Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise koht
Viljandi Kohtumaja
Kohtuasja number
nr 2-08-1208
Otsuse kuupäev
28. august 2008 ( tagaseljaotsus)
Kohtunik
Silvi Maiste
Kohtuasi
Hageja esindaja
AS SEB Eesti Ühispank hagi Maila Mõttus vastu laenu-, intressi- ja viivisvõlgnevuse summas 40 293,90 krooni väljamõistmise nõudes AS SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252; aadress Tornimäe 2 15010 Tallinn) Leo Üle (aadress Vaksali 2 Viljandi 71020)
Kostja
Maila Mõttus (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress teadmata )
Hageja
Resolutsioon Välja mõista Maila Mõttuselt AS SEB Eesti Ühispank kasuks võlg 40 293 (nelikümmend tuhat kakssada üheksakümmend kolm) krooni 90 senti, sealhulgas laenu põhiosa võlg 37 997.80 krooni ja viivis põhiosalt 2 296.10 krooni. Välja mõista Maila Mõttuselt menetluskulu 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse koos lisadega toimetas kohus kostjale avalikult kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Intressi ja viivise arvutamine on kokku lepitud vastavalt sõlmitud lepingule. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 2500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna tagaseljaotsus on kostja suhtes kaja esitamata jätmisel sisuliselt menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 2500 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 178 lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.