(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Otsuse aeg ja koht
09.01.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-197
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi J. L. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7308,10 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
nende Hageja: Swedbank AS (registrikood volitatud esindaja Külli Reinfeld Kostja: J. L. (isikukood xxxx)
10060701),
Kirjalik menetlus
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
kompromissiläbirääkimisteks kostja poolt hagi õigeksvõtuna. Riigikohtu kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (Riigikohtu 21. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-35-09, p 12). Kostja väljendas vastuses kohtule valmisolekut tasuda võlgnevus osamaksete kaupa, kuid ei väljendanud tahet hagi õigeks võtta. Oluline on eristada, millisel eesmärgil on kostja enda tahet väljendanud. Kui kohtule jääb menetlusosalise vastus selgusetuks, saab ta menetlusosaliselt selgitust küsida ning tal on kohustus välja selgitada kostja tegelik tahe (RKTKo 3-2-1-100-16, p 12).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.