lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-2447/43

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 10.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-2447/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1621
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 173 lg 1, 2, 6PankrS § 175 lg 11, 2, 4, 8VÕS § 104 lg 2Vastutus süü puhulPankrS § 176PankrS § 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-2447/8Tartu Maakohus Valga kohtumaja22.03.20192-19-2447/22Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.12.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-2447

Tsiviilasi

T. S. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine, kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

võlgnik/usaldusisik T. S. XXX)

(isikukood XXX ; elukoht

võlausaldajad:

1.PLACET GROUP OÜ (rg-kood 11198910; epost [email protected])
2.AB Kreditex AS (rg-kood 12041659), esindaja Renovum OÜ, e-post [email protected]
3.OK Incure OÜ (rg-kood 11542046; e-post [email protected])
4.TCM Estonia OÜ (rg-kood 12003417; e-post [email protected])
5.Osaühing Aktiva Finants (rg-kood 10746479; epost [email protected])
6.Julianus Inkasso OÜ (end OÜ Castovanni, rgkood 10686553; e-post [email protected]) Kohtuistung

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Vabastada T. S. kohustustest.

(isikukood XXX ) pankrotimenetluses täitmata jäänud

Pankrotivõlausaldajate nõuded T. S. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2.Lõpetada T. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade T. S. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohus kuulutas 22.03.2019 määrusega välja T. S. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. 19.12.2019 määrusega (jõustus 07.01.2020) lõpetas kohus T. S. pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas T. S. suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama teavet võlgniku tegevuse kohta kaks kord aastas, 1. augustil ja 1. veebruaril ning tegema väljamakseid üks kord aastas, 15. jaanuaril. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2020.
2.Võlgnik on aruanded esitanud 03.08.2020, 28.01.2021, 30.07.2021, 01.02.2022, 01.08.2022 ja 31.01.2023.
3.31.01.2023 esitas T. S. taotluse võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 11 alusel.
4.01.02.2023 seisuga on usaldusisik teinud võlausaldajatele väljamakseid summas 8551,50 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
7.PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12).
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust ning võlausaldajate seisukohtadest.
10.Kohus kontrollib T. S. taotluse üle otsustamisel esmalt, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
11.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. T. S. t ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
12.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest nähtuvalt on T. S. menetluse kestel olnud hõivatud tööga AS-is Eesti Post. Võlgnikule on Eesti Töötukassa otsusega määratud osaline töövõime. Arvestades asjaolu, et võlgnik töötab täistööajaga olles osalise töövõimega ning AS-is Eesti Post töötas võlgnik juba pankrotimenetluse ajal, omades püsivat töökohta ja stabiilset sissetulekut, leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.
12.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korrektselt. Aruandele on lisatud konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
12.3.PankrS § 173 lg-d 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis ja töövõimetoetus. Võlgnik on igal kuul teinud eraldisi vastavalt seaduses sätestatule või kõrgemas määras ehk on teinud vabatahtlikke eraldisi. Kokku on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 8551,50 euro ulatuses, mis moodustab 51,37% pankrotimenetluses täitamata jäänud nõuetest, sh 91,40% II rahuldamisjärgu nõuetest. Võlgnik on teinud väljamakseid oluliselt suuremas summas kui ta oleks kohustatud. Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav PankrS § 175 lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Seega saab 51,37% ulatuses nõuete rahuldamist (II järgu nõuded rahuldatud 91,40% ulatuses) pidada kohtupraktikast lähtudes PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatavaks ulatuseks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõigetes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud isegi võimalikuks rahuldada võlausaldajate

nõudeid oma mittearestitava sissetuleku arvel. Võlgnik on pingutanud ning näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid.

12.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
12.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud kohtule vajalikku teavet ja kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks teavet varjanud.
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
14.Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-4613, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamisest keeldumise absoluutseid aluseid.
15.Võlgniku osalist töövõimet saab kohtu hinnangul pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks. Võlgniku menetlus on kestnud kolm aastat. Senises menetluses on võlgnik nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust, mida on täitnud oluliselt suuremas määras kui seadus sätestab. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Arvestades täitmata jäänud nõuete summat ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 11 alusel on põhjendatud.
16.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud T. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka T. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium