Eesistuja Villu Kõve, liikmed Kai Kullerkupp, Nele Parrest, Ivo Pilving ja Kalev Saare
Kohtuasi
Pädeva kohtu määramine T.T. nõudes Viimsi valla vastu
Menetluse alus Riigikohtus
Harju Maakohtu 21. veebruari 2023. a määrus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. veebruari 2023. a määrus asjas nr 2-23-2831 osas, milles maakohus määras, et T.T. hagi Viimsi valla vastu tuleb jätta menetlusse võtmata ja hagi tagamata.
2.Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise ja hagi tagamise otsustamiseks.
3.Asendada käesoleva määruse avaldamisel hageja nimi initsiaalidega.
T.T. (hageja) esitas 19. jaanuaril 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille eesmärgiks on kohustada Viimsi valla (kostja) munitsipaallasteasutust (MLA) Viimsi Lasteaiad võimaldama hageja alaealisele lapsele (sündinud 2017. a) Viimsi valla Päikeseratta lasteaias puhkeajal muud vaikset tegevust, millega ei kaasneks kohustust viibida voodis.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 17. veebruari 2023. a määrusega kaebuse haldusasjas nr 3-23-119 halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus märkis muuhulgas, et koolieelse lasteasutuse teenuse tagamine on kohaliku omavalitsuse avalik ülesanne, mistõttu lasteaiakohti antakse haldusmenetluse käigus. Teisalt aga ei kaasne lasteaiateenuse osutamisega riigivõimu volitusi ning munitsipaallasteaia ja teenust saava isiku vahel tekivad eraõiguslikud suhted.
3.Hageja esitas 20. veebruaril 2023 hagiavalduse Harju Maakohtule. Hagiavalduse järgi on Viimsi valla kui kostja MLA Viimsi Lasteaiad direktori 30. märtsi 2020. a käskkirjaga nr A-8/8 kinnitatud lasteaia kodukorra punkti 3.3 kohaselt lasteaias puhkeaeg kell 13.00–15.00 ning selles ajavahemikus võimaldatakse ühe kuni kolme aasta vanusele lapsele päevane uneaeg. Vanematele lastele
2-23-2831 võimaldatakse sama kodukorrapunkti järgi selles ajavahemikus vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Hageja nõuab MLA Viimsi Lasteaiad kodukorra punkti 3.3 täitmist tema lapse suhtes. Lisaks tugines hageja sotsiaalministri 24. septembri 2010. a määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ § 14 lg 4 teisele lausele.
4.Harju Maakohus jättis 21. veebruari 2023. a määrusega hagi menetlusse võtmata ning saatis asja Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Maakohus leidis, et hagi ei kuulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel maakohtu pädevusse. Nii sotsiaalministri 24. septembri 2010. a määrus nr 61 kui ka munitsipaallasteaia direktori 30. märtsi 2020. a käskkirjaga nr A-8/8 kinnitatud kodukord olid maakohtu arvates haldusaktid ning direktori ühepoolse käskkirjaga kinnitatud kodukorrast ei tekkinud poolte vahel eraõigussuhet. Seetõttu ei kuulunud avalduse lahendamine maakohtu pädevusse.
ERIKOGU SEISUKOHT
I
5.Erikogu selgitab esmalt, et sõltumata kaebusele antavast õiguslikust kvalifikatsioonist saab see olla suunatud Viimsi valla, mitte valla lasteasutuse vastu. MLA Viimsi Lasteaiad on Viimsi valla asutus, kes ei ole iseseisev avalik-õiguslik ega eraõiguslik juriidiline isik ning kellel puudub eraldi õigussubjektsus. Koolieelse lasteasutuse töö korraldamine kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2 järgi omavalitsusüksuse ülesannete hulka vaatamata sellele, et asutuse igapäevatöö üksikküsimuste lahendamine on delegeeritud asutuse juhile jt pädevatele töötajatele. Ka lasteaia töötajate tegevus oma tööülesannete täitmisel tuleb lugeda valla tegevuseks. II
6.Erikogu ei nõustu maakohtu põhjendustega hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta, justkui oleksid nii sotsiaalministri määrus nr 61 kui ka munitsipaallasteaia direktori 30. märtsi 2020. a käskkirjaga nr A-8/8 kinnitatud kodukord haldusaktid ning justkui ei saanuks direktori ühepoolselt käskkirjaga kinnitatud kodukorra alusel tekkida poolte vahel eraõigussuhet. Esiteks ei ole ministri määrus suunatud üksikjuhtumi reguleerimisele, mistõttu ei ole tegu haldusaktiga (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1). Teiseks ei piirdu vaidlusaluse õigussuhte regulatsioon ministri määruse ja direktori käskkirjaga, vaid lasteaiakoha kasutamiseks sõlmitakse eraldi leping, millele on mh viidatud ka lasteaia kodukorras. Riigikohtu senise praktika järgi on lasteaiateenuse osutamisega seotud vaidlustes esindatud nii haldusõiguslik kui eraõiguslik pool. Seega tuleb välja selgitada, kas praegusel juhul vaidluse alla sattunud asjaolude puhul jääb raskuskese lepingu alusel osutatava teenuse raamidesse ja väljapoole avaliku võimu teostamist või vastupidi.
7.Munitsipaallasteaia päevakava sisule esitatavaid nõudeid käsitlevad mitmed eeskätt avalikõigusliku iseloomuga normid. Sotsiaalministri määrus nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ on õigustloova aktina suunatud eeskätt lasteasutuses tervisliku eluviisi
2(4)
2-23-2831 kujundamisele, laste tervise hoidmisele ning igale lapsele võimetekohaseks arenguks vajalike tingimuste loomisele (määruse § 2). Määruse § 14 lg 4 järgi võimaldatakse päevakava kohaselt ühe kuni kolme aasta vanusele lapsele vähemalt üks kord päevane uneaeg, kuid vanematele lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Sellele lisaks on lasteaia päevakava küsimusi käsitletud nii MLA Viimsi Lasteaiad põhimääruses (kinnitatud Viimsi Vallavalitsuse 19. mai 2015. a määrusega nr 14) kui ka MLA Viimsi Lasteaiad kodukorras (kinnitatud MLA Viimsi Lasteaiad direktori 30. märtsi 2020. a käskkirjaga nr A-8/8). Samas ei muuda lasteaia päevakava kohta nõuete kehtestamine avalik-õiguslike normidega veel avalik-õiguslikuks lasteaiateenuse osutamisel tekkivat õigussuhet. Lasteaiakoha kasutamise kohta on Viimsi valla (keda seejuures esindas MLA Viimsi Lasteaiad direktor) ja lapse vanemate vahel 20. mail 2021. a sõlmitud ka lasteaiakoha kasutamise leping nr Õ-4/184.
8.Riigikohtu 5. aprilli 2017. a otsuse järgi tsiviilasjas nr 3-2-1-128-16 p 13) on õigussuhe eraõiguslik, kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud. Munitsipaallasteaed täidab lasteaiateenust osutades küll avalikku ülesannet, kuid lapsevanemaga sõlmitud lepingu täitmisega ei kaasne riigivõimu volitusi, mistõttu on munitsipaallasteaed olemuslikult samas olukorras, milles võivad olla eraisikud, näiteks eralasteaiad või lastehoiuteenust pakkuvad isikud. Sellest lähtudes tekivad munitsipaallasteaia ja teenust saava isiku vahel teenuse osutamisel eraõiguslikud suhted (vt ka Riigikohtu 19. juuni 2014. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-14, p-d 12 ja 15). Erikogu on seisukohal, et lasteaia päevakava täpse sisustamise korral ei ole tegemist riigivõimu volituste teostamisega. Vaidlusküsimus taandub pigem sellele, kas lasteaed on järginud sotsiaalministri määruse nr 61 § 14 lg 4 alusel kehtestatud, nii lastevanematele, lastele kui ka lasteaia töötajatele kohustusliku kodukorra sätet, milles nähakse ette see, millisel viisil eri vanuses lapsed saavad lasteaias lõunatundi veeta. Selles osas on erikogu hinnangul tegu lastehoiu ülesande täitmisega, millele on kõige omasem käsundussuhte vorm (võlaõigusseaduse § 619). Eeltoodust tulenevalt leiab erikogu, et TsMS § 1 järgi tuleb tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus.
kohtuasi läbi vaadata
III
9.Erikogu möönab, et kõik mõeldavad lasteaiateenuse osutamisega seotud erimeelsused ja vaidlusküsimused ei pruugi kuuluda kohtulikus korras läbivaatamisele. Muuhulgas näeb ka TsMS § 711 lg 5 ette võimaluse, et Riigikohtu erikogu lõpetab asja menetlemise juhul, kui ta jõuab seisukohale, et asi ei kuulu lahendamisele ei tsiviil- ega halduskohtumenetluses. Praeguselgi juhul on Viimsi vald väljendanud seisukohta, et vaidlusküsimus ei kuulu pigem üldse kohtu pädevusse ning sellelaadsed küsimused tuleks lahendada lasteaia tasandil, lapsevanema ja lasteaia personali koostöös. Otsustamaks selle üle, kas vaidlusküsimus tuleks lahendada kohtus, on vajalik kujundada ka seisukoht, kas tegu on seadusega kaitstud õiguse või huviga või kas hagi või avaldusega taotletud eesmärk on selline, millele riik peaks andma õiguskaitset. Selleks tuleb hinnata, kas esitatud avaldus on suunatud isiku eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitsmisele (TsMS § 3 lg 1).
3(4)
2-23-2831
10.Praegusel juhul väljendab hageja maakohtule esitatud hagiavalduses soovi, et munitsipaallasteaeda kohustataks võimaldama hageja lapsele lõunase puhkeaja veetmist viisil, millega ei kaasneks kohustust viibida voodis. Selline eesmärk võib olla õiguslikult kaitstav, kui lasteasutusel on õigusaktist või lepingust tulenev kohustus lasteaialapsele teatud kindlat tegevust pakkuda ning ta on seda kohustust rikkunud viisil, mis piirab ülemäära perekonna võimalusi kasutada lasteaiateenust (nt asetades vanemad vastu nende eelistust olukorda, kus neil tuleb laps juba alates lõunaajast lasteaiast ära tuua). Pädeva kohtu määramise menetluses ei pea erikogu siiski võimalikuks anda lõplikku hinnangut, kas hagi menetlusse võtmise eeldused on täidetud, vaid seda tuleb teha maakohtul TsMS §-de 371 ja 372 alusel, arvestades ka TsMS § 436 lg-s 7 sätestatut. Muu hulgas tuleb kohtul anda hinnang ka kohtuliku õiguskaitsevajaduse olemasolule (TsMS § 371 lg 2 p 2).
11.Erikogu peab vajalikuks täiendavalt märkida, et maakohus ei ole enne oma 21. veebruari 2023. a määruse tegemist selgitanud välja piisaval hulgal asjaolusid, mis võimaldanuksid anda hinnangut vaidlusaluse õigussuhte olemusele, ega sellele, kas küsimuse all on riigi antavat õiguskaitset vääriv õigushüve. Nii ei ole maakohus pööranud tähelepanu sellele, et valla ja lapsevanema suhet reguleerib muuhulgas leping. Seejuures oli maakohtule kättesaadav halduskohtu 17. veebruari 2023. a määrus nr 3-23-119, milles viidati ka olemasolevale kohtupraktikale selle kohta, missugustel juhtudel on peetud alushariduse andmisel ja lastehoiu funktsiooni täitmisel tekkivat suhet käsundilaadseks suhteks, millest tulenevad vaidlused tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluses.
12.TsMS § 711 lg 3 kohaselt tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Erikogu tühistab Harju Maakohtu 21. veebruari 2023. a määruse tsiviilasjas nr 2-23-2831 osas, milles maakohus jättis hagi menetlusse võtmata ja hagi tagamata. Asi tuleb saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.