Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
8. mai 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-4412
Tsiviilasi
Janika Kanguse hagi A.A. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja
XXXXXXXXXXXX)
esindajad
(kostja):
A.A.
(isikukood
Vastustaja (hageja): Janika Kangus (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaadid Mart Sikut ja Raul Ainla
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2023 määrus osaliselt, kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks ja mõista A.A.lt Janika Kanguse kasuks menetluskulude katteks välja 2610 eurot (käibemaksuga).
2.Lugeda Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2023 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
Rahuldada osaliselt Janika Kanguse avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-20-4412 ja määrata kindlaks Janika Kanguse menetluskulud kokku 2610 eurot (käibemaksuga).
2.2.Välja mõista A.A.lt Janika Kanguse kasuks menetluskulude katteks 2610 eurot.
5.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Janika Kanguse (hageja) hagiavaldus A.A. (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tartu Maakohus rahuldas 21. augusti 2020 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. mai 2022 otsusega maakohtu otsuse muutmata, kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus määras, et menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused jõustusid 12. detsembril 2022, kui Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.Hageja esitas 12. mail 2021 ja 15. detsembril 2022 avalduse maakohtu menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud maakohtus kokku 1250 eurot, mis koosnevad esindajakulust 950 eurot (sh käibemaks) ja hagiavalduselt tasutud riigilõivust 300 eurot. Hagejat esindas maakohtus vandeadvokaat Mart Sikut tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks). Hageja 12. mai 2021 ja 15. detsembri 2022 menetluskulude nimekirja kohaselt teostas hageja esindaja maakohtus järgmised toimingud: -
Kokku palus hageja mõista kostjalt apellatsioonimenetluse kulude katteks 1740 eurot (sh käibemaks). Hageja 19. aprilli 2022 menetluskulude nimekirja ja ringkonnakohtu istungi protokolli kohaselt teostas hageja esindaja apellatsioonimenetluses järgmised toimingud: -
nõupidamine kliendiga (1 h); tutvumine asja kogu toimikuga tutvumine (sh kostja apellatsioonkaebuse ja teiste tema esitatud dokumentidega) ja analüüs (5 h 30 min); ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks (2 h 30 min); istungil osalemine (40 min).
3.Kostja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja maakohtus esitatud menetluskulude nimekiri ei jää mõistliku aja piiridesse ja on ületanud igasugused mõistlikud tähtajad. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda kostja raske majandusliku olukorra tõttu. Hageja menetluskulud maakohtus on põhjendatud 500 euro ulatuses. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on põhjendatud maksimaalselt 5 tunni ulatuses.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 2690 eurot (käibemaksuga). Maakohus leidis, et arvestades tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning esindajate kvalifikatsiooni, on hageja esindajate tunnitasu määr mõistlik. Maakohus pidas ringkonnakohtu istungiks ettevalmistuse ja istungi põhjendatud ajakuluks kokku 1,5 tundi. Maakohus arvestas kostja esitatud korduvaid, samasisulisi, pikki menetlusdokumente ja apellatsioonkaebusi, millega tutvumine ja vastuväidete koostamine on ajaliselt mahukas. Maakohus luges hageja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks maakohtus 1250 eurot ja ringkonnakohtus 1440 eurot, kokku 2690 eurot (käibemaksuga), mille mõistis kostjalt hageja kasuks välja.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus menetluskulude jaotus ning jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtule. Kostja taotleb jõustunud kohtulahendis tema nime initsiaalide või tähemärgiga asendamist ning isikuandmete mitteavalikustamist. Maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme. Samuti on maakohtu lahend kostjale üllatuslik. Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt ning andis hagejale menetluses eelise. Maakohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt. Nt märkis hageja esindaja, et maakohtu istung kestis 2 h 30 min, kui tegelikkuses kestis see 1 h 48 min. Maakohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 162 lg-t 4, sest kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine on kostja suhtes äärmiselt ebamõistlik. Hageja esindajad olid sisuliselt nõustajad, sest nad ei esitanud esindusõigust kinnitavat volikirja (TsMS § 221 lg 2). Nõustajate kulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2). Seega tuleb jätta hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
Hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja menetluskulud maakohtus on põhjendatud kokku 390 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja esindajakulu 90 eurot (sh käibemaks). Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas said hageja menetluskulud ringkonnakohtus olla suuremad kui maakohtus. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on põhjendatud maksimaalselt 450 eurot (lisandub käibemaks).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Hageja (vastustaja) palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osaliselt menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 2610 eurot. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 667 lg 2 esimene lause).
8.Kostja taotleb hageja menetluskulude hageja kanda jätmist TsMS § 162 lg 4 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotus on kindlaksmääratud jõustunud Tartu Maakohtu
21.augusti 2020 ja Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2022 otsustega. Seega ei saa kostja enam menetluskulude jaotust vaidlustada ja ringkonnakohus jätab kostja menetluskulude jaotust puudutavad väited tähelepanuta. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja kostjalt välja mõistmise osas.
9.Asjakohatu on kostja etteheide, et hagejat esindanud vandeadvokaadid tegutsesid nõustajatena, kuna nad ei ole esitanud esindusõigust kinnitavad volikirja TsMS § 221 lg 2 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause kohaselt advokaadi puhul eeldatakse tema esindusõiguse olemasolu. Seega ei pidanud hagejat esindanud vandeadvokaadid kohtule volikirju esitama.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes (TsMS § 174 lg 8). Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
11.Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist maa- ja ringkonnakohtus kokku summas 2990 eurot (sh esindajakulud 2690 eurot käibemaksuga ja riigilõiv 300 eurot). Kostja ei vaidle, et hageja menetluskulu on põhjendatud hagilt tasutud riigilõivu 300 eurot osas. Samas leiab kostja, et hageja esindajakulud nii maa- kui ringkonnakohtus on ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus on põhjendatud osas, milles maakohus rahuldas hageja taotluse esindajakulu kindlaksmääramiseks maakohtu istungil osalemise eest 2 h 30 min ulatuses, samas kui 18. juuni 2020 istungiprotokolli järgi oli istungi pikkuseks ca 1 h 50 min.
Maakohtu määrus kuulub seega tühistamisele osas, milles maakohus jättis hageja esindaja ajakulu 40 minuti võrra vähendamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vähendab hageja esindajakulu maakohtus 40 minuti ehk 80 euro võrra. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks maakohtu menetluskulude katteks välja mõista 1170 eurot (1250-80).
12.Ringkonnakohus leiab, et muus osas ei ole kostja maakohtule ette heitnud selgeid kaalutlusvigu esindajakulu põhjendatuse hindamisel. Maakohus on esindajakulusid sisuliselt hinnanud ja esindajakulusid ringkonnakohtu menetluses vähendanud. Ka ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu kindlaksmääratud esindaja toimingute ajakulu maa- ja ringkonnakohtus tsiviilasja keerukusele ja mahule tervikuna. Tegemist oli keskmisest mahukama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega. Ainuüksi see, et maakohus määras hageja menetluskulud ringkonnakohtus kindlaks suuremas ulatuses kui maakohtus, ei tähenda, et maakohus oleks teinud diskretsioonivea. Esindajakulu suurust erinevates kohtuastmetes mõjutas esindaja tunnitasu suurus, mis oli ringkonnakohtus kõrgem. Seetõttu on põhjendatud ka maakohtu hinnang esindajakulu kogusuurusele apellatsiooniastmes.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 2610 eurot (1170+1440). Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
14.Ringkonnakohus rahuldab ka kostja taotluse jõustunud kohtulahendis tema isikuandmete asendamiseks tähemärkidega (TsMS § 462 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.