluks saab pidada 15 minutit, arvestades seda, et menetluskulude detailne nimekiri on väljavõte infosüsteemist ning osad selles sisalduvad kulud ei ole seotud määruskaebemenetlusega. Ülaltoodut arvestades on puudutatud isiku lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 6 tundi 57 minutit, s.o ümardatult 7 tundi.
14.3.Kolleegiumi hinnangul ületavad puudutatud isiku lepinguliste esindajate tunnitasud 350 eurot (käibemaksuta) ja 390 eurot (käibemaksuta) oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda ning mõlema lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks saab lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ning asja tavapärast keerukust arvestades pidada 205 eurot (käibemaksuta) (vt määruse p 10.4).
14.4.Ülaltoodu kohaselt on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikud kulud lepingulisele esindajale 1435 eurot (7 tundi × 205 eurot/tund), mis tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista. Vastavalt puudutatud isku taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.