Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

olevas elamus asuva munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused“ (edaspidi üürileping üldtingimused) p 10.1 kohaselt on üürniku kohustuseks eluruumi hooldamisel on eluruumi akende ja rõduuste tihendamine (p 10.1.8) ning p 10.1.12 kohaselt ventilatsiooni järgmiste osade hooldus ja asendamine: korterisisesed ventilaatorid, õhupuhastid ja nende filtrid ja ventilatsiooniklappide ja restide puhastamine (üldtingimuste p 10.1.12.1-10.1.12.2). Seega on lepingu kohaselt hageja kohustuseks nii akende võimalik tihendamine kui ka köögi õhupuhasti hooldus või asendamine. Hagejal puudus seega alus väitmaks, et köögi õhupuhasti puudus on käsitletav kostja poolse lepingu rikkumisena, sest nimetatud asja hooldamise kohustus lasus hagejal endal. Sõltumata vastava lepingulise kohustuse puudumisest on kostja (haldusettevõtte vahendusel) kõrvaldanud kõik üürilepingul esinenud võimalikud puudused mõistliku aja jooksul alates konkreetsest puudusest teada saamisest, kuigi see ei olnud lepingu järgi kostja kohustus. Hageja ei ole tõendanud, et tingimused üüritavas eluruumis ei vastaks nõuetele. Kostja ei ole üürileandjana ühtegi lepingulist kohustust rikkunud ning ka sellest tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Samuti ei ole hageja tõendanud mittevaralise kahju tekkimist ja põhjuslikku seost. Isegi kui eeldada hagejal tervisekahjustuse olemasolu (mida käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud), ei ole hageja tõendanud ka seda, et see tervisekahjustus on tingitud ainuüksi ja justnimelt üürilepingu eseme väidetavast puudusest, mille eest vastutab kostja. Maakohtu otsus

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 8.TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

asjast nähtuvalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus selgitanud välja kõiki vajalikke asjaolusid, et kohtul oleks olnud võimalik asjas otsust teha. 15.Kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust, siis tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd ringkonnakohtul ei ole võimalik ise asja sisuliselt lahendada olukorras, kus maakohus ei ole asja sisuliselt läbi vaadanud. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 16.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja mittevaralise kahju nõude lahendamiseks hinnata, kas esinevad deliktilise üldvastutuse eeldused, ning otsustada sellest tulenevalt hageja nõude põhjendatuse üle. Kolleegium selgitab lisaks, et VÕS § 134 lg 2 sätestab isikuõiguste rikkumise korral, sh tervise kahjustamise korral mittevaralise kahju hüvitamisele piirangud. Seejuures on viidatud sättes märgitud rikkumise raskuse tõendamine kahjustatud isiku kohustuseks. 17.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.