2-08-50328 Koopia
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. detsember 2008a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-08-50328
Tsiviilasi
AS Jõgeva Elamu hagi Üxxx Rxxxxx vastu hooldustasu võlgnevuse 5421,60 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Jõgeva Elamu (registrikood 10254782; asukoht Betti Alveri 2A, Jõgeva 48305) Kostja: Üxxx Rxxxxx( isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
AS Jõgeva Elamu hagi Üxxx Rxxxxl vastu rahuldada. Mõista välja Üxxx Rxxxxxxxx AS Jõgeva Elamu kasuks 5421,60 (viis tuhat nelisada kakskümmend üks) krooni 60 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 4897,10 krooni moodustab põhivõlg ja 524,50 krooni viivis . Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Kohtukulude jaotus: Kohtukulud jäävad kostja kanda. Mõista välja Üxxx Rxxxxxxxt: AS Jõgeva Elamu kasuks 350 (kolmsada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks. Riigilõiv tuleb tasuda AS Jõgeva Elamu pangakontole a/a nr 1120101684 Hansapank. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule
1 (2)
kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus ( lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes vastama kirjalikult 29. septembriks 2008a. Hagimaterjalid on 11.09.2008.a kostja poolt vastu võetud( tl 18). Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus on määranud asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja teatas lg.2 kohaselt kostjale, et tal on võimalus ära kuulatud saada 16.septembril 2008a. Kostja ärakuulamise võimalust ei kasutanud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole vastanud tähtajaks ega ka hiljem. lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja nõudmised ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolud põhjendavad hagi rahuldamise õiguslikku alust – lg.1, KOS § 13 lg.1. Kostja on kasutanud korterit omanikuna. Elamu kaasomanikuna on tal lg.1 tulenev kohustus kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, selle alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostjalt nõutava hooldustasu hulka kuulub üldelektri hind, hooldusfondi summa, mis koosneb põhikonstruktsioonide hoolduse ja avariide likvideerimise summadest, haldusteenuse tasu, prügiveo- ja remonditasu. KOS § 13 lg.1 tuleneb kostja kohustus osaleda nende kaasomandi majandamise kulutuste kandmises. Elamu kaasomanikud on otsustanud üldkoosolekul viiviste nõudmise, mis on kooskõlas lg.1, § 113 lg.1 ja märatud on viivisemäär. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja nõue tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukuluks on hageja poolt tasutud riigilõiv 350 krooni. Kuna menetluskulud on hagis ja selle lisades juba esitatud ja kostjal on olnud nendega võimalus tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg.1 ja § 177 lg.1 ja lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162; § 173; § 174; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436. Kohtunik Ü.Raag / allkiri/
Koopia õige. Kohtunik:
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.