Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENELTUSE KÄIK

kinnistusosakonna registriossa nr 4488204 hagi tagamise korras hageja kasuks kantud kohtulik hüpoteek 70 864 eurot 26 senti. Hageja nõude suuruse üle vaidlust ei ole. Hageja nõue on tunnustatud 49 524 euro 96 sendi ulatuses vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2 teises rahuldamisjärgus. Tagatis on seatud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Hageja kohustus töövõtjana 13. augusti 2019 töövõtulepingu nr 190819/20 kohaselt ehitama võlgnikule kui tellijale Puhja katlamaja vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Lepingu p-s 2.2 lepiti kokku, et tasu maksmine toimub pärast töö tegemist ja vastuvõtmist sularahata arveldusena 30 päeva jooksul peale nõuetekohase arve tellijale esitamist. Hageja andis võlgnikule tehtud tööd üle kaetud tööde aktidega 16. septembril 2019 ja 17. oktoobril 2019. Hageja esitas 27. septembril 2019 arve nr 193785 summas 33 841 eurot 20 senti maksmise tähtajaga 27. oktoober 2019 ja 22. oktoobril 2019 arve nr 194241 summas 7120 eurot 80 senti maksmise tähtajaga 16. november 2019. Võlgnik esitatud arveid tähtaegselt ei tasunud, mistõttu esitas hageja 19. detsembril 2019 Tartu Maakohtule hagi võlgnevuse väljamõistmiseks ning hagi tagamiseks seati kohtulik hüpoteek. Seega seati tagatis juba tekkinud kohustuse tagamiseks. Hageja ja võlgniku vahel sõlmitud töövõtulepingust ei nähtu võlgniku kohustust tagatist anda. PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud tagatise andmise tagasivõitmise eeldused on täidetud. Võlgniku kinnisasi on koormatud esimesel ja teisel järjekohal olevate hüpoteekidega AS-i SEB Pank kasuks summas 162 258 eurot 64 senti. Kolmandal järjekohal on hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek 70 864 eurot 26 senti. Võlgnikule kuulunud kinnisasi müüdi elektroonilisel enampakkumisel 303 000 euro eest, mis moodustab olulise osa pankrotivarast. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega on hageja saanud endale PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud eesõigusnõude ja on võrreldes teiste pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatega eelistatud olukorras. Kui kohtuliku hüpoteegi seadmist hageja kasuks ei oleks toimunud, siis saaks pandiga tagamata pankrotivõlausaldajate nõuded rahuldada 49 524 euro 96 sendi võrra suuremas ulatuses. Seega on täidetud PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud tagasivõitmise üldine eeldus, võlausaldajate huvide kahjustamine. Kostja ei nõustunud hagejaga, et PankrS § 114 lg 1 p 2 esimene alternatiiv eeldab mingisugust võlgniku tahtel põhinevat tegevust.

MAAKOHTU OTSUS ASJA TEISTKORDSEL LÄBIVAATAMISEL

tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest kinnistutele. Seega ei esine PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese alternatiivi eelduseid, mistõttu puudub alus tagatise tagasivõitmiseks PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese alternatiivi alusel. PankrS § 114 lg 1 p 2 teise alternatiivi eeldusteks on võlgniku maksejõuetus tagatise andmise ajal ja tagatise saaja teadmine või teadma pidamine võlgniku maksejõuetusest. Hageja põhistas tagamise aluseks olevaid asjaolusid sellega, et kostja ei esitanud 2018 aasta majandusaasta aruannet, mistõttu ei olnud hagejale teada kostja tegelik majanduslik olukord. Hageja püstitas hagi tagamise taotluses kahtluse kostja majandustegevuse vähenemisest ja/või võimalikest majandusraskustest. Samas ei väitnud hageja kordagi, et kostja oleks olnud 19. detsembri 2019 seisuga püsivalt maksejõuetu. Kuna tõendatud ei ole tagatise seadmisel hageja teadmine või teadma pidamine võlgniku maksejõuetusest, ei ole täidetud PankrS § 114 lg 1 p 2 teine alternatiiv, mistõttu puudub alus tagasivõitmiseks PankrS § 114 lg 1 p 2 teise alternatiivi alusel. Kostja esitatud asjaolud ei anna alust ka arvata, et tagatise seadmisel olid hagejale teada kostja võlausaldajaid puudutavad asjaolud, mis annaks alust eeldada võlausaldajate huvide kahjustamist tulenevalt PankrS § 109 lg-st 1. Hagiavalduse esitamise ja võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud seadus ja kohtupraktika võimaldas kohtuliku hüpoteegi püsimajäämist võlgniku pankrotimenetluses. Seega ei saa hagejale ette heita nn eelisseisundit teiste võlausaldajate ees. Eeltooduga leidis tuvastamist, et hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmise eeldused PankrS § 114 lg 1 p 2 ja § 109 lg 1 alusel ei ole täidetud. Seega kuulub OÜ Sanbruno hagi rahuldamisele täies ulatuses ning hageja nõuet tuleb tunnustada OÜ Märja Monte (pankrotis) pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu (PankrS § 153 lg 1 p 1) nõudena. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata jätab kohus maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 alusel kostja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kohtulik hüpoteek on seatud vahetult enne pankrotimenetlust hagejat ebaõiglaselt eelistades võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohtuliku hüpoteegi seadmise tagajärjel on hageja saanud eelisseisundi teiste võlausaldajate ees ning see on toonud kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

•

võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud; või: • võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Riigikohus on kohtupraktika ühtlustamise huvides märkinud, et pankrotiseaduse § 114 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus kehtetuks tagatise andmise kas juhul, kui: 1) tagatis anti kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, või 2) kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetust teadma. Seega sisaldub nimetatud sättes kaks alternatiivset tagatise andmise tagasivõitmise koosseisu (RKTKo 23. oktoober 2008, tsiviilasi nr 3-2-1-87-08 . p 13).

lg 1 p 2 alusel on võimalik üksnes väga erandlikes olukordades, kus on tuvastatav hageja ja pankrotivõlgniku käitumise pahas usus. Ringkonnakohus leiab, et hageja tahte tagatise seadmiseks saab tuvastada analoogia alusel TsMS §-ga 391, kus hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks on piisav, kui tuvastakse, et hageja taotles hagi tagamist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et hageja taotles hagi tagamise korras tagatise seadmist võlgniku varale, seega on tagatise andmine tagasivõidetav, kui muud eeldused on täidetud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.