Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-17951
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi Liia Märtsini vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
617,13 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. novembri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Osaühing Aktiva Finants (rk: 10746479), esindaja Sigrid Rahkema Vastustaja (kostja): Liia Märtsin (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja Maarika Kutser
3.2 Välja mõista Liia Märtsinilt Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 991,23 eurot, intress 138,37 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 793,32 eurot.
sissenõutavaks muutunud viivised 176,19 eurot ja viivise põhinõudelt (991,23 eurot) alates
tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimäär on kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr ja ühtlasi on kokku lepitud, et viivisemäärana kohaldub lepingus kokkulepitud intressimäär. Seega kohaldub viivisemäärana lepingus kokkulepitud intressimäär, s.o 36,02% aastas. Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, nagu maksimaalseks mõistlikuks viivisemääraks võiks lugeda 24% aastas, praeguses asjas ei kohaldu. Viidatud asjas ei olnud võimalik lähtuda lepingujärgsest intressimäärast, sest seda ei olnud kokku lepitud. Ei esine ka muid asjaolusid, mis viitaksid viivisekokkuleppe tühisusele või vastuolule hea usu põhimõttega tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 (p 22). Seega on kohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et intressimääras viivise nõudmine on tühine. Seadusjärgse viivisemäära kohaldamine olukorras, kus lepingus on kokku lepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, läheks vastuollu VÕS § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 mõtte ning viivise eesmärgiga. VÕS § 415 lg 1 esimene lause koosmõjus VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega tagab, et lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis, kui on lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikul soodsam lepingut rikkuda. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel (nt 3-2-1-52-11, p 19). Kostja ei ole taotlenud viivisemäära või väljamõistetava viivise summa vähendamist; 2) on kohus ebaõigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda ja on rikkunud TsMS § 174 lg-t 1. Hageja on põhjendatult nõudnud kostjalt võlga, sh viivist. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
menetluskulude jaotuse osas. Lähtudes nii apellatsioonkaebuse lk 9 toodud taotlusest kui ka apellatsioonkaebuse põhjendustest on apellatsioonkaebuse lk 1 p-s 2 ekslikult märgitud, et maakohtu otsus on vaidlustatud resolutsiooni p 3 osas (s.o alates 16.11.2021 kuni täitmiseni välja mõistetud viivise osas).
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.