lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-4604/11

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-4604/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1936
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-03
Märgukiri
Prokuratuur · Sissetulev kiri · 2026-05-19
Taotlus
Prokuratuur · Sissetulev kiri · 2026-05-19
Avaldus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-06-18
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-06-21
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-03-04

Viidatud sätted

Riigi Teataja
FiMS § 54 lg 1, 2, 4PankrS § 23 lg 1, 3, 4FiMS § 45 lg 2, 3PankrS § 29 lg 1, 3FiMS § 18 lg 1FiMS § 50 lg 2PankrS § 108 lg 2TLS § 29 lg 5Töötasu suurusTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Saneerimismenetluse OÜ11579994

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

20.06.2023.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-4604

Tsiviilasi

A. K. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamine raugemisega, kirjalik menetlus

Võlgnik

A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, viibimiskoht XXX, xxx) Võlgniku usaldusisik

Martin Krupp

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ning kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
2.Vabastada usaldusisik Martin Krupp A. K. maksejõuetusavalduse menetluses tema ülesannetest pärast maksejõuetusmenetluse toimingute lõpetamist.
3.Määrata usaldusisikule Martin Krupile (Krupp) tasuks 1440 eurot, millele lisandub käibemaks 288 eurot, kokku 1728 eurot.
4.Välja mõista A. K.lt (K.) Martin Krupi kasuks usaldusisiku tasu 858 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku tasu väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb- Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS.

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
5.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 870 (sh käibemaks) ning kanda see Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS.
6.Avaldada teade maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul maksejõuetusavalduse läbivaatamise teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud

1.A. K. (võlgnik) esitas 24.03.2023 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse. Kohus jättis 24.03.2023 määrusega avalduse käiguta ja määras osundatud puuduste kõrvaldamiseks võlgnikule tähtaja kuni 07.04.2023. Võlgnik kõrvaldas osundatud puudused 06.04.2023. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
2.Harju Maakohtu 25.04.2023 määrusega nimetati A. K. usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Martin Krupp. 18.05.2023 esitas usaldusisik kohtule usaldusisiku aruande. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on teadaolevate andmete kohaselt võlgnikul kohustusi vähemalt 23 693,68 eurot ja vara suurusjärgus 10 eurot. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Usaldusisik märgib, et võlgnik on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Enamasti on karistused seotud narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete omamisega või sõiduki juhtimisega narkojoobes. Ka käesoleval hetkel kannab võlgnik karistust XXXs. Võlgnik ise märgib oma maksejõuetusavalduses, et ta peab vanglas viibima veel neli aastat ja selle perioodi jooksul ei ole tal võimalik võlausaldajate ees oma kohutusi täita. Samas ei ole võlgnik avaldanud, et soovib vanglas olles tööd teha või haridust, sh kutseharidust omandada. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud hüvitised kannatanutele, sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud väärteokorras. Et ta enamikku temalt väljamõistetud summadest tähtaegselt ei tasunud, siis see omakorda põhjustas suure hulga täitemenetluste alustamist võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul puudunud kindel legaalne sissetulek ja see omakorda raskendas võlgnikul oma kohustuste eest tasumist. Usaldusisik leiab, et kuigi võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, saab kohus võtta arvesse, et lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul ilmselt perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest on vähem kui 5 % sellised kohustused, millest võlgnikul võib õnnestuda vabaneda. Samas tuleb arvestada, et pankrotimenetlusega kaasnevad kulud. Kuna pankrotimenetluse kulud on eelduslikult suuremad kui summa, millest võlgnik vabaneb, siis pankrotimenetluse tõttu tema kohustused kokkuvõttes pigem suurenevad kui vähenevad. Antud juhul on võlgnik öelnud, et vangistuses viibides tal võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei ole. Riigikohtu lahendi 3-2-1-92-15 kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Kuna võlgnikul puudub vara nii võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kui ka pankrotimenetluse läbiviimiseks ning on olemas võimalus, et kohus ei algata kohustustest vabastamise menetlust, siis tuleb usaldusisiku arvates tasuda pankrotimenetluse läbiviimiseks kohtudeposiiti 2000 eurot.
3.Võlgnik usaldusisiku aruandele vastuväiteid ei esitanud.
4.07.06.2023 määrusega määras kohus A. K. maksejõuetusmenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Ühtlasi tegi kohus ettepaneku A. K. pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude deposiit Rahandusministeeriumi kontole hiljemalt 16.06.2023.
5.Kohtu määratud tähtajaks (16.06.2023) deposiiti nõutavat summat tasutud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlus tuleb lõpetada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 18 lg 2 p 5 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi lõpetab kohus menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 29 sätestatule. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 esimesele lausele lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.
7.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 23 693,68 eurot ja vara suurusjärgus 10 eurot. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Enamasti on karistused seotud narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete omamisega või sõiduki juhtimisega narkojoobes. Ka käesoleval hetkel kannab võlgnik karistust XXXs.
8.Hindamaks, kas kohustustest vabastamise menetlus võiks täita sellele menetlusele seatud eesmärke, tuleks esmalt välja selgitada võlgniku kohustuste struktuur (vt Riigikohtu 23. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 9) ja võimalused neid kohustustest vabastamise menetluse ajal täita, sh karistuse kandmise ajal. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteoja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud hüvitised kannatanutele, sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud väärteokorras, eelnevaga seonduvalt on algatatud hulgaliselt täitemenetlusi, millega kaasnesid täiendavalt täitemenetluse kulud ja täituritasud. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul puudunud kindel legaalne sissetulek ja see omakorda raskendas võlgnikul oma kohustuste eest tasumist. Võlgnik on maksejõuetusavalduses märkinud, et viibib vanglas veel 4 aastat ja selle perioodi jooksul ei ole tal võimalik võlausaldajate ees oma kohutusi täita.
9.Kohus, nõustudes usaldusisikuga, asub seisukohale, et antud juhul tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, kuid võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Võlanimekirja kohaselt tulenevad võlgniku kohustused mh kriminaalasjast nr xxx EEE Aktsiaselts 8227,89 eurot, tsiviilasi nr xxx õigusvastane kahju tekitamine (tervisekahju) summas 254,62 eurot, Politsei- ja Piirivalveamet (Eesti Vabariik) 3448,22 eurot, EMTA 6561,50 eurot jm. Võlgniku võlanimekirjas märgitud kohustustest on enamik sellised kohustused, millest võlgnikul ei õnnestu vabaneda. Lisaks tuleb arvestada, et pankrotimenetlusega kaasnevad kulud, mis on käesoleval juhul eelduslikult suuremad kui summa, millest võlgnik vabaneda saaks. Seega suureneksid eeltoodust tulenevalt võlgniku kohustused pankrotimenetluse tõttu kokkuvõttes veelgi enam.
10.22.05.2023 kohtunõudes selgitas kohus võlgnikule, et usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku kohustustest vähem kui 5 % sellised kohustused, millest võlgnikul võib õnnestuda vabaneda. Kuna antud juhul on enamik võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, siis ei pruugi kohtu hinnangul pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. Arvestades eeltoodut ja juhindudes FiMS § 18 lg 1 sätestatust määras kohus võlgnikule tähtaja kuni 05.06.2023, mille kestel palus

võlgnikul esitada seisukoha usaldusisiku 18.05.2023 aruandele ja käesolevale kohtunõudele, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi. Võlgnik ei vastanud 22.05.2023 kohtunõudele.

11.Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et pankrotimenetluse algatamine oleks võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul ilmselt perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Võlgnik on selgitanud, et vangistuses viibides tal võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei ole. Riigikohtu 23. septembri 2015. a määruse 3-2-1-92-15 kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata FiMS § 45 lg 3 p 4 alusel.
12.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisik ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud.
13.PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasunud.
14.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot (725 : 5).
15.Usaldusisik on taotlenud tasu 12 töötunni eest (arvestusega 120 eurot/h, lisandub käibemaks) summas 1440 eurot (lisandub käibemaks 288 eurot), kokku 1728 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1728 eurot (sealhulgas

käibemaks). FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel kuulub usaldusisiku tasu võlgnikult väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, mistõttu kuulub tasunõue osaliselt rahuldamisele riigi vahenditest. Riigi arvelt kuulub Martin Krupi kasuks väljamõistmisele usaldusisiku tasu 725 eurot (lisandub käibemaks 145 eurot), kokku 870 eurot.

16.Menetluskulud jätab kohus võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2746/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium