lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-78-08

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 13.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-78-08
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
13.10.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1192
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 354 lg 1, 2Menetluse peatumine tsiviilkohtumenetlusteovõime kaotuse tõttuTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 222 lg 1Esindusõiguse seadusjärgne ulatusTsMS § 223Esindusõiguse piiramineTsMS § 225 lg 3Volituse lõppemineTsMS § 67 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineTsMS § 68 lg 2Tähtaja ennistamise otsustamineTsMS § 695

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (8)

lahend.ee
2-20-5659/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.12.20222-14-5711/33Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.10.20142-13-10813/28Tallinna Ringkonnakohus17.12.20132-10-40567/12Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja15.03.20112-08-2103/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.06.20102-08-2103/11Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja15.06.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-78-08 Tartu, 13. oktoober 2008. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull Aktsiaseltsi Hansa Liising Eesti hagi Kaljumets OÜ vastu 1 239 331 krooni 6 sendi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-3514 Kaljumets OÜ määruskaebus Hageja Aktsiaselts Hansa Liising Eesti (registrikood xxxxxxxx) Kostja Kaljumets OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa 22. september 2008. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-3514 ja teha asjas uus määrus, millega jätta Maia Ploomi taotlus tsiviilasja menetluse peatamiseks rahuldamata ja avaldus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks läbi vaatamata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Kaljumets OÜ-le määruskaebuselt 18. märtsil 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
3-2-1-77-09
Riigikohus
12.06.2009
3-2-1-6-09Riigikohus04.03.2009
1.Aktsiaselts Hansa Liising Eesti esitas 26. jaanuaril 2007 hagi Kaljumets OÜ vastu võlgnevuse tasumiseks. Harju Maakohus rahuldas 3. jaanuari 2008. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 160 263 krooni 54 senti. Kostja lepinguline esindaja Maia Ploom sai kohtuotsuse kätte 7. jaanuaril 2008.
2.Kostja lepinguline esindaja esitas 11. veebruaril 2008. a maakohtule avalduse apellatsioonitähtaja ennistamiseks ja tsiviilasja menetluse peatamiseks. Avalduse kohaselt informeeris kostja lepinguline esindaja kostja ainsat seaduslikku esindajat Kalju Kiislerit kohtuotsusest 7. jaanuaril 2008. Kostja seaduslik esindaja lubas anda teada osaühingu seisukohast asjas, kuid suri samal päeval. Seega ei olnud enam kedagi, kes saanuks lahendada apellatsioonkaebuse esitamise ja esindaja edasise volituse küsimuse. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 225 lg 3 kohaselt ei lõpe sellisel juhul esindaja volitus, puudus kostja lepingulisel esindajal volikirjast tulenevalt volitus jätkata kostja esindamist ringkonnakohtus. Kostja lepinguline esindaja ei tea, kas soovitakse esitada apellatsioonkaebust ja kes tasub riigilõivu. Pärijad ei ole jõudnud veel pärandit vastu võtta. Mitteametlikel andmetel soovitakse apellatsioonkaebust esitada, kuid selle esitamise tähtaeg on möödunud. Seetõttu on apellatsioonkaebuse esitamisel vaja taotleda tähtaja ennistamist. Koos tähtaja ennistamise avaldusega ei ole võimalik esitada apellatsioonkaebust, sest ei ole teada isik, kes otsustaks apellatsioonkaebuse esitamise ja riigilõivu tasumise küsimuse.
3.Harju Maakohus saatis 18. veebruaril 2008 taotluse ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. märtsi 2008. a määrusega avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja menetluse peatamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuleb TsMS § 68 lg 2 järgi teha üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kuna apellatsioonkaebust ei esitatud, tuleb jätta taotlus rahuldamata. Seadus ei võimalda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ennistada ilma apellatsioonkaebust esitamata. Takistust apellatsioonkaebuse esitamiseks ei esinenud. Toimikus sisalduvast volikirjast ei nähtu TsMS § 223 kohast esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramist. TsMS § 222 lg 1 p 10 järgi on esindajal õigus esitada kohtulahendi peale kaebus. Seega volitus kostja esindamiseks Harju Maakohtus sisaldas ka õigust esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebus kostja nimel. Ringkonnakohtul ei ole võimalik rahuldada menetluse peatamise taotlust, kuna asjas ei toimu praegu apellatsioonimenetlust. Samuti ei ole taotluses esile toodud asjaolusid, mis seaduse järgi annaksid alust menetluse peatumiseks või peatamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pidi maakohus lahendama ise menetluse peatamise küsimuse, saatmata asja ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Menetlus tulnuks peatada, sest kostjal puudusid nii osanikud kui ka seaduslik esindaja, kuna pärijad ei olnud pärandit veel vastu võtnud. Kostja lepingulisel esindajal oli volikirjast tulenevalt õigus esindada kostjat üksnes maakohtus. Juhul kui kostja lepingulisel esindajal olnuks õigus esitada ka apellatsioonkaebus, oleks ringkonnakohus pidanud andma talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui leidis, et esindaja pidi tähtaja ennistamise avalduse esitama koos apellatsioonkaebusega. Samas puudusid sel ajal isikud, kes oleksid saanud avaldada apellatsioonkaebuse esitamise soovi ja tasuda riigilõivu.
6.Hageja ei ole vandeadvokaadi vahendusel määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asjas tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel teha uus määrus, millega jätta kostja avaldus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks läbi vaatamata ja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.
8.Esmalt märgib kolleegium, et kostja lepingulise esindaja väited ja käitumine on tema esindusõiguse olemasolu osas vastuolulised. Ühest küljest leiab kostja lepinguline esindaja, et volikirjast tulenevalt oli tal õigus esindada kostjat üksnes maakohtus. Teisalt on ta siiski esitanud avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja menetluse peatamiseks, samuti määruskaebuse Riigikohtule. Kolleegiumi arvates tuleb kostja lepingulise esindaja esindusõiguse selgitamisel lähtuda TsMS § 222 lg 1 p-st 10, mille kohaselt annab esindusõigus esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki

menetlustoiminguid, sh esitada kohtulahendi peale kaebuse. Põhimõtteliselt võib menetlusosaline esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust TsMS § 223 järgi piirata, kuid piiramine kehtib kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes üksnes ulatuses, milles see puudutab õigust lõpetada kohtuvaidlus kohtuliku kompromissiga, loobuda hagist või võtta hagi õigeks, tingimusel, et piirang on kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tehtud. Seega ei võimalda TsMS § 223 piirata esindaja esindusõigust lahendi peale kaebamise õiguse osas. Kostja seaduslik esindaja volitas 20. septembri 2007. a volikirjaga lepingulist esindajat esindama teda praeguses asjas Harju Maakohtus, seega oli lepingulisel esindajal õigus esitada kostja nimel maakohtu otsuse peale ka apellatsioonkaebus. Volitus ei lõpe TsMS § 225 lg 3 järgi ka volitaja surmaga, tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks muutumisega ega tema seadusliku esindaja muutumisega. Seega ei muuda kostja lepingulise esindaja esindusõigust kohtus ka asjaolu, et kostja seaduslik esindaja suri pärast maakohtu otsuse kättesaamist. TsMS § 222 lg 1 p 10 järgi oli kostja lepingulisel esindajal õigus esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebus.

9.Kostja lepinguline esindaja esitas pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist taotluse menetluse peatamiseks, sest kostja seaduslik esindaja suri. Üldjuhul peatub TsMS § 354 lg 1 järgi menetlus juhul, kui poole seaduslik esindaja sureb. Kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja, siis menetlus TsMS § 354 lg 2 järgi ei peatu. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel. Ringkonnakohus leidis õigesti, et asjas ei olnud võimalik menetlust peatada, kuna sel ajal, kui kostja lepinguline esindaja taotles menetluse peatamist, apellatsioonimenetlust ei toimunud. Mis puutub kostja lepingulise esindaja väitesse, et ringkonnakohus oleks pidanud menetluse peatamise küsimuse laskma maakohtul otsustada, siis kolleegiumi arvates ei saanud sellises olukorras, kus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud ja seda ei olnud ka ennistatud, ei maa- ega ringkonnakohus otsustada menetluse peatamise üle, sest kohtumenetlust sel ajal ei toimunud. Kostja lepinguline esindaja sai nõuda kohtult menetluse peatamist enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist.
10.Kostja lepinguline esindaja esitas koos menetluse peatamise taotlusega ka avalduse apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1 järgi tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 68 lg 2 järgi tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kostja lepinguline esindaja ei esitanud koos apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega apellatsioonkaebust. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et kostja esindaja pidi esitama koos apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldusega ka apellatsioonkaebuse. Seda esitamata ei olnud võimalik ringkonnakohtul tähtaja ennistamise üle otsustada.

Kolleegiumi arvates jättis aga ringkonnakohus sellistel asjaoludel vääralt avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuseta esitatud tähtaja ennistamise avalduse pidi ringkonnakohus jätma läbi vaatamata ja tagastama kostja lepingulisele esindajale.

11.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.