Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.veebruar 2023, Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-16037 OÜ Satnet hagi Baltic Electrical Installations OÜ ja R. Š.i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
47 884,84 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ Satnet (registrikood 11447187, Registrijärgne aadress: Loopealse tee 3, Sõrve küla, 76908, Harku vald, Harju maakond), Seaduslik esindaja: J. F. (isikukood XXX, E-post: XXX Kostja 1: Baltic Electrical Installations OÜ (registrikood 12149374, Registrijärgne aadress: Tartu mnt 31, Jõhvi linn, 41538, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond), Seaduslik esindaja: R. Š. (isikukood XXX, E-post: XXX) Kostja 2: R. Š. (isikukood XXX, E-post: XXX) Kostjate lepinguline esindaja J. S.
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
võlgnevuse tasumine ühe korraga ei ole objektiivselt võimalik. Pooltevahelises tööjõu rendilepingus (edaspidi leping) kokku lepitud viivisemäär summas 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (lepingu punkt 6.6) on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 ja TsÜS § 86 alusel tühine, kuna tegemist on kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on vastuolus heade kommetega. Hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kostja 2 ei tunnista hagi ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Esiteks ei ole kostja sõlminud hagejaga käenduslepingut. Hageja poolt esitatud lepingus ei ole märgitud, et kostja 2 oleks võtnud endale kohustuse käendajana vastutada põhivõlgniku täitmata kohustuste eest. Hagiavalduse lisaks on tööjõurendileping, mille poolteks on OÜ Satnet ja OÜ Baltic Electrical Installations. Teiseks ei ole määratud lepingu punktis 6.7. käendusega tagatavaid kohustusi. Kolmandaks on tegemist hageja poolt kasutatava tüüplepinguga ja selle punktis 6.7. sätestatud käenduskokkulepe on tüüptingimus. Nimetatud punkt on ära peidetud lepingu teksti ja see sisaldus hageja poolt kostjale saadetud valmis lepingus. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-166-14 punktis 11 on asutud seisukohale, et juhatuse liiget ei saa lugeda isiklikku käenduslepingut sõlminuks, kui tema käenduskohustus tuleneb osaühingu ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimustest. Neljandaks isegi, kui tegemist ei ole tüüptingimusega, siis on lepingu punktis 6.7 sisalduv käenduskokkulepe sõlmitud pettuse või vähemalt eksimuse tõttu ja kostja 2 tühistab TsÜS § 92, § 94 ja § 98 alusel käesolevaga lepingu punktis 6.7 sisalduva käenduskokkuleppe.
4) kui tegemist ei ole tüüptingimusega, siis on lepingu punktis 6.7 sisalduv käenduskokkulepe sõlmitud pettuse või vähemalt eksimuse tõttu ja kostja 2 tühistab TsÜS § 92, § 94 ja § 98 alusel käesolevaga lepingu punktis 6.7 sisalduva käenduskokkuleppe.
Maakohus on seisukohal, et lepingu p-s 6.7 on piisavalt selgelt määratletud, et „Arve tasumise tähtaja ületamisel rohkem, kui 30 päevaks, vastutab Kasutajaettevõte juhatuse liige isiklikult oma varaga summas kuni 60 000 eurot.“ Juhatuse liige pidi seda mõistma ja sellega arvestama. Antud juhul on käendus vastavalt VÕS § 142 lg.3 piiratud summaga 60 000 eurot. Maakohus ei nõustu kostja 2 vastuväitega, et lepingu p.6.7 puhul on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 mõistes. VÕS § 35 lg.1 kohaselt Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Antud juhul on kostja 2 väide, et lepingu p.6.7 puhul on tegemist tüüptingimusega paljasõnaline ja selle tõendamiseks ei ole kohtule tõendeid esitatud. Maakohus ei nõustu ka kostja 2 vastuväitega, et lepingu punktis 6.7 sisalduv käenduskokkulepe sõlmitud pettuse või vähemalt eksimuse tõttu. Tegemist on paljasõnalise väitega, mille tõendamiseks ei ole toodud põhjendusi ega esitatud kohtule tõendeid. Maakohus on seisukohal, et hagi kostja 2 vastu tuleb tervikuna rahuldada. Menetluskulude jaotus
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson 5(6)
kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.