Tsiviilasja nr 2-23-3044
Kohus
Tartu Maakohus
Asja menetlev kohtunik
Donald Kiidjärv
Määruse tegemise aeg ja koht
10. aprill 2023, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-3044
Tsiviilasi
Svea Finance AS-i hagi R. K. (pankrotis) vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmata jätmine ja tagastamine; riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Svea Finance AS (rk 11200943), lepinguline esindaja: P. P. (e-post XXX) kostja: R. K. (pankrotis; ik XXX) pankrotihaldur Einar Vallandi (e-post XXX)
taotlus.
Tagastada
arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. Kohus ei ole hagi veel menetlusse võtnud, sest hagi tuleks jätta kõigepealt käiguta ja anda hagejale tähtaeg hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks, eelkõige seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisega. Kuna kohus ei ole hagi veel menetlusse võtnud, puudub alus jätta see läbi vaatamata. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna välja on kuulutatud kostja pankrot, saab hageja kui pankrotivõlausaldaja esitada oma nõude võlgniku (kostja) vastu ainult PankrS-s sätestatud korras, st esitades nõudeavalduse pankrotihaldurile (PankrS § 44 lg 1, § 93, § 94). Riigikohus oli aegumistähtaja lõppemisele eelneval päeval esitatud hagi puhul seisukohal, et kuna hagi menetlusse võtmisest keeldumisel ja läbi vaatamata jätmisel on nõude aegumise seisukohalt erinevad õiguslikud tagajärjed, oleks maakohus sellises olukorras siiski pidanud hagi (muude seaduses sätestatud nõuete vastavusel) menetlusse võtma ning hagi kostjale kätte toimetama. Seejärel oleks maakohus peale kostja pankroti väljakuulutamist pidanud jätma hagi PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Sellisel juhul peatuks hageja nõude aegumine tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lg 1 alusel ning hagejal säiliks aegumistähtaja sees võimalus oma nõuet maksma panna, s.o esitada nõudeavaldus kostja pankrotimenetluses (vt Riigikohtu 16.02.2022 määrus kohtuasjas nr 2-21-8631, p 12). Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue 20.05.2022 lepingust. Seda arvestades puudub alus arvata, et käesoleval juhul oli hagi esitamise eesmärgiks mh aegumise peatamine. Seega ei ole hagi menetlusse võtmine ja kostjale kättetoimetamine nõude aegumise seisukohalt määrava tähtsusega, hageja ei vaja selles osas õiguskaitset ning hagi saab jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Eeltoodut arvestades tuleb jätta hagi menetlusse võtmata ja lugeda TsMS § 372 lg 4 II lause alusel hagejale tagastatuks.
Analoogia alusel PankrS § 431 lg-ga 3 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.