Kohtulahend

maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse järgi maksis hageja kostjale lepingu alusel raha muu hulgas lepingu lisas 3 nimetatud vanni ja klaasseina eest, mida korteris tegelikult olema ei pidanudki. Tunnistaja M. Lõuk, kes tegutses kostja esindajana lepingu sõlmimisel, kinnitas, et vanni ja klaasseina hagejale müüa ei kavatsetudki. Kostja antud info oli seega väär ja tegemist oli hageja eksimusega. Seega ei eksisteerinud pooltel kohustust klaasseina ja vanni osas. Ebaõige on maakohtu viide VÕS §-le 112. Kostja tegelik tahe lepingu sõlmimisel ei olnud suunatud klaasseina ja vanni paigaldamisele vaidlusalusesse korterisse, vaid üksnes alusetult raha küsimisele esemete eest, mida ta hagejale müüa ei kavatsenud. M. Lõuk kinnitas maakohtu istungil, et ta tegeles vaidlusaluse korteri müügiga ja suhtles vahetult hagejaga. Hageja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et VÕS § 1028 lg 1 ei kohaldu, kuna hageja kohustus tasuda lepingu järgi ei langenud ära VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Isegi juhul kui maakohus leidis, et hageja nõue tuleks ümber kvalifitseerida lepingust osalise taganemise või ostuhinna alandamise nõudeks, on maakohtu otsus vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei vaielnud sisuliselt hagi faktilistele asjaoludele vastu. Ta ei väitnud, et vaidlusalused sisustuselemendid paigaldati korterisse. Kostja sai hageja eksimuse tõttu hagejalt alusetult raha rohkem ja tema käitumine müügilepingu sõlmimisel ning täitmisel oli vastuolus mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Maakohus ei ole asja lahendamisel seotud menetlusosaliste esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab seadust ise, olles tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Hageja esitas kohtule faktilised asjaolud, millest tulenevalt on tema arvates kostja poolt alusetult saadud 21 474 krooni ja viivise saamise nõue põhjendatud. Kohus pidi andma hageja nõudele õigusliku kvalifikatsiooni. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-07 tehtud otsuses seisukohale, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks on alust siis, kui hageja ei võlgnenud kostjale raha kas tulenevalt lepingu tühisusest või kostja poolt lepingu mittenõuetekohasest täitmisest või muul põhjusel. On tõendatud, et hageja ei võlgnenud vanni ja klaasseina eest kostjale tasu, kuna neid esemeid ei soovitudki hagejale müüa. Need esemed olid lepingusse märgitud ekslikult. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

nõude rahuldamise VÕS § 1028 lg 1 järgi välistab asjaolu, et leping, mille alusel on hageja kostjale raha maksnud, ei ole ära langenud. Ebaõige on apellandi väide, et vanni ja klaasseina müügi osas kohustist ei tekkinudki, kuna poolte tegelikku tahte järgi ei kuulu need asjad korteri juurde. Lepingu lisas 3 on pooled sõnaselgelt kokku leppinud, et siseviimistluse hulka kuuluvad vann ja klaassein. Kostja ei ole väitnud, et ta ei pidanudki neid asju korterisse ehitama. Hageja ei ole lepingust taganenud ega lepingut tühistanud. Seega oli hageja sooritusel õiguslik alus. Maakohus ei oleks omal algatusel pidanud kohaldama VÕS § 112. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne ja kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kuid kohus on seotud poolte esitatud asjaoludega. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi peab hageja hagiavalduses märkima hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks esitanud kostjale hinna alandamise avalduse (VÕS § 112 lg 2) või taganenud lepingust (VÕS § 116). Vastustes hagile on kostja pidevalt rõhutanud, et tegemist on lepingu täitmisest tuleneva vaidlusega, mis välistab alusetu rikastumise sätete kohaldamise. Samuti on maakohus 21. veebruari 2007 kirjaga (kohtutoimiku lk 50) hagejale teatanud, et hagis esitatud asjaoludest ei tulene, et tegemist oleks alusetu rikastumise nõudega. Seega ei saanud maakohtu seisukoht seaduse kohaldamise kohta tulla apellandile üllatusena. Hagejat on esindanud maakohtu menetluse ajal advokaat, kellel eeldatavasti on olemas teadmised, et anda asjaoludele õiguslik hinnang.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende asjaoludega, millele pool on viidanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

abstraktse võlatunnistusega saadud nõudeõiguse tagasinõudmise eelduseks võib olla olukord, kus tellija ei võlgne töövõtjale tasu tulenevalt töövõtjapoolsest töövõtulepingu rikkumisest. Sellisel juhul on töövõtja rikastunud tellija arvel alusetult abstraktse võlatunnistusega saadud nõudeõiguse võrra ja tellija saab töövõtjalt tagasi nõuda võlatunnistusega antud abstraktset nõudeõigust. See ei tähenda aga seda, et tellijal oleks töövõtja vastu nõudeõigus töövõtulepingu alusel makstud tasu tagasisaamiseks VÕS § 1028 lg 1 järgi.

seisukohaga (kohtutoimiku lk 54). Seega on maakohus täitnud nõuetekohaselt TsMS §-s 351 sätestatud asjaolude väljaselgitamise kohustust. Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.