Täitmine › Muud täitmisasjad

7844 eurot 42 senti ning B.B. 930 eurot 65 senti. Ülejäänud võlausaldajate, sh hageja nõuete täitmist ei toimu. Täiteasjas nr 158/2013/2019 13. juulil 2022 koostatud jaotuskava on ebaõige ega arvesta TMS §-s 174 sätestatud reegleid. Kohtutäitur on eksinud nõuete jaotamise järjekorras. Hageja oli seisukohal, et kostja II tsiviilhagi tagamiseks kinnistusraamatusse kantud keelumärge ei ole kinnistusraamatusse kantud õigusest tulenev nõue. Kuigi kostja II kasuks on keelatud võlgnikule kuuluva kinnisvara käsutamine, ei ole keelumärge nõuet tagav õigus, millest tuleneb õigus saada eelisjärjekorras rahuldatud enda nõue tulemi arvelt. Hageja oli seisukohal, et tegemist on täitemenetluse seadustiku kohaselt jaotuskavas kolmandas järjekorras rahuldatava nõudega, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine. Täitemenetluse seadustikus jõustus l. jaanuaril 2021 TMS § 174 lg 3 p 22, mille kohaselt täidetakse jaotuskavas teises järjekorras lapse elatise nõuded, sealhulgas lapse elatise nõude osa, mis on elatisabi maksmise tõttu riigile üle läinud. Tegemist on sättega, mis kehtis kordusenampakkumise toimumise ajal ning kuulub kohaldamisele. Täitemenetluse seadustiku seletuskirja kohaselt taastati nimetatud sättega varem kehtinud olukord, kus lapse elatisnõue tuleb kinnisasja müügitulemist eelisjärjekorras rahuldada. Tegemist on hageja nõudega, mis tuleb täita teisel järjekohal enne nõudeid, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega. Täiteasjas nr 197/2016/117 täidetav sissenõudja K.P. nõue tuleb täita pärast sundvalitsemisest tekkinud nõudeid. Kostja II nõue on täidetud ebaõiges järjekorras ning selle asemel kuulus täitmisele hageja nõue.

MAAKOHTU LAHEND

nimetatud sättele (TMS § 174 lg 3 p 2; AOS komm, I osa, lk 173, komm 3.5.2.4.), kuid tuleb arvestada, et AÕS kommenteeritud väljaanne pärineb aastast 2014, mistõttu selles märgitu, et esmajoones saavad raha kinnistusraamatusse kantud õiguste järgsed isikud ning seejärel täituri keelumärke järgsed isikud, kehtis küll 2014. a seaduse redaktsiooni järgi, kuid alates l. jaanuarist 2021 on olukord muutunud ning elatisnõue ei asetu ettepoole sellistest sissenõudja nõuetest, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine. Kohtutäitur on iseenesest õigel seisukohal, et sättel puudub tagasiulatuv jõud. Kohus nõustus hagejaga selles, et kui kordusenampakkumise ajal ja sellele järgnenud jaotuskava koostamise ajal säte kehtis, siis seaduse analoogia alusel tuleb ka täitemenetluses nn toimingu tegemise ajal kohaldada kehtivat seadust nagu see on reguleeritud TsMS §-s 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 reguleerib küll teatud erisused, mil menetlusnormina tuleb kohaldada kas veel vana redaktsiooni või juba uut, kuid müügitulemi jaotuskava koostamist §-s 11 nimetatud ei ole, seega tuleb täituril igal juhul, kuna sättel puudub tagasiulatuv jõud, kohaldada toimingu (jaotuskava tegemise) ajal kehtivat seadust. Riik ei ole tekitanud rakendussätetega üleminekuaega ja/või erisust neile täitemenetlustele, milles keelumärked - arestid seati enne l. jaanuari 2021. a seadusemuudatust ja milles vara realiseerimine ja tulemi jaotamine jääb perioodi pärast sätte jõustumist. Erinevalt hagejast leidis kohus, et kostja II (sissenõudja) nõude puhul on siiski tegemist TMS § 174 lg 3 p-s 2 nimetatud nõudega, mitte TMS § 174 lg 3 p 3 nõudega. Kinnistusraamatusse kantakse kinnisasjad ja nendega seotud (asja)õigused. Ja ehkki nii AÕS § 51 kui ka kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 9 lg I sõnastust on peetud mõneti ebatäpseks (sest lisaks asjaõigustele kantakse kinnistusraamatusse ka märkeid, mis ei liigitu asjaõiguste alla), siis kinnisasjaga seotud asjaõigused on lisaks omaniku kannetele, (piiratud asja-)õigustena ka servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigused, ostueesõigused, hüpoteegid ja kitsendused. Viimastest omakorda on üks liik kohtulahendiga seatud käsutuskeeld. Asjaolu, kas käsutuskeeld on seatud prokuratuuri taotlusel või nt kohtu omal algatusel kriminaalmenetluses või tsiviilmenetluses, ei oma TMS § 174 kohaldamisel tähendust. Jaotuskavas ei ole jätkuvalt, ka seadusemuudatuse tulemina, lapse elatisnõue (TMS § 174 lg 3 p 22) eespool kinnisasjaga seotud asjaõigustest (TMS § 174 lg 3 p 2). See tähendab, et jaotuskava on õige ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg I alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Scandiwood Eesti OÜ tsiviilhagi tagamiseks kinnistusraamatusse kantud keelumärge ei ole kinnistusraamatusse kantud õigusest tulenev nõue. Kuigi kostja II kasuks on keelatud võlgnikule kuuluva kinnisvara käsutamine, ei ole keelumärge nõuet tagav õigus, millest tuleneb õigus saada eelisjärjekorras rahuldatud enda nõue tulemi arvelt. Kostja on seisukohal, et tegemist on täitemenetluse seadustiku kohaselt jaotuskavas kolmandas järjekorras rahuldatava nõudega, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine. Hageja seisukohta toetab

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

paratamatult pidevas muutumises. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lapse elatise nõude ettepoole seadmine teistest sundtäidetavatest nõuetest ebaproportsionaalne.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.