lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-108965/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-108965/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1989
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjalTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 2Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 4062 lg 1VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-108965/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval26.01.20222-21-108965/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval06.10.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-127154/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval27.01.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-108965

Kohtuasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26. jaanuari 2022 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

177,72 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 26. jaanuari 2022 tagaseljaotsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-108965 menetlusse.
2.Otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646).
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 26. jaanuari 2022 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-21108965 osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 125,15 eurot osas ja edasiulatuva viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
4.Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 29.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXe (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi 31.03.2021 kosjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 05.07.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 08.09.2021 kohtule hagi kostja vastu põhivõla 293,66 euro, intressi 19,86 euro, sissenõudmiskulu 25 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 181,08 euro ning jooksva viivise väljamõistmiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS LHV Finance 29.02.2016 laenulepingu nr 900919, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja rikkus lepingu punkti 6.6 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 16.02.2019. AS LHV Finance teavitas kostjat, et kui kostja võlgnevust tähtpäevaks ei tasu, ütleb laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, luges laenuandja laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 23.04.2019. AS LHV Finance loovutas 03.05.2019 oma nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
4.Kostja põhivõlg on 293,66 eurot. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 25,90% aastas. Kostjal on intressivõlg 19,86 eurot.
5.Kostjale on saadetud korduvalt võla kohta meeldetuletusi, mille eest on hagejal vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-le 2 õigus nõuda sissenõudmisega seotud kulusid 25 eurot.
6.Hageja nõudis kostjalt viivist laenulepingust tulenevalt põhivõlalt 293,66 eurot alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest 23.04.2019 kuni hagi esitamiseni 08.09.2021 lepingus kokkulepitud viivisemääras 25,90% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 181,08 eurot. Hageja nõudis kostjalt edaspidi viivist põhinõudelt 293,66 eurolt alates 09.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni 25,90 % aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Kostja vastuväited

7.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus
8.Maakohus rahuldas hagi 26.01.2022 tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 293,66 eurot, intressi 19,86 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 55,93 eurot ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2021 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
9.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on Riigikohtu praktikast tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, ning ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
10.Maakohus tuvastas, et hagiavaldusele lisatud laenulepingu nr 900919 tingimuste kohaselt on viivisemääraks 25,90% aastas, mis ületab seadusejärgset viivisemäära 3,2375 korda (25,90/8). Seega on hagejal õigus nõuda lepingust nr 900919 tulenevalt põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivist perioodil 23.04.2019 kuni 08.09.2021 kokku 55,93 eurot (võlasumma 293,66 eurot, viivisemäär 8% ja viivitatud päevi kokku 870). Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue jääb 125,15 ulatuses rahuldamata. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Menetluskulud jättis kohus 78,99% ulatuses kostja kanda ja 21,01% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 221 eurot (riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu 96 eurot). Kohus kohustas kostjat tasuma menetluskulude hüvitiselt (174,57 eurot) hagejale viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
12.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise lepingus kokkulepitud intressimääras ning palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 181,08 eurot. Samuti palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata edasiulatuva viivise nõude lepingus kokkulepitud intressimääras ning vaidlustatud ulatuses nõue rahuldada. Hageja palub tühistatud osas saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
13.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja viivisenõue on põhjendatud vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu

14.01.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Seetõttu tuleb kohalduvaks viivisemääraks lugeda vastavalt 25,90 % aastas.

14.Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohi ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes (VÕS § 4062 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir. Kostja on sõlminud 29.02.2016 lepingu krediidikulukuse määraga 33,22% aastas. Alates 30.11.2015 oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 21,65% (21,65% x 3 = 64,95%). Eeltoodust tulenevalt ei ületanud lepingu sõlmimise hetkel krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda (33,22% < 64,95%). Seega ei ületa krediidikulukuse määr lubatavat määra.
15.Lähtudes eeltoodust on hageja seisukohal, et tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus. Samale seisukohale on asunud Tallinna Ringkonnakohus 28.05.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-20-4331.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
17.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 125,15 eurot ning edasiulatuva viivise lepingus kokkulepitud intressimääras 25,90% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
18.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus eksis hageja viivisenõuet osaliselt rahuldades materiaalõiguse normide tõlgendamisel. Maakohus jättis tähelepanuta tarbijakrediidilepingule kohalduva VÕS § 415 lg 1 ja seetõttu ekslikult kohaldamata VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses viidatud viivisemäära.
19.VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Riigikohus on leidnud, et kuna seadusandja ei ole VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses täpsustanud, millist VÕS § 113 lg 1 lauset see viide hõlmab, siis viitab VÕS § 415 lg 1 ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Seega on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist samas määras, nagu pooled on lepingus kokku leppinud intressimäärana. Kuivõrd laenuandja loovutas nõuded hagejale, siis on hagejal õigus nõuda viivist laenulepingus kokkulepitud määras. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär.

20.Praegusel juhul oli laenulepingus kokkulepitud intressimääras 25,90% aastas. Seega oli tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, mistõttu VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb lugeda viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Maakohus ei ole viidanud vaidlustatud otsuses ka sellistele asjaoludele, millega võiks kaasneda laenulepingus sisalduva intressimäära kokkuleppe või kogu lepingu tühisus. Muu hulgas ei ole maakohus tuvastanud, et tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületaks VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri.
21.Kuna praegusel juhul on hagist ja selle lisadest nähtuvalt tegemist tarbijakrediidilepinguga, mille puhul VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmas lause näevad ette lepingus kokkulepitud intressimäära kohaldamise viivisemäärana, ei ole asjakohased maakohtu viited VÕS § 42 lg-le 1 ja lg 3 p-le 5. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimäär kehtib VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel viivisemäärana üksnes siis, kui selle suurus ei ületa kolmekordset seadusjärgset (s.o § 113 lg 1 teisest lausest tulenevat) viivisemäära.
22.Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude. Kuna vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa ringkonnakohus teha tühistatud osas ise uut otsust, vaid TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohtul ei ole praeguses asjas võimalik teha tühistatud osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. TsMS § 646 kohaldamisel ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).
23.Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle ka tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 125,15 eurot ja rahuldamata hageja edasiulatuva viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas.
24.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude

jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja