Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, A. esindajad Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: Alla Žulinskaja, Sigrid Rahkema (Julianus Inkasso OÜ, e-post: xxx), Kostja: K.C (isikukood XXX, xxx); Kostja lepinguline esindaja: Marge Juur (Civil Õigusbüroo, e-post: xxx). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt K.Clt (isikukood XXX) hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja 4217,36 (neli tuhat kakssada seitseteist eurot ja 36 senti) eurot, millest põhivõlgnevus on 1452,71 eurot, intress on 829,38 eurot, lepingutasud on 925,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis on 959,91 eurot ja võla sissenõudmise kulu on 50 eurot.
3.Mõista kostjalt K.Clt (isikukood XXX) hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 1452,71 eurolt alates 20.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt K.Clt (isikukood XXX) hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks menetluskuludena välja 1040 (üks tuhat nelikümmend) eurot, millest 560 eurot on menetluses tasutud riigilõiv ja 480 eurot kulu õigusabile.
3.Mõista kostjalt K.Clt (isikukood XXX) hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 1040 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja BB Finance OÜ-ga perioodil 21.06.2019 - 21.11.2019 mitmeid laenulepinguid: 21.06.2019 laenulepingu nr 2101887119, 27.06.2019 laenulepingu nr 2101888730, 18.07.2019 laenulepingu nr 2101893848, 08.08.2019 laenulepingu nr 2101899704, 09.10.2019 laenulepingu nr 2101916465, 14.10.2019 laenulepingu nr 2101918142, 17.10.2019 laenulepingu nr 2101919069 ja 21.11.2019 laenulepingu nr 2101932119. Kuna kostja laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ lepingud 04.07.2020 üles. BB Finance OÜ loovutas 11.03.2021 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 1, §-le 100. Laenulepingu nr 2101887119 alusel väljastati kostjale laen 475 eurot, laenulepingu nr 2101888730 alusel väljastati kostjale laen 450 eurot, laenulepingu nr 2101893848 alusel väljastati kostjale laen 378 eurot, laenulepingu nr 2101899704 alusel väljastati kostjale laen 156 eurot, laenulepingu nr 2101916465 alusel väljastati kostjale laen 390 eurot, laenulepingu nr 2101918142 alusel väljastati kostjale laen 300 eurot, laenulepingu nr 2101919069 alusel väljastati kostjale laen 345 eurot, laenulepingu nr 2101932119 alusel väljastati kostjale laen summas 49 eurot. Kostja on saanud laenu kokku 2543 eurot (475 eurot + 450 eurot + 378 eurot + 156 eurot + 390 eurot + 300 eurot + 345 eurot + 49 eurot = 2453 eurot). Kostjalt on toimunud laekumisi kokku 1090,29 eurot. Hageja arvestab nõuet kostjale kasumlikumal moel ning arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1452,71 eurot (2543 eurot - 1090,29 eurot).
3.Hageja viitas VÕS § 397 lõikele 1. Laenulepingute põhitingimustes oli kokku lepitud, et põhisummale lisandub intress. Laenulepingus nr 2101887119 leppisid pooled intressimääraks 42,8% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10. osamaksest 16.04.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud
12.osamakseni 15.06.2020 47,91 eurot (16,09 eurot + 15,97 eurot + 15,85 eurot = 47,91 eurot). Seega on intressivõlgnevus summas 47,91 eurot. Kuivõrd kostjaga sõlmitud lepingud nr 2101888730, nr 2101893848, nr 2101899704, nr 2101916465, nr 2101918142, nr 2101919069, nr 2101932119 olid refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ning lepingu põhiosa moodustus eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, arvestab hageja nõuet kostjale kasumlikumal moel ja esitab uue intressiarvestuse.
4.Laenulepingus nr 2101888730 leppisid pooled intressimääraks 44,8% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 27.06.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 450 eurolt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,8% aastas. Hageja esitas intressiraporti.
Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus summas 206,29 eurot. Laenulepingus nr 2101893848 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestas intressi laenu väljastamise päevast 18.07.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 378 eurolt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus 162,81 eurot.
5.Laenulepingus nr 2101899704 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 08.08.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 156 eurolt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole, on kostjal intressi võlgnevus summas 63,19 eurot. Laenulepingus nr 2101916465 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestas intressi laenu väljastamise päevast 09.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 390 eurolt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus summas 128,43 eurot.
6.Laenulepingus nr 2101918142 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 14.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 300 eurolt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus summas 96,96 eurot. Laenulepingus nr 2101919069 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestas intressi laenu väljastamise päevast 17.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 345 eurolt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus summas 110,23 eurot.
7.Laenulepingus nr 2101932119 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestas intressi laenu väljastamise päevast 21.11.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 49 eurolt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus summas 13,56 eurot. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 830,09 eurot (47,91 eurot + 206,29 eurot + 162,81 eurot + 63,19 eurot + 128,43 eurot + 96,96 eurot + 110,23 eurot + 13,56 eurot).
8.Lepingutes on pooled kokku leppinud lepingutasus. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile
11.1.on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr 2101887119 sõlmimise eest on 16,63 eurot, laenulepingu nr 2101888730 eest on 57,40 eurot, laenulepingu nr 2101893848 eest on 84,42 eurot, laenulepingu nr 2101899704 eest on 99,75 eurot, laenulepingu nr 2101916465 eest on 128,12 eurot, laenulepingu nr 2101918142 eest on 154,71 eurot, laenulepingu nr 2101919069 eest on 185,59 eurot ning laenulepingu nr 2101932119 eest on 198,74 eurot. Kostja lepingutasu maksnud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on lepingutasu võlgnevus summas 925,36 eurot.
9.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasuta kirjad ja tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 15.2. Hageja viitas VÕS § 1132 lõikele 2.
10.Hageja võla sissenõudmise kulu nõue on 50 eurot. Sellest on esimese tasulise kirja saatmise kulu 25 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusest tingitud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemist ja kontrollimist, kontaktandmete otsingut ja päringuid, võlgnikule vastamisega
seotud kulusid, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni ja e-kirja teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
11.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja palus kostjalt välja mõista viivise. Kuivõrd kostjaga sõlmitud lepingud nr 2101888730, nr 2101893848, nr 2101899704, nr 2101916465, nr 2101918142, nr 2101919069 ja nr 2101932119 olid refinantseerimislepingud, arvestab hageja nõuet kostjale kasumlikumal moel ning arvestab viivist algses laenulepingus nr 2101887119 kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 42,8% aastas kogu põhivõla summalt 1452,71 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 05.07.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.01.2022. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue 959,91 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
12.Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 1452,71 eurot, intressina 830,09 eurot, lepingutasuna 925,36 eurot, sissenõudmiskuludena 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 959,91 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 20.01.2022 kuni põhinõude 1452,71 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Hagi täienduses täpsustas hageja intressi nõuet. Hageja arvestas intressi laenu väljastamise päevast 08.08.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 156 eurolt lepingus kokku lepitud intressimääraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus summas 63,19 eurot. Laenulepingus nr 2101916465 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestas intressi laenu väljastamise päevast 09.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 390 eurolt määraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus 128,43 eurot. Laenulepingus nr 2101918142 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 14.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 300 eurolt määraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus 96,96 eurot.
14.Laenulepingus nr 2101919069 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 17.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 345 eurolt määraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus 110,23 eurot. Laenulepingus nr 2101932119 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 21.11.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 49 eurolt määraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus 13,56 eurot. Kokku on intressi võlgnevus 829,38 eurot (47,91 eurot + 206,29 eurot + 162,81 eurot + 63,19 eurot + 128,43 eurot + 96,96 eurot + 110,23 eurot + 13,56 eurot).
15.Lõppastmes palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1452,71 eurot, intress 829,38 eurot, lepingutasu 925,36 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 959,91 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutuva viivise alates 20.01.2022 kuni põhinõude summas 1452,71 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väited on paljasõnalised. Kostja ei ole selgitanud, kuidas on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alusetu on kostja etteheide, et laenulepingud ei ole allkirjastatud. Poolte vahel oli sõlmitud leping sidevahendi abil. Kostja laenutaotlus oli esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe www.raha24.ee vahendusel. Hageja viitas VÕS § 52 lõikele 1 ja §-le 402. Laenulepingu saab lugeda sõlmitud poolte kokkuleppe saavutamisega. Hageja viita VÕS § 9 lõikele 1, samuti VÕS § 410 lõikele 1, § 404 lõikele 2 ja § 405 lõikele 1.
17.Tarbija tahteavaldus ei pea olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja viitas VÕS § 4031 lõikele 9. Kostjaga sõlmiti tarbijakrediidileping sidevahendi abil, mistõttu on kõik lepingu dokumendid, sh poolte andmed jms edastatud poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
18.Laenulepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele end registreerida laenuandja koduleheküljel ning laenutaotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma laenulepingu tingimustega ja need kinnitama, misjärel tekkis võimalus laenuandjale laenutaotlus esitada. Laenuandja koduleheküljel on esitatud detailselt ja põhjalikult kogu oluline teave laenulepingu tingimuste ning selle sõlmimisega seonduva kohta. Lepingu sõlmimiseni ei ole võimalik jõuda teabega tutvumata ja tingimusi aktsepteerimata. Kostja tutvus tingimustega ja aktsepteeris neid. Kostja kinnitas lepingu vastavust tema soovidele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest. Kostja on lepingu tingimusi aktsepteerinud, ta on nendega nõustunud ning need on saanud lepingu lahutamatuks osaks.
19.Enne laenu väljastamist on kostja isik tuvastatud. Hageja esitas kostja saadetud dokumentide koopiad. Laenuandja tuvastas kostja isiku e-identimise teel RahaPTS § 20 lg 1 p 1 ja laenuandja siseeeskirjadega kooskõlas. Igat konkreetset laenutaotlust hinnatakse eraldi laenuandja sise-eeskirjade alusel. KAVS § 10 lg 1 kohaselt krediidiandjana tegutsemiseks peab olema tegevusluba. BB Finance OÜ-l on olemas tegevusluba ning ta allub otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. BB Finance OÜ sise-eeskirjad on Finantsinspektsiooniga kooskõlastatud.
20.Kui kostja oleks saanud laenu seda tegelikult soovimata, oleks ta pidanud pöörduma laenuandja poole, mitte võtma saadud raha kasutusse. Kostja asus lepingulist kohustust täitma ning tagastas saadud raha osaliselt. Ekslik on kostja väide, et hageja ei ole esitanud pangakonto väljavõtteid, mis tõendaksid laenu väljastamist. Hageja on esitanud maksekorraldused, kust nähtub, et laenuandja on kostjale laenusummad üle kandnud. Laenuandja on laenusummad kandnud üle kostja avaldatud arvelduskontole nr XXXXXXXX. Laenuandjal ei ole võimalik esitada pangakonto väljavõtet ilma, et sealt ei nähtuks kolmandate isikute andmeid. Laenude ülekandmist tõendab asjaolu, et kostja on teinud laenuandjale tagasimakseid. Kui kostja väidab, et ta ei ole laenu saanud, lasub temal väite tõendamise kohustus.
21.Hageja ei nõustunud, et kostja ei ole teenustasude tingimust allkirjastanud ja tegu on teda ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Lepingutasu on majandustegevuses antava laenu korral tüüpiline tasu, mille laenusaaja maksab laenuandjale esitatud taotluse analüüsimise, krediidisumma väljamaksmiseks vajalike rahaliste vahendite korraldamise ja lepingu või lepingu muudatuse vormistamise eest. BB Finance OÜ ja kostja on laenulepingute põhitingimuses kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma laenulepingu sõlmimise eest lepingutasu. Hageja on hagiavalduses selgelt välja toonud, kuidas ja mis alusel on teenustasu summa kujunenud. Kuna hageja arvestas hagiavalduses nõuet kostjale kasumlikumal moel, arvestas hageja kõik kostja teostatud laekumised põhiosa katteks. Seega kostja lepingutasusid maksnud ei ole. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et talle on mõistetavad tagajärjed, kui ta lepingut ei täida. Kostja on samalt laenuandjalt võtnud laenu kaheksal korral. Järelikult oli kostja rahul laenuandja pakutud teenuse kvaliteedi, protsessi lihtsuse, kiiruse ja teenustasudega.
22.Laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja viitas VÕS § 403 4 lõikele 1. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud ega selgitanud, miks ja kuidas on kostja selline seisukoht kujunenud. Kuivõrd kostja väited on paljasõnalised ning tõendamata, tuleb need jätta tähelepanuta. Laenuandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivse otsuseni. Laenuandja on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva
kostja krediidivõimelisuse teadasaamiseks ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui tema sissetulekud.
23.Laenuandja on teostanud kostjale profiilianalüüsi ning hinnanud temaga seotud riske. Igat konkreetset laenutaotlust hinnatakse vastavalt laenuandja sise-eeskirjadele. BB Finance OÜ-l on olemas tegevusluba ning ta allub otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Sellest tulenevalt on kõik krediidiandja sise-eeskirjad ja laenu andmise hindamise kriteeriumid, sh meetodid Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud. Finantsinspektsioon on välja andnud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi. Juhendi punktis 4.3. on toodud, et vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks kogub ja säilitab laenuandja andmeid tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete finantskohustuste ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutab neid andmeid tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks, eesmärgiga jõuda veendumusele tarbija võimekuses krediit lepingus kokku lepitud tingimustel tagasi maksta. Hageja on tõendanud nende kohustuste täitmist.
24.Laenuandja on kogunud teavet ja hinnanud kostja krediidivõimelisust. Hageja esitas tõendina laenuandja tehtud krediidivõimelisuse analüüsi. Muuhulgas kontrollis laenuhaldur analüüsi raames kliendi igakuiseid kohustusi. Lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti olid igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Kostja laenutaotlustest nähtub, et ta oli märkinud igakuiseks neto sissetulekuks 1290 eurot ning igakuisteks kohustusteks 300 eurot (200 eurot + 100 eurot). Seega oli kostja laenuvõtmise ajal piisava sissetulekuga ehk täiesti usaldusväärne laenuvõtja.
25.Tarbija kohustus on esitada täielikke ja tõeseid andmeid seondub krediidiandja suhtes kehtiva keeluga väljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lõikes 7 nimetatud tagajärgi. Kostja on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega, on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustunud nendega ning kinnitas, et kõik ülaltoodud andmed on tõesed ja vastavad tegelikkusele. Kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged.
26.Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis hageja avalikke andmebaase (rahvastikuregistri andmed, kinnistusregistri andmed, krediidiregistri andmed, e-krediidiinfot ja krediidiinfo registri andmeid). Lisaks kontrolliti kostja dokumentide kehtivust ja finantssanktsiooni info andmeid. Laenuandja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks kohustatud hankima ja säilitama asjasse puutuva teabe, muid vorminõudeid esitatud ei ole. Laenuandja on selles osas oma kohustust täitnud. Kostja edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline. Laenuandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud laenuandjal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Kostja on laenuandjale tagasimakseid sooritanud.
27.Kostja seisukoht, et krediidiandja on väljastanud temale krediiti vastutusetundetult, on alusetu. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Laenulepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus, mida tuleb täita. Kostja väited vastutustundetu laenamise kohta on alusetud ja tõendamata.
28.Hageja viivisenõue on seaduslik ning põhjendatud. Kostja on kinnitanud, et laenulepingute tingimused on talle sobivad, vastavad tema huvidele ja soovidele ning laenulepingud on sõlmitud. Hageja selgitab, et nõuab viivist esialgses lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 42,8% aastas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1 ning VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Seaduse alusel on hageja õigustatud viivist nõudma VÕS § 113 lg1 kolmanda lause alusel sama suure viivisemäära alusel, nagu oli laenulepingus kokkulepitud intressimäär.
29.Hagis nõutud viivisemäär 42,8% aastas ei saa olla liiga suur ja viivise kokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine, kuivõrd viivis on kooskõlas VÕS § 113 lõike 1 kolmanda lausega. Viivise mõistliku määra hindamisel tuleb eelkõige hinnata iga tehingu konkreetseid asjaolusid. Hagi aluseks on laenulepingud, mille alusel laenuandja andis kostja kasutusse laenusumma intressi eest ehk raha anti kostja kasutusse kokkulepitud hinnaga. Laenuandja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingus leppisid pooled kokku laenu eest tasumisele kuuluva intressimäära 42,8% aastas. Sama suur oli ka esialgses laenulepingus kokku lepitud viivisemäär.
30.Hageja on arvestanud nõuet kostjale kasumlikumal moel ning arvestanud viivist algses laenulepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras. Järgnevas seitsmes laenulepingus kokkulepitud intressimäär oli esialgses lepingus kokku lepitud intressimäärast kõrgem. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama igakuiselt osamaksena vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Lepingu sõlmimisel ei olnud vastastikuste kohustuste tasakaal kostja jaoks oluline. Kostja oleks võinud võtta laenu mõnelt teiselt laenuandjalt, kuid kostja pidas laenu võtmisel oluliseks protsessi lihtsust ja kiirust. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Seega oli kostja teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama laenuandjale võla menetlemisega seotud sissenõudekulud lähtuvalt lepingu üldtingimustele. Kokkulepe intressi ja viivise määra kohta oli laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid kostjaga eraldi läbi räägitud.
31.Kokkulepitud intressimääraga võrdne viivisemäär on kooskõlas seaduse ja viivise eesmärgiga. Viivise eesmärgiks on makseviivitusega võlausaldajale tekitatud kahju hüvitamine ja võlgniku kohustuse täitmisele sundimine. Viivise eesmärgiga läheks vastuollu tõlgendus, kus olukorras, kui võlgniku kohustuse rikkumine on olnud sedavõrd raske, et võlausaldaja otsustab lepingu üles öelda, kuid tagajärjeks on viivise määra vähenemine seadusjärgse viivisemäärani. Selline tõlgendus motiveeriks võlgnikku oma kohustust võimalikult rohkem rikkuma. Kohustuse rikkumisele ei saa järgneda tagajärge, mis on soodsam, kui kohustuse täitmine.
32.Viivis on õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, mille eesmärk on lisaks kahju hüvitamisele võlgniku kohustuse täitmisele sundimine. Viivist ei ole lepingus kokku lepitud kindlaksmääratud suuruses, kindlaks on määratud vaid viivise määr ehk viivise arvestamise alus. Kohustust täitva võlglase suhtes viivist ei rakendata, kohustuse rikkumise korral sõltub tasumisele kuuluv viivise summa otseselt võlglase tegudest, sellest millise summa ulatuses ja kui pikaajaliselt võlglane oma kohustust rikub.
33.Kui viivise kokkulepe oleks tühine, oleks hagejal ikka VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt õigus nõuda kostjalt viivist lepingus kokkulepitud intressimääras ehk 42,8% aastas. VÕS § 415 lg 1 ega VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ei sea ühtegi piirmäära sellele, kui suur võib olla lepingus kokku lepitud intressimäär, mida viivisemäärana kohaldada. Ainus VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest
tulenev nõue on see, et lepingus kokku lepitud intressimäär peab olema kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast. Seadusandja on ette näinud, et kohaldada võib seadusjärgsest viivisest kordades kõrgemat määra.
34.Arvesse tuleb võtta, et kohtupraktikast tulenevalt on viivisenõue põhimõtteliselt piiratud maksimaalselt põhinõude suurusega. Kui viivisenõue on suurem kui sissenõutav põhivõlg, peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (RKTKo 3-2-1- 66-05, p 18, 19; 3-2-1-7805, p 21, 24). Seetõttu ei ole millegagi põhjendatud võlgniku n-ö kahekordne kaitse ja viivise piiramine nii viivisemäära kui ka kogu sissenõutava viivise summa osas.
35.Käesoleval juhul on laenulepingute põhitingimustes kokku lepitud, et põhisummale lisandub intress. Hageja on hagiavalduses selgelt välja toonud, et kostja on laenusummad alates lepingute sõlmimisest saanud tervikuna kasutusse, seega oli kostjal intressi tasumise kohustus. Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest. Pooled on vabad leppima kokku, kuidas ja millest lähtudes nad intresse arvestavad.
36.Hageja ei nõustunud kostja väitega, mille kohaselt oli krediidikulukuse määr ebamõistlikult suur. BB Finance OÜ lähtub krediidi kulukuse määra arvutamisel Eesti Vabariigi rahandusministri määrusega kinnitatud valemist ja ümardab saadud tulemuse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kostja on nõude aluseks olevad laenulepingud sõlminud 21.06.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse määr 56,38%), 27.06.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse määr 56,43%), 18.07.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse määr 56,43%), 08.08.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse määr 56,42%), 09.10.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse määr 56,42%), 14.10.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse määr 56,43%), 17.10.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse määr 56,43%), 21.11.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse määr 56,43%).
37.Lepingute sõlmimise ajal oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks 20,01% ning 19,37%. Eesti Vabariigis on maksimaalne laenudele lubatud krediidi kulukuse määr kolmekordne Eesti Panga keskmine, mis lepingute sõlmimise ajal oli vastavalt 60,03% ning 58,11%. Seega lepingute krediidi kulukuse määrad ei ületa rohkem kui 3 korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Hageja pakkus kompromissina kostjale 5000 euro tasumist ajatamisega kolmeks aastaks.
38.16.12.2022 seisukohtades selgitas hageja uuesti, millal ja millised lepingud on kostjaga sõlmitud. Kostjaga sõlmitud lepingud on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist Hageja on korduvalt enne kohtumenetlust nõudega seotud asjaolusid kostjale selgitanud, mille tulemusena esitas kostja 13.12.2021 hagejale kompromissettepaneku. Viimasest tulenevalt jääb hagejale arusaamatuks, miks menetluse antud staadiumis viitab kostja, et vaidlus on hageja nõudeõiguse, nõude selguse, teatud lepingutingimuste ja kõrvalnõuete üle. Hageja on esitanud matemaatilise arvestuskäigu, kuidas hageja nõutud summadeni on jõudnud. Kui kostja peab hageja esitatud arvestuskäiku valeks, peaks ta esitama enda arvestuskäigu. Kostja seda teinud ei ole.
39.BB Finance OÜ ei ole rikkunud vastutustundetu laenamise põhimõtet ning viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. BB Finance OÜ on isiku tuvastamise osas selgitanud, et isiku tuvastamine toimus isikut tõendava dokumendi alusel kliendi registreerimisel keskkonna www.raha24.ee kasutajaks. Järgmistel kordadel toimus tuvastamine kas internetipanga lingi kaudu, ID-kaardi või Mobiil-ID abil või isikule kasutajaks registreerimisel antud unikaalse kasutajanime ning salasõna alusel. Isik pidi keskkonda www.raha24.ee sisenema ühe eelnevalt valitud meetodi abil ja sellega loeti
isik tuvastatuks. Andmeid, millise sisse logimise isik on valinud, hakati salvestama 2020.aastal.
40.Viimased sisenemised on tehtud Mobiili-ID-ga. Kostja esitas taotluse nr 2101932119 21.11.2019 kell 16:03:16 ning taotlus läbis automaatse otsustusprotsessi, sh kontrolliti dokumendi kehtivust. Kuna kostja seadis kahtluse alla BB Finance OÜ edastatud dokumentide tõesuse, esitas hageja BB Finance OÜ juhatuse liikme digitaalselt allkirjastatud kinnituse, et vaidlusalused dokumendid on BB Finance OÜ andmebaasist olevad andmed ja väljavõtted.
KOSTJA VASTUVÄITED
41.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud allkirjastatud laenulepinguid, mis tema väiteid laenulepingute sõlmimise kohta tõendaksid. Kostja ei ole allkirjastanud väidetud sisus laenulepinguid, mida hageja proovib maksma panna. Kui laenulepingud väidetud sisus sõlmiti ja allkirjastati, oli BB Finance OÜl professionaalse laenuandjana kohustatud enne laenulepingute sõlmimist hindama kostja krediidivõimet ja selgitama laenulepingute tingimusi ning sisu. BB Finance OÜ seda ei teinud või hageja ei ole seda tõendanud.
42.Hageja ei ole esitanud pangakonto väljavõtteid, kust oleks näha, kas üldse ja kui palju kostjale väidetud laenu väljastati. Hageja nõuab teenustasusid summas 925,36 eurot, mis on ligikaudu 38% väidetud laenu kogusummast 2543 eurost. Kostja ei ole sellist teenustasude tingimust allkirjastanud. Hageja ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel tema teenustasude nõue põhineb. Teenustasude nõue on ebamõistlikult suur olukorras, kui hageja nõuab ka intressi 44,6% aastas väidetud laenu kasutamise eest. Tegemist on kostjat ebamõistlikult kahjustava tingimusega, mida ei tohiks rahuldada. Hageja proovib maksma panna ebamõistlikult suurt krediidikulukuse määra, mis pole seadusega lubatud.
43.Hageja nõuab viivist 42,8% aastas ja sissenõutavaks muutunud viivist summas 959,91 eurot. Kostja ei ole sellist tingimust allkirjastanud. Tarbijalt nõutav viivis ei saa olla kõrgem, kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär ehk 24%. Vastupidisel juhul on tegemist ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on tühine. Kuivõrd tegemist on tühise tingimusega, siis saaks hageja nõuda viivist vaid seaduses sätestatud. Kui kohtumenetluse käigus leiab tõendamist, et kostja ja BB Finance OÜ vahel oli allkirjastatud kõik väidetud laenulepingud, kuid BB Finance OÜ rikkus vastustundlik laenamise põhimõtet, esitab kostja tekkinud negatiivsete tagajärgede rahalise hüvitamise nõude.
44.25.11.2022 kinnitas kostja, et vaidlus puudub selle üle, et BB Finance OÜ on andnud kostjale laenu (tarbijakrediit) ja kostja on teinud laenu tagasimakseid summas 1 452,71 eurot. Vaidlus on hageja nõudeõiguse, nõude ebaselguse, teatud lepingutingimuste (tüüptingimused), kõrvalnõuete ja selle üle, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
45.Kostja leidis, et hageja nõudeõigus on tõendamata. Hageja nõude aluseks on kaheksa BB Finance OÜ sõlmitud laenulepingut. Hagile lisatud laenulepingutel puuduvad numbrid, mistõttu on numbrite seos konkreetse kuupäevaga lepinguga tõendamata. Hageja väiteil loovutas BB Finance OÜ 11.03.2021 kostja vastase nõude temale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ja selle kinnituseks on hagile lisatud teatis nõude loovutamise kohta. Esitatud teatis kinnitab ainult ühest laenulepingust nr 2101932119 tuleneva nõude loovutamisest koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hagile lisatud tõenditest ei selgu, milline ja mis kuupäevaga on leping nr 2101932119, mille alusel nõue loovutati. Seega on loovutatud lepingu asjaolud ebaselged. Nõude loovutamise teatis ei tõenda, et BB Finance OÜ oleks loovutanud hagejale nõudeid ülejäänud seitsme laenulepingu alusel.
46.Sarnaselt on lepingu ülesütlemise teatisega üles öeldud ainult üks laenuleping nr 2101932119 (teadmata kuupäevaga), kusjuures tagasimakse infol on märgitud võlasummaks 457,76 eurot. Seega on tõendamata, millise lepingu järgne võlanõue loovutati. Hageja väitis, et laenulepingud olid refinantseerimislepingud. Kui vaadata esimest lepingut kuupäevaga 21.06.2019, kuulus laenu summa 475 eurot esimese osamaksena 35,94 eurot tasumisele 21.07.2019. Teine laenuleping sõlmiti 27.06.2019 ja kolmas 18.07.2019 ehk varem kui nn „eelnev võlgnevus“ sai üldse tekkida. Teises laenulepingus on esimese osamakse 45,40 euro tasumise tähtpäev 27.07.2019 ja kolmandas 17.08.2019. Sarnaselt on iga järgnev nn „refinantseerimine“ tehtud enne, kui kostjal üldse oleks tekkinud võlgnevus. Järelikult ei saa olla tegemist refinantseerimisega.
47.Isegi, kui tegu oli refinantseerimisega, tähendab see uue võlakohustusega asendamist. Eelnevad lepingud pidid lõppema ja asenduma uuega, mistõttu saab nõude aluseks olla vaid viimane leping ja selle tingimused. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud nõuded eelmiste lepingute alusel. Seda loogikat toetab ühe lepingu üles ütlemine 19.06.2020 ülesütlemisavalduse järgi.
48.Kostja leidis, et põhivõla kujunemine on ebaselge. Kostja püüdis korduvalt saada korrektset võlajäägi arvestust laenuandja ja hageja esitatud erinevates kirjades kajastatud erinevate summade (59,32 eurot, 3945,65 eurot, 4170,13 eurot, 4751,08 eurot) tõttu, kuid nõutav summa jäigi kostjale põhjendamata ja tõendamata. 19.06.2020 ehk lepingu ülesütlemisavalduse tegemise päeval saatis laenuandja kostjale võlgnevusteate, milles oli võlasumma 457,76 eurot lahti selgitatud viisil, kus laenusumma oli 59,32 eurot, intress 381,29 eurot, viivised 2,15 eurot, meeldetuletustasud 15 eurot ja kokku 457,76 eurot.
49.Leping öeldi üles alusel, et esines viivitus vähemalt 3 üksteisele järgneva maksegraafiku järgse osamaksega. Vaadates 21.11.2019 sõlmitud lepingu (väidetav leping nr 2101932119, mis üles öeldi) maksegraafikut, koosnesid maksegraafiku maksed laenu põhiosast ja intressist kokku 146,87 eurot. Seal ei sisaldunud selliseid osamakseid nagu „viivis“ ja „meeldetuletustasu“. Seega ei ole selge, millised graafikujärgsed maksed tasumata olid. 11.07.2020 e-kirjaga teavitas Inkassokeskus OÜ kostjat võlasummast suuruses 3945,65 eurot. 03.12.2020 e-kirjaga teavitas Julianus Inkasso OÜ kostjat võlasummast suuruses 4170,13 eurot. 15.01.2022 e-kirjaga pöördus kostja laenuandja poole päringuga, milles soovis allkirjastatud lepinguid ja pangakonto väljavõtteid, et aru saada võlgnevuse kujunemisest. Sellele vastas Julianus Inkasso OÜ lakoonilise vastusega, et tasumata summa ei koosne ainult kostjale tehtud maksetest, vaid ka tasumata intressist, viivisest ning meeldetuletustasust.
50.Kuni on ebaselge, millise lepingu alusel nõue on esitatud ja milline oli, vaidleb kostja vastu intressinõudele. Viivise nõue on alusetu ja ebamõistlik. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse. Sisuliselt on taoline viivis samastatav leppetrahviga, mida VÕS § 415 lg 1 kolmanda lause järgi on keelatud nõuda tarbijalt maksetega viivitamisel. Viivise eesmärgiks ei saa olla tarbija karistamine ja seeläbi tema mõjutamine, ega tema arvelt rikastumine.
51.Kostja viitas VÕS § 113 lõikele 6. Kuna hageja käsitluse järgi oli tegu refinantseerimislepingutega, arvestati varasema laenulepingu võlgnevus, mis sisaldas põhinõuet ja kõrvalkulusid uue laenulepingu põhinõude hulka ning saadud summa kujundati ümber uueks kokkulepitud tähtaja ja intressimääraga laenuks. Sellises olukorras laenusummalt, mis sisaldab intressi ja viivist, kostjalt viivist nõuda ei saa.
52.Kostja vaidles vastu, et viivisekokkulepe ei olnud tüüptingimus. Laenulepingu üldtingimused olid tervikuna, sh viivise kokkulepe, tüüptingimused, mida ei saanud ega saa läbi rääkida. Laenulepingu üldtingimuste puhul ei ole tõendatud, millise lepingu juurde need kuulusid, kas need olid kõnealuste lepingute juures just sellises sõnastuses või muus sõnastuses. Personaalsete lepingutingimuste lõpus
märgitud link https://raha24.22/et/tingimused/, mille alt justkui oli võimalik tutvuda üldtingimustega, viib alates 15.02.2022 kehtinud üldtingimuste juurde. Ühegi lepingu personaalsetes tingimustes ei sisaldu viivise kokkulepet intressimääras. Arvestades lepingu sõlmimise kiirust, ei ole selge, millal üldse oleks saanud lepingutingimusi läbi rääkida.
53.Kui kohus leiab, et viivis kuulub kohaldamisele lepingulises määras, palus kostja viivist vähendada VÕS § 162 alusel. Viivise vähendamine on õiglane olukorras, kus kostja tegi jõupingutusi oma kohustuste täitmiseks, küsides korduvalt laenuandjalt võlaarvestust ja selgitusi kohustuste suuruse kohta, kuid neid ei esitatud. Isegi kui laenuandja asemel hakkas võlga sisse nõudma Julianus Inkasso OÜ, ei esitanud viimane võlaarvestust, vaid soovitas pöörduda laenuandja poole. Seega kostjale ei olnud ega ole tänaseni selge võla kujunemine. Selle aja ees, mil laenuandja ise viivitas nõude põhjendamise ja tõendamisega ehk ei käitunud heas usus, ei ole õiglane ette heita viivitamist kostjale.
54.Viivise nõudmine summas 959,91 eurot ligikaudu hagis toodud põhivõla (1452,71 eurot) suuruses on ebaproportsionaalne, ebamõistlik. Sellises suuruses viivise maksmine on kostja majandusliku seisukorda arvestades teda liialt koormav. Viivisenõude vähendamine on põhjendatud olukorras, kus kostja on arvestatava osa oma kohustusest korrektselt ja isegi ettemaksetena täitnud. Laenust 2 543 eurost on kostja tagasi maksnud 1 090,29 eurot ehk 43%. Kostja pidas mõistlikuks viivist määraga 8% aastas ja palus vähendada viivist selle suuruseni. Kuna võlasumma suurus on ebaselge, ei saa kostja teha ise viivisearvestust lähtuvalt sellest määrast.
55.Lepingu sõlmimise tasu nõudes ei ole selge, kas need summad ei saanud juba kostja tagasimaksetega makstud. Lepingutasu sisaldub lepingute maksegraafikute esimeses osamakses. Vaidlus ei ole selles, et kostja osamakseid tasus. Alates teisest lepingust on lepingutasu järel sulgudes märgitud: „lepingutasu sisaldub laenu põhiosas ning see tagastatakse osamaksetena“. Laenusaaja ei selgitanud kostjale võlajäägi kujunemist, sh milliste maksete katteks laekumisi loeti. Hageja 27.05.2022 seisukohades selgitatud, et lepingutasu võeti taotluse analüüsimise, krediidisumma väljamaksmiseks vajalike rahaliste vahendite korraldamise ja lepingu või lepingu muudatuse vormistamise eest. Lepingu sõlmimisel laenuandja seda kostjale ei selgitanud. Loogiliselt võiks enam aega võtta esimese lepingu vormistamine. Antud juhul on kõik järgmised lepingud kopeeritud eelmisest, muutes vaid paari numbrit, kusjuures maksekorralduse genereerib tõenäoliselt arvuti ise. Kostja arvates ei ole lepingutasu võetud toimingute eest, mille eest hageja väidab. Kuna kostjale tasu kujunemist ei selgitatud, ei saa tasu olla kehtiv.
56.Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole tõendanud kõiki toiminguid, mida laenuandja väidetavalt tegi. Laenuandja puhul on tegemist minutitega kiirlaene väljastava ettevõttega, millises olukorras ei ole eluliselt usutav ega tõendatud, millal laenuandja üldse jõudis kõiki neid toiminguid teha, mida tal vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel teha tuleb.
57.Hageja väidab, et tema esitatud tabel tõendab kostja sissetulekute kontrollimist ja tema maksevõimekuses veendumist. See ei ole korrektne tõend, sest tõend on võõrkeelne, puudub koostamise aeg, koostaja nimi ja allkiri. Teiseks ei ole selge, mida tabeli sisu kajastab. Seal on toodud vaid teatud numbrid, mille puhul ei ole võimalik tuvastada, mille põhjal andmed sisestati. Hageja viitas ise kostja avaldatud sissetulekule. Järelikult lähtus laenuandja ainult kostja taotluses esitatust ega omandanud mingit täiendavat teavet ega teinud päringuid hindamaks tarbija sissetulekuid, maksevõimet, sh mis liiki sissetulek see oli.
58.Kostja on laenutaotlustes märkinud, et ta ei tööta. Asjaolu, et kostja ei töötanud, pidi tekitama laenuandjas kahtlusi ja küsimusi. Hageja väliste päringute tabelist nähtub, et taotluste ja Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded portaalidesse (võlakohustuste) päringute tegemise vahe on 1-2 minutit ning
tõenäoliselt jõuti lepingut sõlmimiseni ja raha väljamaksmiseni samuti minutitega. Vaidlust ei ole, et laenutaotlus tehti ja raha maksti välja samal päeval. Seega ei olnud laenuandjal piisavalt aega, et hinnata kostja krediidivõimekust.
59.Pidevalt eelmiste laenude refinantseerimiseks uute laenude peale võtmine pidi olema laenuandjale ohu märk ja aluseks, et viia läbi täiendavaid toiminguid laenusaaja krediidivõimekus hindamiseks, mida laenusaaja ei teinud. Hageja ei ole tõendanud kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehtede esitamist vastavalt seadusele. Hagile on lisatud üks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, mille puhul ei ole tõendatud, millise lepingu juurde see kulub ja millal see kostjale esitati.
60.Hagi rahuldamise korral ei saa kostjalt igal juhul välja mõista intressi ega viivist arvestusega VÕS § 94 intressimäärast (8% aastas) kõrgemas määras ega lepingutasusid. Kostja viitas VÕS § 403 4 lõikele 7. Ülesütlemisavaldus on tehtud VÕS § 416 lg 1 alusel. Jääb ebaselgeks, miks ei ole lepingut üles öeldud hagile lisatud laenulepingu üldtingimuste alusel, kui need kuulusid väidetavalt lepingute juurde. See viitab asjaolule, et pooled ei olnud üldtingimustes kokku leppinud.
61.Asjaolu, et lepingu üldtingimused sisalduvad laenuandja kodulehel kehtides kõikidele laenusaajatele ühtsena, kinnitab, et tegemist on eelnevalt välja töötatud tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Pooled ei rääkinud ega saanudki eraldi läbi rääkida üldtingimustes, laenusaaja neid ei muuda ja seetõttu ei olnud kostja (ega ükski laenusaaja) võimeline mõjutama nende tingimuse sisu. Laenuandja BB Finance OÜ ignoreeris teadlikult vastutustundliku laenamise põhimõtet, kasutas ära kostja olukorda ja hageja pole tõendanud vastupidist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja. Vastutustundliku laenamise põhimõtet tuleb järgida iga laenulepingu sõlmimisel,
62.Hageja ei ole tõendanud, et BB Finance igale väidetud laenulepingule eelnevalt nõudis kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja krediidivõimet. Ainuüksi sellega on tõendatud, et BB Finance jättis järgimata vastutustundlikku laenamise põhimõtte. Seega hageja väited, et kostja täitis BB Finance süsteemis teadmata küsimustikud, ei tõenda nende küsimustike täitmist ja kostja viidatud küsimustike täitmise nõue pole piisav vastutustundlikku laenamise põhimõtte järgmiseks.
63.Hageja esitatud kostja laenuvõimekuse analüüs on loodud tagantjärgi 26.05.2022, mitte enne iga 2019. a sõlmitud laenulepingut. Seega väidetud lisa ei tõenda, et BB Finance oleks enne iga laenulepingut kohaldanud vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Dokument on teadmata süsteemi ja teadmata väidete kokkuvõte, mis on lõi hageja ise ilmselgelt just kohtumenetluse tarbeks. Pangakontode väljavõtteid laenuandja kostjalt ei küsinud.
64.Kostja rikkus kõiki kokku lepitud tagasimakse graafikuid. Kostja oli viivituses juba esimese laenulepingu nr 2101887119 järgsete tagasimaksete tegemisega. Sellele vaatamata andis BB Finance veel väidetavalt 7 erineva laenulepingu alusel kostjale krediiti, mille tagasimakse graafikuid kostja kahetusväärselt ei järginud. On ilmselge, et olukorras, kui kostja sõlmis aastase perioodi vältel sama laenuandjaga kokku 8 erinevat väidetavat laenulepingut, millest kõikide täitmisega oli kostja viivituses, siis kasutas kostja saadud kõrgeintressimääraga krediiti muude võimalike kohustuste katmiseks. Tõenäoliselt lihtsalt elamiskulude kandmiseks.
65.Kui laenuandja oleks küsinud kostjalt täiendavat informatsiooni, oleks ta teadnud, et kostja on võlaorjuses. See info oli tegelikult olemas, sest kostja ei suutnud ühestki laenulepingu maksegraafikust kinni pidada. BB Finance selge eesmärk oli kostja nõrka positsiooni ära kasutada ja rikastuda kõrge krediidikulukuse määra ning ebaseaduslikult kõrge viivise määra arvelt. Kostjat maksehäirete raportist
nähtub, et perioodil 24.10.2019-14.11.2020 oli kostjal kokku 10 erinevat maksehäiret erinevate kiirlaenu kontorite ees. Vaatamata kostja võlgnevusele juba esimese väidetud laenulepinguga, jätkas BB Finance kostjale kõrge intressimääraga krediidi andmist. Kostja taotles VÕS § 403 4 lg 7 kohaldamist.
66.Kuna kostjale ei ole uut tagasimaksegraafikut teatatud, pole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Samuti pole hagejal õigust muudele kõrvaltasudele. Kõik eelnev kehtib hageja suhtes, kellele väidetavalt BB Finance omad nõuded loovutas. Hageja esitatud tõenditest ei vasta kostja arvates dokumentaalse tõendi nõuetele järgmised lisad: Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, laenulepingu üldtingimused, saadetud dokumendid, kliendi andmed, analüüs ja teostatud päringud.
67.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Näiteks AS Swedbank hinnangul ei tohiks isiku laenukohustused ületada 30- 50% isiku igakuisest sissetulekust. Seega BB Finance OÜ kriteeriumid maksejõulisuse hindamisel on absoluutselt ebamõistlikud ning seda tuleks arvesse võtta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontekstis. Tarbijakrediidiandjate praktikas on tavapärane, et isiku krediidivõimelisuse hindamisel enne laenulepingu sõlmimist kontrollitakse laenu taotleja viimase 6 kuu pangakonto väljavõtet. Nii oli see ka 2019 ja 2020 aastal. Seega pidi BB Finance OÜ küsima ja kontrollima kostja pangakonto väljavõtteid perioodist 01.01.2019- 21.11.2019.
68.Kui laenuandja oleks küsinud pangakonto väljavõtteid, oleks ilmnenud, et kostja igakuised kohustused perioodil 01.01.2019-21.11.2019 on kokku ligikaudu 1086,31 eurot kuus. Samas oli sissetulekud vaid 10863,76/11= 987,614 eurot kuus. Seega polnud kostjal võimalik maksta tagasi täiendavat BB Finance OÜ kõrge krediidikulukusemääraga laenu. Faktiliselt oli kostja võlaorjuses. Lõpuks muutus kostja jaoks isegi võimatuks läbi teiste kiirlaenuandjate refinantseerida enda kohustusi varasemate kiirlaenuandjate ees.
69.Kostja igakuised kohustused perioodil 01.01.2019-21.11.2019 olid 1086,31 eurot igas kuus, mis jagunesid kiirlaenuandjate Bestcredit OÜ, Bondora AS, Credit.ee OÜ, ESTO AS, www.esto.ee, Holm Bank AS, I-Makse OÜ, Inbank AS, IPF Digital Estonia OÜ, Omaraha OÜ, Placet Group OÜ vahel. Hageja pidas mõistlikuks krediidikulukuse määraks 56,43%. Seega oli tagastamata laenude kulu tegelikult kokku ligikaudu 4421,66*56,43= 6916,8 eurot, mis teeb ligikaudu 6916,8/11= 628,8 eurot kuus. Tegelikkuses oli tagastamata laenude kulu veelgi kõrgem ehk kogusummas ligikaudu 12 000 eurot, mis osas jõuti kompromissidele kogusummas 9050,87 eurot. Tasumised kiirlaenuandjatele teostas kostja vend ajavahemikult 09.2021-11.2020 eesmärgiga vabastada kostja varasemast võlaorjusest.
70.Lisaks oli kostja igakuisteks kuludeks kulud kommunikatsiooniteenuste osutajate (Tele2 Eesti AS, Telia Eesti AS) ees 91,56 eurot kuus, üüripinnaga seotud kohustused üüri ja majandamiskulude näol 352,14 eurot kuus ja elukindlustusega seotud kohustused 13,81 eurot kuus. Eelnev on toodud ilma BB Finance OÜ väidetavalt antud laenuta ja arvestamata minimaalselt vajalikku summat igakuiseks toiduks ning vahel tekkivaks vajaduseks transpordi järgi.
71.Pangakonto väljavõttelt nähtuvalt lõppes kostja tööleping oktoobris 2019, kui 28.10.2019 tasuti kostjale senise tööandja lõpparve 2 375,31 eurot. Rohkem töötasusid sellele järgnevalt kostjale ei tasutud. See aga ei takistanud BB Finance OÜ-l veel 21.11.2019 ehk ajal, kui kostjal üldse igakuised sissetulekud puudusid, sõlmimast laenulepingut 2101932119.
72.Kui hageja proovib väita, et BB Finance OÜ-le esitati valeandmeid, on hageja ise tõendanud, et ta tegelikkuses teadis kostja suutmatusest laenulepingut täita. Kostja oli sisuselt kõikide BB Finance OÜ laenulepingutes väidetavalt kokkulepitud tagasimakse graafikuid rikkunud. Seega BB Finance OÜ
teadis kostja makseraskustest, kuid ikkagi laenas kostjale juurde kõrge krediidikulukusemääraga laenu, millest BB Finance OÜ oleks pidanud keelduma.
73.Hageja esitatud sisselogimiste väljavõte ei ole seostatav kostjaga. Tõend ei tõenda, et BB Finance OÜ oleks enne igat laenulepingut kohaldanud vastutustundlikku laenamise põhimõtet või isikut tuvastanud ja autentinud. Hageja tõendid on vaid laenuandja selgitused. Hageja soovib oma väiteid tõendada enda selgitustega.
74.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 1155 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Kostja menetluskuludeks on kulud õigusabi eest. Õigusabi osutati 1155 euro eest koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepinguline esindaja on teinud kokku 8,75 tunni ulatuses tööd, kusjuures ühe tunni hinnaks on 110 eurot, millele lisandub käibemaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
75.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
76.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et BB Finance OÜ on andnud kostjale laenu ja kostja on teinud laenuandjale tagasimakseid summas 1 452,71 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma laenulepingust tuleneva põhivõlgnevusena 1452,71 eurot, intressina 829,38 eurot, lepingutasuna 925,36 eurot, sissenõudmiskuludena 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 959,91 eurot. Hageja palus ühtlasi mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutuva viivise alates 20.01.2022 kuni põhinõude summas 1452,71 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
77.Kuigi kostja nõustus, et ta sai laenuandjalt laenu ning tegi lepingu alusel ka tagasimakseid, asus kostja hagile vastu vaieldes siiski eitama laenulepingute sõlmimist. Kostja leidis, et kuna hageja ei ole esitanud tema digitaalse allkirjaga lepinguid ega pangakonto väljavõtteid talle laenusummade ülekandmise kohta, ei ole hageja tõendanud lepingute sõlmimist. Kohtu hinnangul on need kostja vastuväited alusetud.
78.Hageja on välja toonud, et laenuandja sõlmis kostjaga ajavahemikul 21.06.2019 kuni 21.11.2019 kokku kaheksa lepingut. Esimesele laenulepingule järgnenud lepingud olid refinantseerimise lepingud. Kõik lepingud sõlmiti laenuandja teeninduskeskkonna kaudu ehk tegu oli sidevahendi abil sõlmitud lepinguga. Kohus osundab, et seadus ei näe laenulepingute sõlmimisele ette kohustuslikku kirjalikku vormi ehk laenulepingut ei pea tingimata sõlmima mõlema poole poolt allkirjastatud vormis.
79.VÕS § 52 lg 1 p 1 sätestab, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Eeltoodust tulenevalt ei pea sidevahendi abil sõlmitud leping olema mõlema poole poolt allkirjastatud.
80.Hageja esitas kohtule kostjaga sõlmitud laenulepingute personaalsed tingimused (toimik 1. kd, lk 12-23). Igal lepingul on märgitud selle kuupäev. Personaalsetest tingimustest nähtub, et kostja oli sõlminud laenuandja BB Finance OÜ-ga kokku 8 laenulepingut. Lepingufailidest nähtuvad lepingute numbrid, mistõttu ei ole õiged kostja väited, et ühegi lepingu puhul ei ole võimalik aru saada selle kuupäevast ja numbrist. Esimese lepingu number on 2101887119 ja viimase lepingu number on
2101932119. Lepingute alusel tuli laen tagastada lepingutes märgitud osamaksetega. Lepingutasud sisaldusid laenu põhiosas ning need kuulusid tasumisele osamaksetena.
81.21.06.2019 oli kostja sõlminud laenuleping laenu summa 475 euro laenamiseks. Lepingutasuks oli 16,63 eurot. Intressimäär oli 42,8% aastas, krediidi kogukulu 1174,50 eurot ja krediidi kulukuse määr 56,38% aastas. 27.06.2019 oli sõlmitud uus laenuleping 1014,30 euro laenamiseks, millest maksti välja 450 eurot. Lepingutasu oli 57,40 eurot. Intressimäär 44,8% aastas, krediidi kogukulu 2556,92 eurot ning krediidi kulukuse määr aastas 56,43%. 18.07.2019 lepingu järgi oli laenu summa 1 491,45 eurot, millest maksti välja 378 eurot. Lepingutasu oli 84,42 eurot, intressimäär 44,6% aastas. Krediidi kogukulu tarbijale oli 3772,73 eurot ning krediidi kulukuse määr 56,43%.
82.08.08.2019 lepingu järgi oli laenu summa 1762,20 eurot ja laenu väljamakse 156 eurot. Lepingutasu oli 99,75 eurot. Intressimäär 44,6% aastas, krediidi kogukulu 4490,70 eurot ning krediidi kulukuse määr aastas 56,42%. 09.10.2019 lepingu järgi oli laenu summa 2263,48 eurot. Lepingutasu oli 128,12 eurot ja laenu väljamakse 390 eurot. Intressimäär oli 44,60%. Krediidi kogukulu 5685,12 eurot ja kulukuse määr aastas 56,42 eurot. 14.10.2019 lepingu järgi oli laenu summa 2733,19 eurot. Lepingutasu oli 154,71 eurot. Laenu väljamakse oli 300 eurot. Intressimäär 44,6% aastas, krediidi kogukulu 6878,13 eurot ja krediidi kulukuse määr 56,43%.
83.17.10.2019 lepingu järgi oli laenu summa 3278,78 eurot ja lepingutasu 185,59 eurot. Laenu väljamakse oli 345 eurot. Intressimäär oli 44,6% aastas, krediidi kogukulu 8257,48 eurot ja krediidi kulukuse määr 56,43%. 21.11.2019 lepingu järgi oli laenu summa 35111,14 eurot. Lepingutasu oli 198,74 eurot. Laenu väljamakse oli 49 eurot. Intressimäär oli 44,6% aastas. Krediidi kogukulu 8832,40 eurot ja krediidi kulukuse määr aastas 56,43%.
84.Laenuandja esitas kostjale Euroopa tarbijakrediidi infolehe (toimiku 1. kd, lk 24-25). Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud väidet, et seda infolehte talle esitatud ei ole. Hageja tõendid tõendavad, et kuna leping sõlmiti iseteeninduskeskkonnas ning selles keskkonnas olid nähtavad kostjale kõik tingimused, millistega ta pidi nõustuma, pidi talle nähtav olema ka tarbijakrediidi infoleht.
85.Hageja esitas kohtule kostjale saadetud e-kirjad ja teated (toimiku 1. kd, lk 81-138). Neist nähtub, et kostjale on saadetud laenulepingu üldtingimused ning korduvalt on talle saadetud laenulepingu personaalsed tingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. E-kirja teel on kostjale korduvalt saadetud võlateatisi ning 19.06.2020 on kostjale saadetud e-kirja teel teatis lepingu ülesütlemiseks. Samuti on saadetud kostjale teatised, et tema taotlused on rahuldatud ning väljamakse ootejärjekorras või summa juba üle kantud.
86.Kostja on täitnud 18.03.2019 digitaalselt allkirjastatud füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamise ankeedi (toimiku 1. kd, lk 139) ning talle on teatatud kasutajakonto kinnitamisest. Kostja on edastanud foto oma isikut tõendavast dokumendist (toimiku 1. kd, lk 141). Kostja on teatanud oma kontaktanded, sealhulgas e-posti aadressi xxx. Järelikult on kostja isikusamasus tuvastatud ning kostja on ise teatanud kontaktandmed, millistele sai talle teateid saata. Kostja väited selle kohta, et ta ei ole lepinguid sõlminud, on paljasõnalised.
87.Sõlmitud laenulepingutele kohaldusid laenuandja üldtingimused (toimiku 1. kd, lk 26-33). Üldtingimuste punkti 1.4. järgi oli kliendikeskkond piiratud ligipääsuga koht veebilehel, kus laenusaaja sai ennast kasutajaks registreerida, identifitseerida, esitada laenutaotlusi ning teha avaldusi ja muid toiminguid. Punktis 1.5. oli selgitatud, et krediidi kulukuse määr on laenuga kaasnev krediidi kogukulu laenusaajale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana laenust, eeldusel, et laenuleping kehtib kokku lepitud tähtaja jooksul ning pooled täidavad oma kohustusi laenulepingus kokku lepitud
tingimustel ja tähtaegadel. Punkti 1.12. järgi olid personaalsed tingimused selliseks dokumendiks, mis sisaldas laenu tingimusi, intressi määra, lepingutasu, maksegraafikut ning teisi personaalseid laenulepingu tingimusi.
88.Punkt 3.3. nägi ette, et laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks peab laenusaaja andma kliendikeskkonnas punktis 5 sätestatud kinnitused. Punkt 3.4. nägi ette, et enne laenuotsuse tegemist hindab laenuandja laenusaaja krediidivõimelisust, kasutades selleks mh laenusaaja poolt esitatud ja andmebaasidest laenusaaja kohta kogutud andmeid ja dokumente. Punkti 4.1. järgi loeti laenuleping sõlmituks, kui laenusaaja on kliendikeskkonnas andnud nõutavad kinnitused ja laenuandja on laenusaajat punkti 3.5. alusel teavitanud positiivsest laenuotsusest, st avaldanud tahet sõlmida laenusaajaga laenuleping selles sätestatud tingimustel.
89.Tingimuste punktis 5 olid loetletud laenusaaja kinnitused. Muuhulgas pidi laenusaaja kinnitama punktis 5.18, et tema poolt laenutaotluses ja muul viisil laenuandjale esitatud andmed ning dokumendid on õiged, täpsed ja asjakohased ning ta on esitanud laenuandjale kõik andmed ja dokumendid, mille suhtes laenuandjal võib olla õigustatud huvi. Järelikult pidi kostja enne laenu saamist kinnitama, et ta on esitanud õiged, täpsed ja asjakohased andmed.
90.Üldtingimuste punktis 10.2 oli selgitatud intressi arvestust. Punktis 11.3 oli märgitud, et lisaks hinnakirjas fikseeritule ja laenulepingus kokkulepitule kannab laenusaaja laenuandja kulud, mis kaasnevad laenusaaja huvides teostatud toimingutest (nt sidekulud) ning õigussuhetega seotud kulud (nt kohtukulud). Punkt 12.2.1 nägi ette, et viivist arvestatakse intressi määraga võrdses määras. Üldtingimuste punkt 17.1 nägi ette, et laenuandja võib laenulepingu laenusaaja makseviivituse tõttu üles öelda üksnes, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva maksegraafiku järgise osamaksega ja laenuandja on andnud laenusaajale edutult vähemalt 2 nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud avaldusega, milles on laenusaajale pakutud võimalust kokkuleppele jõudmiseks ning välja toodud, et laenuandja ütleb laenulepingu üles ja nõuab kogu laenulepingu järgse võla kohest tasumist, kui laenusaaja ei tasu puudujäävat summat avalduses märgitud täiendava tähtaja jooksul. Kohus osundab, et järelikult pidi kostjale üldtingimustest olema, kuidas arvestatakse viivist ja intressi ning millal võib laenuandja lepingu üles öelda.
91.Hageja esitas kohtule väljavõtted kostjale tehtud maksete kohta (toimiku 1. kd, lk 36-39) ja andmed kostja tehtud maksete kohta (toimiku 1. kd, lk 40-41). Kohus nõustub hageja väidetega, et nende tõenditega on tõendatud kostjale laenu ülekandmine. Ebaõige on kostja arusaam, et temale laenu ülekandmist tuli tingimata tõendada pangakonto väljavõttega. Hageja tõenditest nähtub, et ülekanded on tehtud kostja kontole ning ilma laenulepingu sõlmimiseta ei oleks hageja saanud kostja konto andmeid teada. Samuti on kostja sisuliselt menetluse käigus laenu saamisega nõustunud.
92.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et laenuandja saatis kostjale 19.06.2020 teate (toimiku 1. kd, lk 34), et ütleb laenulepingu üles, kui võlgnevust täiendavalt antud tähtaja jooksul ei tasu. Kostjale anti täiendavalt aega võlgnevuse tasumiseks kuni 03.07.2020 ning teatati, et kui selleks ajaks kostja võlgnevust ei tasu, ütleb laenuandja lepingu üles alates 04.07.2020. 11.03.2021 saatis laenuandja kostjale teatise selle kohta, et on nõude loovutanud hagejale (toimiku 1. kd, lk 35).
93.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja ei ole tõendanud nõuetekohast lepingu ülesütlemist ega nõude loovutamist. Alusetu on kostja väide, et asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, milline oli leping nr 2101932119, mille ülesütlemisest teatati ja mille alusel nõue loovutati. Lepingute numbrid nähtuvad nende failidest ning kuna lepingud sõlmiti laenuandja iseteeninduskeskkonnas, pidid lepingute numbrid sealt kostjale nähtavad olema. Igal juhul on numbrid nähtavad kohtumenetluses.
94.Samuti ei nõustu kohus kostja väitega, et lepingud ei saanud olla refinantseerimislepingud, kuna järgmine leping on sõlmitud enne, kui varasema lepingu alusel tekkis võlgnevus. Kostja väited ei põhine ühelgi õigusnormil. Ükski õigusnorm ei näe ette, et laenulepingut saab refinantseerida alles siis, kui eelmise lepingu alusel on tekkinud laenuandjal sissenõutav võlgnevus. Poolte kokkuleppel on võimalik laenulepinguid muuta ja laenu refinantseerida igal ajal, selleks ei tulene seadusest piiranguid. Ühtlasi ei ole kostja millegagi põhjendanud väiteid, et lepingute refinantseerimisel lisati eelmistele kohustustele varasemad viivised, mistõttu nõuab hageja kostjalt viivist viiviselt. Selliseid asjaolusid asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa, tegemist on kostja paljasõnaliste väidetega.
95.Samuti ei nõustu kohus kostja väidetega, et lepingutes toodud krediidi kulukuse määr oli ebamõistlikult suur. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Antud lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
96.Vastav kolmekordne määr oli seisuga 31.05.2019 58,11% ja seisuga 30.11.2019 61,83%. 21.06.2019 lepingus oli krediidikulukuse määr 56,38%, 27.06.2019 lepingus 56,43%, 18.07.2019 lepingus 56,43%, 08.08.2019 lepingus 56,42%, 09.10.2019 lepingus 56,42%, 14.10.2019 lepingus 56,43%, 17.10.2019 lepingus 56,43 ja 21.11.2019 lepingus määr 56,43%. Seega ei ületanud laenulepingute krediidikulukuse määr ühelgi korral seaduses sätestatut.
97.Kostja leidis samuti, et temalt kui tarbijalt nõutav viivis on liialt suur, intress oli liialt kõrge ning lepingutasud on liialt suured. Esmalt osundab kohus, et viivise, intressi ja teenustasude suurused olid märgitud lepingu personaalsetes tingimustes ning üldtingimustes. Kostja on lepingute sõlmimisel nõustunud, et ta on tingimustest aru saanud.
98.Kohus nõustub hageja väitega, et viivisemäär, mis on võrdne intressimääraga, on mõistlik juba ainuüksi põhjusel, et lepingu rikkumine ei peaks laenuvõtjale olema soodsam lepingu täitmisest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võimaldab seadus kokku leppida seadusega võrreldes kõrgemas intressimääras ja sellega võrdses viivisemääras. Riigikohus on osundanud, et tarbijakrediidilepingutes võib kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, millisel juhul peab võlgnik arvestama kohustust maksta viivist lepinguga ettenähtud määra alusel (RK TKo 3-2-1-120-08, p 12).
99.Kostja ei ole põhistanud asjaolusid, mis võimaldaksid pidada vaidlusalustes lepingutes intressi ja viivise määra ebamõistlikuks. Intressi ja viivise määra ei muuda ebamõistlikuks alati üksnes selle suurus. Kostja on nõustunud, et laenuandjalt oli laenu taotlemine lihtne ja kiire, samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja ei pidanud laenulepingute sõlmimisel esitama tagatisi. Kohtu hinnangul on tegemist asjaoludega, mis iseenesest põhistavad kõrgemat intressimäära.
100.Kostja esitas menetluses ka viivise vähendamise taotluse, kuid ei põhistanud seda sisuliselt. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda
leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja leidis, et viivise nõudmine ligikaudu poole põhivõla ulatuses on ebamõistlik. Muid asjaolusid kostja esile ei toonud ega tõendanud. Kohus leiab, et ainuüksi sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurus ei saa olla aluseks viivisenõude vähendamisele. Hageja ei ole nõudnud kostjalt viivist summas, mis ületaks põhivõlgnevust. Kohtupraktikas on peetud üldiselt mõistlikuks viivisenõuet, mida nõutakse kuni summani, mis on põhivõlgnevusega võrdne. Seega ei saa ka ainuüksi viivisenõude suurus olla piisavaks asjaoluks, mis võimaldaks viivisenõuet vähendada.
101.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja vastuväited intressi, viivise ja lepingutasude suuruse kohta on tõendamata ja põhistamata. Kostja on võtnud endale teadlikult lepingulise kohustuse ning lepingulisi kohustusi tuleb VÕS § 76 lg 1 alusel täita. Sõltumata sellest, et tegemist on tarbijaga, ei saa kohus nõustuda, et tarbija võib lepingu rikkumise korral täita lepingulisi kohustusi vaid enda äranägemisel või jätta mõned kohustused lihtsalt täitmata.
102.Kostja väitis kohtumenetluses, et hageja nõude kujunemine on talle ebaselge. Kohus sellega ei nõustu. Hageja on selgelt välja toonud, milline on kostja põhivõlgnevus. Kõik kostja tasutud maksed on arvestatud põhivõlgnevuse katteks. Hageja on kohtumenetluses muutnud viivise- ja intressiarvestuse kostjale soodsamaks ning on esitanud viivise ja intressi arvestamise kohta raportid. Kohus selgitas kostjale 02.11.2022 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 183-184), et viivise ja intressi arvutamise osas tuleb kostjal oma vastuväiteid põhistada ja tõendada. Kostja ei esitanud nõude ebaselgusele põhistatud vastuväiteid.
103.Kostja heitis hagejale ette, et kohtumenetluse eelsel ajal esitasid laenuandja erinevad esindajad talle võlanõudeid erinevates summades. Kostja esitas kohtule laenuandja 19.06.2020 korduva võlgnevuse teate (toimiku 1. kd, lk 194), milles on kostja kohustuse suuruseks märgitud kokku 457,76 eurot. 10.07.2020 saatis Inkassokeskus OÜ kostjale kirja (toimiku 1. kd, lk 195), et antud ettevõtte menetluses on kostja võlgnevus BB Finance OÜ ees summas 3945,65 eurot.
104.03.12.2020 saatis Julianus Inkasso OÜ kostjale teate menetluse alustamise kohta (toimiku 1. kd, lk 196), milles on viidatud kostja ja laenuandja vahel sõlmitud laenulepingule ning sellele, et laenuandjat esindab Julianus Inkasso OÜ. Võlgnevuse summaks on märgitud 4170,13 eurot. Kostja saatis e-posti aadressile [email protected] 15.01.2021 e-kirja, milles soovis saada võlgnevuse 4170,13 eurot aluseks olevaid allkirjastatud aluslepinguid ja pangakonto väljavõtteid. Laenuandja vastas talle 15.01.2021 ja teatas, et sidevahendi abil sõlmitud leping ei pea olema digitaalselt allkirjastatud. Kostjale selgitati võlgnevuse arvestust (toimiku 1. kd, lk 198).
105.Kohus leiab, et eelviidatud tõenditest ei tulene hagimenetluses esitatud nõude ebaselgust. Sõltumata sellest, kas kostjale saadeti erinevate esindajate poolt enne kohtuvaidluse algust nõudeid erinevates summades, oli nõue hagiavalduses selgelt välja toodud ja põhjendatud. Kui hagiavalduses toodud nõue on selge, ei saa kohus jätta nõuet rahuldamata põhjusel, et see võis kostjale olla ebaselge enne kohtuvaidluse algust. Kostja ei ole ka kohtumenetluse käigus nõustunud nõuet vabatahtlikult tasuma.
106.Viimaks heitis kostja hagejale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, sest hageja selle kohta esitatud tõendid on allkirjadeta või laenuandja enda koostatud. Kostja ei töötanud, mis pidi tekitama kahtlusi. Laenuandja ei nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtete esitamist. Kostjal oli palju muid laenukohustusi, samuti igakuised märkimisväärsed kulud eluasemele ja sideteenustele. Kuna laenu väljastamine toimus kiiresti, ei saanudki laenuandja kostja krediidivõimelisust hinnata.
107.Esmalt osundab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt tuli tavapraktikas 2019. aastal tarbijalaenu väljastamisel tingimata nõudma laenutaotlejalt pangakonto väljavõtet. Kostja ei ole selle väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit ega viidanud mõnele menetlusvälisele allikale, millele tuginedes ta väite esitas. Hageja esitas kohtule Finantsinspektsiooni vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi (toimiku 1. kd, lk 150-158), mille punkt 4.3. näeb üldnõudena ette, et krediidiandja peab koguma ja säilitama andmeid tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete finantskohustuste ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutab neid andmeid tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks, eesmärgiga jõuda veendumusele tarbija võimekuses krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Eeltoodust ei tulene, et neid andmeid ei võiks koguda muul moel peale pangakontode väljavõtete.
108.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et enne laenulepingute sõlmimist esitas kostja andmed oma sissetulekute ja kohususte kohta, kinnitades igakordselt, et esitatud andmed on õiged ja täpsed (toimiku
1.kd, lk 143-149). Kostja on oma netosissetulekuks märkinud 1290 eurot, igakuisteks finantskohustusteks 200 eurot ja igakuisteks kohustusteks 100 eurot. Neid andmeid ei ole kostja oma taotlustes muutnud. Järelikult on kostja ise avaldanud, et tema igakuiste kohustuste kogusumma on 300 eurot. Kostja esitas ise kohtule väljavõtte AS Swedbank kodulehelt (toimiku 2. kd, lk 19), mille kohaselt ei peaks igakuised laenukohustused ületama 30-50% igakuisest sissetulekust. Kui kostja esitatud andmed tema kohustuste suuruse kohta oleksid olnud õiged, ei olekski tema laenukohustused ületanud igakuiseid sissetulekuid 50% ulatuses.
109.Hageja esitas ka andmed selle kohta, millal kostja keskkonda sisse logis (toimiku 2. kd, lk 7), millest nähtub, et kostja logis sisse laenutaotluste esitamise ajal. Erinevalt kostja vastuväidetest puudub kohus alus kahelda esitatud tõendi õigsuses. Antud tõendist kogumis koos teiste tõenditega nähtub, et kostja identifitseeris oma isiku ja sõlmis hagejaga lepingud laenuandja iseteeninduskeskkonnas. Kirjeldatud juhul ei saanudki laenuandjal olla teistsuguseid tõendeid selle kohta, kuidas ta kostjaga lepingud sõlmis. Laenuandja on e-kirjas hageja esindajale selgitanud (toimiku 2. kd, lk 6), et kostja isiku tuvastamine toimus kostja registreerimise tulemusena keskkonnas www.raha24.ee 18.03.2019. Järgmistel kordadel toimus isiku tuvastamine kas Internetipanga, ID-kaardi või Mobiili-ID abil või kasutajanime ning salasõna alusel. Kuna kostja on laenu kätte saanud, puudub kohtul alus kahelda tõendis toodud väidete õigsuses. Varasem laenuandja ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, mistõttu saab kohus varasema laenuandja kinnitusi hinnata kirjalike tõenditena ning tegu ei ole hageja kui poole seletustega.
110.Hageja esitas kostja andmete alusel koostatud krediidivõimekuse analüüsi (toimiku 1. kd, lk 159) ning väljavõtte kostja kohta andmebaasidesse tehtud päringutest (toimiku 1. kd, lk 160), millest nähtus, et kostjal ei olnud ajavahemikul 18.03.2019 kuni 16.12.2019 võlgnevusi. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kuna krediidivõimekuse analüüsi genereerimise kuupäev on hilisem võrreldes lepingute kuupäevadega ning analüüsist nähtuvad vaid kostjale arusaamatud numbrilised andmed, ei ole tegu nõuetekohase tõendiga. Kohus leiab, et ilmselt on tegu väljavõttega andmebaasist, mis kuvab väljavõtte loomise kuupäeva. Sellest sõltumata ei saa analüüsist järeldada, et kui kostja esitatud andmed tema kohustuste ja sissetulekute kohta oleksid olnud õiged, oleks laenuandja tema krediidivõimelisust hinnanud ebaõigesti.
111.Laenuandja on selgitanud 02.11.2022 e-kirjas (toimiku 2. kd, lk 8), et kostja pangakontot laenu andmisel ei analüüsitud. Küll aga võeti aluseks EVK andmed pensionikonto sissemakseete kohta, mille alusel arvutati laekunud netopalk. Kostja ise teatas oma igakuise sissetuleku suuruseks 1290 eurot. Igakuine laenu limiit arvestati kostja kohustuste alusel. Laenuandja esitas kohtule allkirjastatud kinnituse hagejale andmebaasist väljastatud dokumentide kohta (toimiku 2. kd, lk 9-10). Eeltoodud
tõendid kogumis näitavad, et laenuandja kontrollis kostja krediidivõimelisust ning kontrollis ka seda, et kostjal oli sissetulek.
112.Kuna hageja tõendas, kuidas laenuandja kontrollis kostja krediidivõimelisust, selgitas kohus kostjale 02.11.2022 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 183-184) vajadust põhjendada väiteid, milliste kohaselt rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 403 4 lg 13 näeb ette, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Küll on aga Riigikohus selgitanud (RK TKo 2-14-21710, p 26), et tõendamise üldiste reeglite järgi peab esmalt laenusaaja, kes vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele tugineb, oma väiteid tõendama. Tõendamise koormus võib ümber pöörduda alles siis, kui laenusaaja tõendab, et tal ei ole vajalikke asjaolusid võimalik objektiivselt tõendada, kuid ta on siiski piisavalt põhistanud asjaolu esinemise tõenäosust.
113.Kostja esitatud maksehäireregistri väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 199) nähtub, et see on tehtud seisuga 25.11.2022. Ainult ühe väljavõttes märgitud maksehäire alguseks on teatises märgitud 24.10.2019 ehk ainult üks maksehäire on alguse saanud varem, kui laenuandja ja kostja vahel sõlmiti viimane laenuleping. Kas nimetatud maksehäire oli registrisse kantud ja avaldatud enne viimase laenulepingu sõlmimist, tõendist järeldada ei saa. Kõik ülejäänud kostja maksehäired on hilisemad.
114.Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 01.01.2019 kuni 01.06.2019 on talle igakuiselt Mandatum Life Insurance Company Limited Eesti filiaal kandnud töötasuna üle ligikaudu 900 eurot. Oktoobris on kostjale üle kantud lõpparve. Filtreeritud konto väljavõte ei tõenda, kas kostja pärast seda töötas mõne teise tööandja juures või millised olid tema igakuised sissetulekud pärast lõpparve saamist. Kostja konto väljavõtetest nähtub samuti, et ta kandis igakuiselt 2019. aastal KVH Kinnisvarahaldus OÜ-le 395 eurot ning ühistule üle kommunaalkulusid.
115.Kostja esitas oma 2019. aasta konto väljavõtte (toimiku 2. kd, lk 21), mille kohaselt ta tasus Bestcredit OÜ-le igakuiselt 52,60 eurot ja kokku 484,05 eurot. Bondora AS-le tasus kostja 2019. aastal 45,24 eurot (toimiku 2. kd, lk 21 pöördel) ja Credit OÜ-le laenu pikendamise eest 48 eurot ning seejärel kahe maksega 165,07 eurot ja 167,80 eurot. Kostja esitas pangakonto väljavõtte, et ta tasus 2019 Esto AS-le 91,95 eurot ja 57,57 eurot, kuid on ebaselge, mille eest on maksed tehtud (toimiku 2. kd, lk 22 pöördel, lk 23). Kostja esitas kohtule ka erinevad maksekorraldused, mida J.C on kostja eest tasunud erinevatele laenuandjatele, muuhulgas viitega ühes tsiviilasjas sõlmitud kompromissile. Maksed on tehtud 2020. aasta novembris, 2021. aasta jaanuaris ja 2021. aasta septembris.
116.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates saab kohus järeldada, et kostja esitas laenu taotlemisel laenuandjale teadlikult ebaõigeid andmeid oma igakuiste kohustuste suuruse kohta. Juba ainuüksi kostja igakuised kulud eluasemele ületasid laenutaotluses märgitud summat oluliselt. Kuna tegemist oli kostja igakuiste kuludega, mida ta tasus pangakonto vahendusel, pidi talle olema arusaadav, et tema tegelike igakuiste kohustuste suurus ületab oluliselt taotluses märgitut. Kuna kostja esitas laenuandjale tahtlikult ebaõigeid andmeid oma kohustuste suuruse kohta, ei saa kostja käitumine kaasa tuua intressimäära muutmist.
117.Nimelt näeb VÕS § § 4034 lg 7ette, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut aga ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 403 4 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust
valesti. Eeltoodut kokku võttes tuleb kostjal tasuda intressi kokku lepitud määras. Muid tagajärgi laenulepingust tulenevale kohustusele vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine aga kaasa ei too.
118.Eeltoodut kokku võttes ei võimalda kostja vastuväited jätta hagi rahuldamata. Kuna kostja on laenulepingut rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 1452,71 eurot, intressina 829,38 eurot, lepingutasuna 925,36 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 959,91 eurot.
119.Kuna kohus rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude, kuulub rahuldamisele ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates 20.01.2022 kuni põhinõude summas 1452,71 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti kuulub rahuldamisele hageja võla sissenõudmise kulu 50 euro nõue VÕS § 1132 lg 2 alusel.
120.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
121.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 560 eurot ja kulud õigusabile 480 eurot. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 120 eurot kokku 4 tundi. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud, sealhulgas kulu õigusabile, põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 1040 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1040 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2025. a otsusega nr 2-21-139662.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.