lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-12198/9

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 26.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-12198/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1890
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleKrtS § 20 lg 2, 3Korteriomanike üldkoosolekÄS § 33 lg 5Äriregistri kanneKrtS § 23 lg 1Uue üldkoosoleku kokkukutsumineKrtS § 29 lg 1Korteriühistu organi otsuse kehtetusTsMS § 150 lg 32Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 593 lg 2Kandeavaldus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-12198/5Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.09.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (12)

lahend.ee
2-18-19244/146Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.12.20252-25-11791/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.09.20252-24-14721/17Viru Maakohus Narva kohtumaja22.04.20252-24-13010/5Viru Maakohus Narva kohtumaja03.03.20252-24-8672/8Viru Maakohus Narva kohtumaja26.02.20252-24-6208/7Riigikohtu tsiviilkolleegium11.12.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-22-12198

Määruse kuupäev

Tartu, 26. aprill 2023

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Kaupo Paal

Kohtuasi

Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu 15. augusti 2022. a määruskaebus Tartu Maakohtu registriosakonna

10.augusti 2022. a määruse peale registriasjas nr Ü 10062798/20

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamine

nende Avaldaja Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu, esindajad Sergei Petuhh ja Olga Zablotskaja Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2022. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-22-12198 muutmata, kuid muuta ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsÜS § 67 lg 2Tehingu mõiste
2-24-12070/3
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
25.11.2024
2-24-7172/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.07.2024
2-23-12787/60Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.07.2024
2-24-2902/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.05.2024
2-21-10660/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.02.2024
2-23-12590/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.11.2023
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
4.Arvata määruskaebuselt tasutud riigilõiv riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (avaldaja) esitas 13. juulil 2022 Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palus kanda registrikaardile enda põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise aja 28. juuni 2022. Avaldusele olid alla kirjutanud avaldaja registrikaardile kantud juhatuse liikmed Sergei Petuhh ja Olga Zablotskaja. Avaldusele oli lisatud avaldaja põhikiri ja kuus volikirja avaldaja 28. juuni 2022. a üldkoosolekul osalemiseks.
2.Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi (kohtunikuabi) andis 19. juuli 2022. a määrusega nr Ü 10062798/M9 (puuduste kõrvaldamise määrus) avaldajale tähtaja kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise määruse kohaselt ei saa kandeavaldust rahuldada, sest sellele alla kirjutanud avaldaja juhatuse liikmete ametiaeg oli lõppenud 4. aprillil 2020. Kui

2-22-12198 avaldaja juhatuse liikmete ametiaega on pikendatud, tuleb registripidajale esitada avaldaja üldkoosoleku protokoll, millest nähtub, et on vastu võetud kandeavalduse alla kirjutanud juhatuse liikmete ametiaja pikendamise otsus.

3.Kohtunikuabi jättis kandeavalduse 10. augusti 2022. a määrusega nr Ü 10062798/20 (kohtunikuabi määrus) rahuldamata. Selle määruse põhjenduste kohaselt oli avaldaja esitanud registripidajale 19. juuli 2022. a määruses märgitud puuduste kõrvaldamiseks 20. juulil 2021 toimunud avaldaja üldkoosoleku protokolli väljavõtte. Sama koosoleku protokoll oli registripidajale juba esitatud varasemas, 2021. a-l toimunud registrimenetluses, kus registripidaja oli jätnud 28. juuli 2021. a määrusega nr Ü 10062798/19 rahuldamata avaldaja 20. juuli 2021. a kandeavalduse. Eelnimetatud kandeavaldusega taotles avaldaja oma juhatuse liikmete registrisse kandmist. Viimati nimetatud määruse kohaselt olid 20. juulil 2021 esitatud kandeavalduse aluseks 6. juuli 2021. a üldkoosoleku protokoll ja 20. juuli 2021. a kordusüldkoosoleku (korduskoosolek) protokoll. Varasemas registrimenetluses jättis kohtunikuabi kandeavalduse rahuldamata esiteks põhjusel, et ei 6. juuli 2021. a üldkoosoleku ega ka 20. juulil 2021 toimunud avaldaja üldkoosoleku kui korduskoosoleku (korduskoosolek) kokkukutsumise teates ei olnud märgitud kohta, kus korteriomanikel oleks olnud võimalik tutvuda avaldaja põhikirjaga, ning põhikirjaga tutvumise korda. Teiseks ei ole korduskoosoleku kutses viidatud sellele, et see koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Kolmandaks ei olnud korduskoosoleku päevakord sama, mis oli 6. juuli 2021. a üldkoosolekul. Kuna korduskoosoleku päevakorda oli muudetud, siis ei olnud tegemist sama päevakorraga kokku kutsutud uue üldkoosolekuga, mis saanuks olla otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Kohtunikuabi jättis samadele põhjendustele tuginedes kandeavalduse rahuldamata, sest avaldaja ei ole kande tegemist takistavaid puudusi kõrvaldanud.
4.Avaldaja esitas kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse, milles palus kohtunikuabi määruse tühistada ning saata kandeavaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ületas kohtunikuabi oma pädevust, sest ta andis põhjendamatult hinnangu korduskoosoleku otsuse kehtivusele ning tegi ebaõige järelduse, et avaldaja juhatuse liikmete ametiaega ei pikendatud. Juhatuse valimine oli nii 6. juuli 2021. a üldkoosoleku kui ka korduskoosoleku päevakorras. Seega ei ole õige kohtunikuabi seisukoht, et korduskoosolek ei saanud olla päevakorra muutmise tõttu otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Korduskoosolekul vastu võetud juhatuse valimise otsus on kehtiv, sest keegi korteriomanikest ei ole seda otsust vaidlustanud.
5.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule, kes esitas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis kohtunikuabi määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt võis kohtunikuabi praeguses asjas esitatud avalduse lahendamisel tugineda asjaoludele, mis nähtusid varasemas kandemenetluses esitatud dokumentidest. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast peab kohtunikuabi kontrollima, kas kandeavaldusele on alla kirjutanud juhatuse liikmed. 2(5)

2-22-12198

Kui kohtunikuabil tekib kahtlus, kas kandeavaldusele alla kirjutanud isikud on kandeavalduse esitaja juhatuse liikmed, on kohtunikuabil õigus nõuda avaldajalt selle kohta lisadokumente. Lisadokumentide hindamisel on kohtunikuabil samamoodi õigus ja kohustus hinnata nende seadusele vastavust. Kohtunikuabil ei olnud praeguses menetluses mingit põhjust asuda avaldaja 20. juuli 2021. a üldkoosoleku otsuse suhtes teistsugusele seisukohale kui varasemas, juhatuse liikmete registrisse kandmise avalduse menetluses. Iseenesest õige on avaldaja väide, et ükski avaldajaga sisesuhtes olevatest isikutest ei ole korduskoosoleku otsuse kehtivust kahtluse alla seadnud. See ei tähenda aga, et kohtunikuabil ei ole õigust esitatud dokumendi seadusele vastavust kontrollida. Registri avaliku usaldatavuse põhimõttest tulenevalt peavad registrikande aluseks olevad dokumendid olema kooskõlas seadusega ja seda olenemata asjaolust, kas dokumendi kehtivuse üle on õigusvaidlus või mitte. Äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5 sätestab ühemõtteliselt, et registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Avaldaja väide, et õigusvaidluse otsuse kehtivuse üle saab lahendada vaid hagimenetluses, on küll õige, kuid registripidaja saab otsuse seadusele vastavust hinnata ja peab seda hindama ka siis, kui õigusvaidlust ei ole. Seadus võimaldab kvooruminõuet järgimata pidada üksnes sellist korteriühistu üldkoosolekut, mille päevakord on identne varasema, otsustusvõimetu üldkoosolekuga. Kvooruminõue kehtib kogu üldkoosoleku kohta ja seega ei ole seaduse mõttega kooskõlas, kui korduskoosolekul hakatakse otsustama varem päevakorras mitte olnud küsimusi, mille kohta tehtavad otsused vajavad kehtivuseks suuremat kvoorumit.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse ja kohtunikuabi määruse tühistada ning saata kandeavaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt saab korteriomanike üldkoosolekut jagada osadeks. Seega ka juhul, kui korduskoosoleku päevakorda oli lisatud küsimusi, mida 6. juuli 2021. a üldkoosoleku kui esmase üldkoosoleku päevakorras ei olnud, on korduskoosolekul kehtivalt vastu võetud otsused nendes küsimustes, mis ühtisid esmase koosoleku päevakorraga. Päevakorrapunkt avaldaja juhatuse liikmete valimise kohta oli nii 6. juuli 2021. a üldkoosoleku kui ka korduskoosoleku päevakorras. Lisaks on kohtunikuabi ületanud oma pädevust, sest andis kandeavalduse lahendamisel hinnangu üldkoosolekute kokkukutsumise nõuete järgimisele. Üldkoosoleku otsuse kehtivuse vaidlustamine on juriidilise isiku liikme õigus ning kohtunikuabi ei tohiks üldjuhul hinnata üldkoosoleku kokkukutsumise korra järgimist ning tal puudub pädevus lahendada isikutevahelist õigusvaidlust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 695, § 691 p-st 1 ja § 477 lg-st 1 muutmata, kuid TsMS § 695 ja § 692 lg 2 järgi tuleb osaliselt muuta ringkonnakohtu õiguslike põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kohtunikuabi võib avalduse lahendamisel tugineda asjaoludele, mis nähtusid varasemas kandemenetluses esitatud dokumentidest. Kolleegium aga 3(5)

2-22-12198 täpsustab, et varasemas kandemenetluses jõustunud määrus ei ole kohtunikuabile ja menetlusosalistele teises kandemenetluses siduv. Varasemas kandemenetluses esitatud dokumendid ja seal tehtud määrused on dokumentaalsed tõendid, mida kohtunikuabi võib tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist (TsMS § 477 lg 7) ise koguda.

10.Ringkonnakohus leidis õigesti, et kohtunikuabi peab kontrollima, kas registrikande aluseks olevad dokumendid on kooskõlas seadusega, ja seda olenemata asjaolust, kas dokumendi kehtivuse üle on õigusvaidlus või mitte. Kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud ÄS § 33 lg 5 sätestas, et registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Sama tuleneb praegu kehtivast äriregistri seaduse § 41 lg-st 1. TsMS § 593 lg 2 järgi esitab kandeavaldused kohtule seaduses sätestatud vormis seadusega selleks õigustatud isik. Kuna korteriühistut juhib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 24 lg 1 järgi üldjuhul juhatus, siis on registripidajal kohustus kontrollida mh seda, kas kandeavalduse esitanud isik on ka kehtivalt juhatuse liikmeks valitud. Kolleegium rõhutab, et kui varasemast kandemenetlusest või muul viisil ei ole registripidajale saanud teatavaks asjaolusid, mis annaksid alust kahelda kandeavalduse esitanud isiku esindusõiguses, siis ei pea registripidaja nõudma juhatuse esindusõigust tõendavaid dokumente.
11.Ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi tuleb muuta osas, mis puudutavad korduskoosoleku päevakorra identsust varasema korteriomanike üldkoosoleku päevakorraga. KrtS § 23 lg 1 esimene lause sätestab, et kui korteriomanike üldkoosolek on kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Ringkonnakohus leidis, et seadus võimaldab kvooruminõuet järgimata pidada üksnes sellist üldkoosolekut, mille päevakord on identne varasema, otsustusvõimetu üldkoosolekuga. Samuti, et kvooruminõue kehtib kogu koosoleku kohta, ja seega ei ole seaduse mõttega kooskõlas see, kui korduskoosolekul hakatakse otsustama varem päevakorras mitte olnud küsimusi, mille kohta tehtavad otsused vajavad kehtivuseks suuremat kvoorumit. Kolleegium nende järeldustega ei nõustu. Kolleegium leiab, et olukorras, kus korduskoosoleku päevakorda on lisatud punkte, mida varasema, otsustusvõimetu üldkoosoleku päevakorras ei olnud, siis ei muuda see korduskoosolekul vastu võetud otsuseid koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu alati tühiseks. Uusi päevakorrapunkte on võimalik lisada tingimusel, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise teates on KrtS § 23 lg 1 teist lauset järgides selgelt märgitud, milliste küsimuste üle hääletamisel on korduskoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata ja milliste küsimuste (lisatud päevakorrapunktide) üle hääletamisel kehtib KrtS § 20 lg-s 2 nimetatud kvooruminõue. Seadus ei keela pidamast samal ajal korduskoosolekut ja esmast üldkoosolekut. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud see, et need üldkoosolekud peab kokku kutsuma eraldi teadetega ja koostama kaks eraldi koosolekuprotokolli. Piisav on see, kui üldkoosoleku kokkukutsumise teates on märgitud, millistes küsimustes on tegu esmase üldkoosolekuga, kus kehtib seadusest või põhikirjast tulenev kvooruminõue, ja milliste küsimuste üle hääletamisel on tegu korduskoosolekuga, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. KrtS § 23 lg 1 esimeses lauses nimetatud sama päevakorra nõue on mõeldud tagama seda, et üldkoosolekul osalejatele oleks üheselt aru saada, et üldkoosolekul otsustatakse selliste küsimuste üle, mille üle sooviti otsustada esmasel üldkoosolekul, kuid mis ei olnud kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline. Kui üldkoosoleku kokkukutsumise teatest on üheselt aru saada, et esmase üldkoosoleku päevakorras olnud küsimuste osas on tegu korduskoosolekuga ja mingite küsimuste 4(5)

2-22-12198 osas esmase koosolekuga, siis ei ole täiendavate küsimuste lisamine uue üldkoosoleku päevakorda koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.

12.Siiski on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine KrtS § 29 lg 1 mõttes see, kui korduskoosoleku kokkukutsumise teates ei ole KrtS § 23 lg 1 teist lauset järgides viidatud asjaolule, et korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Kuivõrd praeguses asjas kohtute tuvastatud asjaoludel ei olnud 20. juuli 2021. a korduskoosoleku kokkukutsumise teates sellele asjaolule viidatud, on korduskoosolekul vastu võetud otsused tühised ja kohtunikuabi on õigesti leidnud, et kandeavalduse esitanud isikud ei ole selle korduskoosoleku protokolliga tõendanud enda juhatuse liikmeks valimist.
13.Kolleegium märgib, et asjakohatu on kohtunikuabi etteheide selle kohta, et korduskoosolekul vastuvõetud otsused muudab tühiseks ka asjaolu, et selle koosoleku kokkukutsumise teadetes ei ole märgitud kohta, kus on võimalik tutvuda põhikirjaga, ja põhikirjaga tutvumise korda. Kuigi KrtS § 20 lg 3 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja eelnõuga, ning sellega tutvumise kord, siis ei muuda selline rikkumine iseenesest tühiseks sellel koosolekul vastu võetud kõiki otsuseid. Korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsused on korteriomanike mitmepoolsed tehingud TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (vt RKTKo 29.10.2014 3-2-1-89-14, p 32). Kui seadus sätestab otsuse vastuvõtmiseks (nt põhikirja muutmiseks) kindla korra (mh KrtS § 20 lg 3), siis ei ole selle rikkumise korral tingimata tühised samal koosolekul vastu võetud ülejäänud otsused ehk tehingud. See tähendab, et kui korduskoosoleku teates ei olnud märgitud kohta, kus on võimalik tutvuda põhikirja eelnõuga, ja sellega tutvumise korda, siis see rikkumine ei muuda tühiseks samal koosolekul vastu võetud teisi otsuseid, mille vastuvõtmisel on seaduses sätestatud nõudeid järgitud. Seega ei saa korduskoosolekul vastu võetud otsus juhatuse liikmete valmise kohta olla tühine põhjusel, et korduskoosoleku teates ei olnud märgitud kohta, kus on võimalik tutvuda põhikirja eelnõuga, ja sellega tutvumise korda.
14.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad Riigikohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
15.Määruskaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja