Saneerimine › Saneerimisasjad

Avaldaja WSL Energy OÜ on OÜ Roodevälja Terminal (edaspidi ettevõtja) 25% osanik. Võlausaldaja on seisukohal, et ettevõtja on jätkusuutlik ja suudab rahuldada kõikide oma võlausaldajate nõuded. Saneerimisavaldus on esitatud põhjusel, et 2019a lõpul jõustus kohtulahend tsiviilasjas nr xxxx, millega mõisteti ettevõtjalt ja tema teiselt osanikult M. M. (75%) välja 840 656,69 eurot MV Finantseeringud OÜ kasuks. Käesolevaks hetkeks on tasutud 400 000 eurot ja võla jääk on 549 398,81 eurot. Ettevõtja ei suuda täita kohustusi mitte kohe, vaid kolme aasta jooksul. Samas vajab ettevõtja õigusrahu, MV Finantseeringud OÜ on algatanud täiteasja, mille raames on ettevõtja tegevus pahauskselt halvatud. Hetkel tegeleb täitur ettevõtja äritegevuseks hädavajaliku kinnisvara müügiga. Avaldaja on seisukohal, et tegelik eesmärk on

ettevõtja pahauskne ülevõtmine. Seetõttu on ühe pahaukskse võlausaldaja tegevus viinud selleni, et ettevõtja vajab kohtu kaitset saneerimismenetluse algatamisega. Ettevõtja osutab terminali-, transpordi- ja kaupade vahendamise teenuseid. Ettevõtja käitab Eesti ainukest bituumeni käitlusterminali. Tegevus on suhteliselt unikaalne ja oluline, sest bituumenit on vaja neljarealiste maanteede väljaehitamiseks. Ettevõtja ainus makseraskus seisneb selles, et ta ei suuda tasuda ühe agressiivse ja pahauskse võlausaldaja nõuet. Võlausaldajaga kokkuleppele pole jõutud. Ettevõtja pangakontod on arestitud, tema majandustegevus on halvatud. Maksejõuetus tulevikus võib olla tõenäoline. Ettevõtja vajab saneerimist, sest vastasel korral hävitataks korralik, jätkusuutlik ettevõte. Kõikide võlausaldajate nõuded on võimalik täismahus rahuldada ning saneerimismenetlust saab läbi viia tõenäoliselt kolme aastaga. Saneerimismenetlusest võidavad kõik võlausaldajad. Ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist võimalik, mida kinnitab ka asjaolu, et pärast täitemenetluse algatamist on majandustegevus üle viidud sidusettevõttele GM THERMOWOOD OÜ, mis töötab kasumlikult. Seetõttu ei ole ettevõtja majandustegevus seiskunud, saneerimist toetavad mõlemad osanikud, ettevõtjal pangalaene ei ole. Avaldaja leiab, et hindamaks ettevõtja majanduslikku seisundit, tuleb hinnata ka sidusettevõtja majanduslikku seisundit. Ettevõtja omakapital on negatiivne, mille tingis suuremahuline nõue ja täitemenetluse halvav toime. Omakapital on võimalik viia seadusega nõutud tasemele konverteerides osanike laenud omakapitali. Laenud ületavad omakapitali väärtust ligi kolm korda. Saneerimisnõustajaks palub avaldaja määrata vandeadvokaat V. T. ja saneerimiskava kinnitamiseks 60 päeva. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste deposiit võiks olla 5000 eurot. Ettevõtja on valmis vajadusel kohtus ka vannet andma. Avaldaja palub arvestada, et ettevõtja äritegevuseks vajalik kinnisasi on täitemenetluses nr xxxx enampakkumisel perioodil 10.01.2023 kell 11.00 kuni 18.01.2023 kell 11.00. Avaldaja palub täitemenetlus saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni peatada. Kohtu põhjendused Saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 1 järgi ”kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.” Sama paragrahvi 2. lõike 4. punkti kohaselt „saneerimismenetlust ei algatata, kui: käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ei ole täidetud.“ Kohus leiab, et avaldaja ei ole piisavalt põhistanud saneerimismenetluse algatamise eeldusi SanS § 8 lg 1 järgi. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kohus ei nõustu avaldajaga, et ettevõtja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kohus leiab, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu juba praegu. Ettevõtja 2021a majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtjal käibevara 34 460 eurot ja põhivara 1 639 666 eurot, kokku 1 674 126 eurot. Seejuures raha oli ettevõtjal 262 eurot ja varusid 7 421 eurot. Kohustusi oli kokku 2 179 095 eurot. Omakapital oli -504 969 eurot. Ettevõtja on nii 2021a-l kui aasta varem tegutsenud kahjumiga (vastavalt -6246 eurot ja -628 761 eurot). Kohtu hinnangul viitab see maksejõuetuse situatsioonile. Avaldaja on välja toonud, et ettevõtjal on problemaatiline kohustus summas

549 398,81 eurot, mida ettevõtja suudaks tasuda kolme aasta jooksul. Arvestades ettevõtja kahe viimase aasta kahjumit ning ka pelgalt müügitulu (2021.a – 249 915 eurot, 2020.a – 154 028 eurot) ei pea kohus realistlikuks, et ettevõtja suudaks nimetatud võlgnevuse kolme aastaga tasuda. See muudab saneerimiskava perspektiivituks. Kohus märgib, et ei saa ettevõtja maksejõuetuse hindamisel arvestada kolmanda isiku (GM THERMOWOOD OÜ) majandustegevusega, sest maksejõuetust hinnatakse iga üksiku isiku kontekstis, mitte isikute grupis. Kohtu hinnangul on ettevõtja maksejõuetu. Kohtu hinnangul on ettevõtja püsivalt maksejõuetu. Ettevõtja on kahjumlikult tegutsenud vähemalt 2 aastat. Avalduses pole ka välja toodud, et see tema tegevus muutuks lähitulevikus ka kasumlikumaks. Ettevõtja omakapital on kergelt suurenevas trendis miinuses (2020.a-l -498 724 eurot, 2021a.-l -504 969 eurot). Avaldaja on välja toonud, et negatiivset omakapitali saaks viia seadusega nõutud tasemele konverteerides osanike laenud omakapitali, kuid kohtu hinnangul ei muutuks selle raamatupidamisliku võttega ettevõtja majandusseis, sest täiendavaid vahendeid, mida ettevõtjal hetkel vaja on, sellest ei teki. Ettevõtja täidab kohustust, mis on tekkinud 2019a kohtulahendist. Kuigi kohus mõistab, et järsku tekkinud suurt kohustust võib olla ettevõtjal raske koheselt täita, on antud olukorras lugu teine. Ettevõtja jaoks problemaatiline kohustus tuleneb kohtulahendist. Siinkohal märgib kohus, et kohtulahendis tuvastatud kohustus on ettevõtja laenukohustus, mida ettevõtja täita ei suutnud. Kohtumenetlus võtab piisavalt kaua aega, et ettevõtja saaks kohustuse täitmist planeerida. Samuti on kohtulahendi jõustumisest möödunud ca 3 aastat, mis on samuti piisavalt pikk aeg, et kohustust täita. Kuna ettevõtja pole pikka aega suutnud oma kohustusi täita, ta tegutseb viimased kaks aastat kahjumlikult ning esile ei ole toodud majandustegevuse olulist paranemist lähitulevikus, leiab kohus, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu. Kohtu hinnangul peaks ettevõtja kaaluma pankrotiavalduse kohtule esitamist. Kohus märgib, et ka pankrotiavaldus tuleb kohtule õigeaegselt esitada. Kuna ettevõtja on kohtu hinnangul püsivalt maksejõuetu, ei ole täidetud SanS § 8 lg 1 p 1. Kuna kohus ei näe esitatud materjalide pinnalt ettevõtja majandustegevuse olulist paranemist lähitulevikus, ei pea kohus tõenäoliselt võimalikuks ettevõtja jätkusuutlikku majandamist pärast saneerimist SanS § 8 lg 1 p 3 tähenduses. Ka väljapakutud saneerimiskava täitmist ei pea kohus antud andmete pinnalt realistlikuks. Kohus leiab, et vaid maksejõuline ettevõtja vajab saneerimist; maksejõulisus peaks olema nähtav vähemalt pikemaajalises perspektiivis. Ka saneerimiskava kinnitamist ei pea kohus perspektiivikaks. Avaldaja toob välja ühe võlausaldaja nõude, mida ta soovib ajatada kolme aasta peale. Avaldaja peab seda võlausaldajat pahatahtlikuks, kellega varem kompromissile jõutud ei ole. Sel pinnal puudub kohtul alus arvata, et see võlausaldaja nõustub saneerimiskava kinnitamisega. Kindlust ei lisa ka see, et varasemas saneerimismenetluses (tsiviilasi nr xxxx) jättis kohus võlgniku avalduse võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata ja lõpetas saneerimismenetluse. Kohus ei näe saneerimiskava kinnitamiseks perspektiivi ka praegu. Kohtule jääb mulje, et käesoleva avaldusega püütakse seisma panna ettevõtja suhtes läbiviidavat täitemenetlust. Ka tegutsemine läbi teise äriühingu viitab võimalikkusele, et ettevõtja soovib kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Avaldaja peab täitemenetluse sissenõudjat agressiivseks ja pahatahtlikuks. Kohus sellise hinnanguga nõustuda ei saa. Sissenõudja nõue on kohtu poolt kontrollitud ja tuleneb kohtulahendist. Seetõttu ei saa öelda, et sissenõudja oleks pahatahtlik. Samuti ei ole nõude maksmapanek täitemenetluses sissenõudjale etteheidetav. Asja materjalidest nähtub, et võlausaldaja omab nõuet juba mitu aastat, mistõttu ei saa teda pidada ta eriliselt agressiivseks. Kohus märgib, et saneerimismenetluses ei lähtu kohus mitte ainult ettevõtja huvidest, vaid peab jälgima tasakaalustatult ka võlausaldajate huve. Saneerimismenetluse kasutamist täitemenetluse peatamiseks ei saa kohus pidada õigustatud eesmärgiks. Tuleb arvestada, et nõuete maksmapanemise häiritus või võimatus võib kaasa tuua makseraskusi sellele võlausaldajale ning tekitada maksejõuetuse ahela. Kohus leiab, et oma kohustuste täitmiseks oli ettevõtjal piisavalt aega, samuti oli tal võimalus jõuda võlausaldajaga kokkuleppele, näiteks

varasemas saneerimismenetluses. Kahjumlik tegutsemine ja suutmatus pikaajaliselt oma võlgnevusi kustutada viitab püsivale maksejõuetusele. Kui ettevõtja ei suuda oma kohustusi täita ja kui ta ei leia kohustuse täitmiseks täiendavaid vahendeid läbi osanike, laenu võtmise vms, tuleb esitada pankrotiavaldus. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et täitmata on SanS § 8 lg 1 sätestatud saneerimismenetluse algatamise eeldused on jäänud täitmata ning kohus ei algata saneerimismenetlust SanS § 8 lg 2 p 4 alusel. Avaldus jääb rahuldamata. SanS § 4’ lg 1 järgi jäävad menetluskulud avalduse esitanud võlausaldaja kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.