Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
2. juuni 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-79
Kohtuasi
quarante OÜ hagi XX vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. aprilli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
quarante OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja quarante OÜ (registrikood 14566604), lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Maria-Helena Rahumets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
(osta süüa, majapidamistarbeid, korteri kütmiseks puid). COVID-19 pandeemiast tulenevaid majanduslikke raskusi ei olnud ega oleks saanudki olla võimalik lepingu sõlmimisel ette näha. Ka ei olnud kostjale lepingu ülesütlemise hetkel teada, kui kaua kestab koroonapandeemia tõttu väljakuulutatud eriolukord ja sellest tulenevad piirangud. Kostjapoolse lepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks ei olnud soov välismaale tööle minna. Kostja ja üürileandja pidasid küll läbirääkimisi lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, kuivõrd kostjal oli soov 2020. a veebruaris/märtsis pikemaks ajaks välismaale tööle minna, kuid läbirääkimiste kestel sai alguse koroonapandeemia ning kostjale ilmnesid erakorralise ülesütlemise põhjustanud asjaolud. Seejuures oli lepingu erakorralise ülesütlemise ajaks selgunud, et seoses koroonapandeemiaga ei saa kostja välismaale minna. Maakohtu otsus ja põhjendused
ruumidest 21. märtsil 2020 omal vabal tahtel ja enne lepingu lõppemist, ei vabasta teda kohustusest tasuda lepingu p 2.4 järgi kõrvalkulusid. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 17 eurot ning sellelt viivise lepingujärgse viivisemääraga 0,2% päevas perioodi 11. aprill 2020 kuni 9. august 2021 eest summas 16,52 eurot. Apellatsioonkaebus
pakutud kompromissiga. Viidatud säte ei kohusta kohut alati jätma kompromissiga mittenõustumise korral menetluskulusid kompromissiga mittenõustunud poole kanda, vaid sätte mõttest tulenevalt on see üksnes kohtu vastavaks õiguseks. Kohtu kompromissiettepaneku tegemise ajaks olid hagejale tekkinud juba märkimisväärsed menetluskulud. Kohtu välja pakutud kompromissiettepanekuga mittenõustumine hageja poolt ei olnud tingitud hageja pahatahtlikust soovist venitada kohtumenetlust. Kõikide menetluskulude jätmine hageja kanda on hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Maakohtul tulnuks menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel.
arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Üürilepingu erakorralist ülesütlemist reguleerib erisättena VÕS § 313, mille lõige 1 annab lepingupooltele õiguse mõjuval põhjusel üles öelda nii tähtajatu kui ka tähtajalise üürilepingu. Seejuures on põhjus mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
2022 on see summa 280 eurot) (RKTKm 19.01.2022 2-20-14547/20, p 13). Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast hageja apellatsioonkaebust osas, milles hageja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.