Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ene Tsefels
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.06.2009. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-2103
Tsiviilasi
OÜ Ihagi HP vastu võlgnevuse nõudes.
Hagihind
228 520,56 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ I(registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja Aare H (OÜ Incure Inkasso Agentuur );
esindajad
kostja HP(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Taivo S (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid ). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt HP hageja OÜ Ikasuks põhivõlgnevus summas 228 520,56 krooni ja viivisvõlgnevus summas 228 520,56 krooni.
13.05.2008.a esitas hageja vastuse kostja 14.04.2008.a vastusele. Hagile lisatud dokumendis kinnitab kostja üheselt, et tagab oma isikliku varaga OÜ S (pankrotis) võla tasumise hagejale ning teeb seda isiklikult hiljemalt 31.10.2005.a. Hageja hinnangul kinnitab see dokument selgelt, et kostja võttis endale kohustuse kõnealune võlg hagejale tasuda.
21.11.2008.a esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt kostja tasus saadud kauba eest tegelikult vaid 19 420,07 krooni ning tagastas kaupu koguväärtusega 90 698,05 krooni. Käesolevaks hetkeks on kostja põhivõlg hageja ees seega 228 520,56 krooni. Hageja vähendab viiviste nõuet summani 228 520,56 krooni.
13.01.2009.a esitas hageja vastuse kostja 12.12.2008.a vastusele. Hageja ei nõustu sellega nagu oleks ta jätnud pankrotimenetluses nõude esitamata pahatahtlikult. Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt on käesoleval juhul kahju suuruseks hageja süül kaotatud regressinõude suurus ehk kogu haginõue. Oma taolist väidet ei ole kostja ka millegagi tõendanud. Tegelikult peaks aga just nimelt kostja kui väidetav kannatanu tõendama kahju ulatust. Hageja on seisukohal, et kahju suuruseks saaks kogu haginõue olla vaid juhul, kui nõude pankrotimenetlusse esitamisel oleks see võimalik täielikult rahuldada. Juhul, kui kõik nõuded pankrotimenetluses saaksid hüvitatud, ei olekski ju aga tegemist pankrotiga. Hageja ei nõustu ka kostja väitega nagu oleks pankrotimenetlusse nõude esitamata jätmisega lõppenud ka käendusega tagatud kohustus. Hoolimata sellest, et nõuet pankrotimenetluses ei esitatud, ei saa nõuet seetõttu lõppenuks lugeda. Arusaamatuks jääb ka väide nagu tähendaks pankrotimenetluses nõude esitamata jätmine ja selle tõendamine seda, et nõuet üldse ei eksisteeri. Nõude olemasolu kinnitab kostja allkiri käenduslepingul. Arvestades seda, et käendajaks on isik, kes oli põhivõlgniku juhatuse liige kuni ettevõtte pankrotistumiseni, siis ei takistanud miski kostjat vastuväiteid käesolevas menetluses esitamast. Hageja möönab, et on viiviste kogusumma arvutamisel teinud vea, samas ei muuda see viivisenõude suurust. Kuna hageja sooviks on käesolev vaidlus kiiremini lahendada, siis vähendab hageja viivist ning nõuab viiviseid põhivõla ulatuses s.o. 228 520,56 krooni.
Kostja seisukoht
12.12.2008.a esitas kostja vastuse täpsustatud hagiavaldusele. 13.10.2008.a toimunud kohtuistungil tõusetus küsimus hagi aluseks oleva võlatunnistuse kvalifitseerimisel, pooled möönsid, et garantii saab anda üksnes majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Vaidlusalune dokument, mille pealkiri on garantiileping, on aga antud füüsilise isiku poolt. Seega tuleks esmajoones asuda seisukohale, et hagi aluseks olev dokument on tühine. Tühine tehing ei too aga kaasa mitte mingisuguseid õiguslikke tagajärgi ning seetõttu tuleks jätta hagi rahuldamata.
Samas möönis kostja, et garantiilepinguna pealkirjastatud kokkuleppe näol võib olla tegemist käenduslepinguga kuid hageja ei ole tõendanud nõude alust. Samuti on hageja jätnud tähelepanuta, et põhivõlgnik on pankrotis. Hageja oma nõuet pankrotimenetluses esitanud ei ole. Kostja on seisukohal, et hageja on püüdnud pahatahtlikult VÕS § 146 lg-st 2 tulenevalt võlausaldaja kohustust vältida ning sellega pankrotimenetluses nõude esitamisest hoiduda. Arvestades, et kostjal puudub võimalus esitada OÜ S (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet, on seega VÕS § 146 lg 3 mõistes kostja kahju suuruseks hageja süül kaotatud regressinõude suurus, mis on võrdne hageja käesoleva nõude suurusega kostja vastu. See tähendab, et kui hageja nõue väheneb tekitatud kahju võrra, siis antud juhul on tema nõue vähenenud 0 kroonini. Kuna hageja ei ole pankrotimenetluses oma nõuet esitanud ega nõude olemasolu tõendanud, siis ei ole välistatud, et hagejal ei ole üldse OÜ S (pankrotis) vastu nõuet. Sellisel juhul ei saa tal ka kostja vastu mingisugust nõuet olla. Antud juhul ei ole võimalik hagi rahuldada, kuna hagejal puudub nõue OÜ S (pankrotis) vastu ning seetõttu ei saa tal olla kõrvalkohustusest tulenevat nõuet kostja vastu. Kostja juhib tähelepanu sellele, et täpsustatud hagiavalduses toodud viiviste arvestus on ebatäpne.
Kohtu põhjendused
Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on OÜ-le S (pankrotis) müünud spordikaupu, mille eest ei ole saaja täielikult tasunud. Vaidlus on nõude aluse üle ja selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale tasuda, kui OÜ S (pankrotis) on pankrotis.
2 (3)
täitmise eest, lg 4 kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Arvestades kõnealuse dokumendi sisu ja juhindudes VÕS § 142 lg 1, asub kohus seisukohale, et osundatud dokumendi, milline on pealkirjastatud kui garantiikiri, näol, on tegemist käenduslepinguga VÕS § 142 lg 1 tähenduses so kostja HPkohustusega vastutada hageja ees võlgniku OÜ S (pankrotis) kohustuse eest oma isikliku varaga.
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.