lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-17787/20

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-17787/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1476
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 32Valduse mõistePärS § 117PärS § 118PärS § 13PärS § 130PärS § 141PärS § 144 lg 3PärS § 16 lg 1PärS § 4PärsS § 121 lg 2TsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-17787/29Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja24.03.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Jüri Paap ja Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.06.2008, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-17787

Tsiviilasi

R.K, K.K, T.K hagi M.K-O vastu pärimisõiguse tunnustamiseks ja pärandvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.11.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.K-O apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

05.06.2008

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad R.K (isikukood xxxxxxxxxxx; x); K.K (isikukood xxxxxxxxxxx; x); T.K (isikukood xxxxxxxxxxx; x) ja hagejate esindaja Kalju Siilivask; Kostja M.K-O (isikukood xxxxxxxxxxx; x) ja tema esindaja Harry Ots

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 19.11.2007 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata vandeadvokaadi vahendusel, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kassaatorile kättetoimetamisest.

Hagejate nõue ja põhjendused

1.Pooled on xx.xx.xxxx surnud V-R. K ja xx.xx.xxxx surnud M. K lapsed. Pärandajate viimaseks elukohaks oli Harju maakond x vald x alevik x. Pärandajatega elasid koos ja olid eluruumi registreeritud hagejad, kes jäid ka pärast ema M. K surma korterisse edasi

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 07.09.20262-24-12460/28Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.07.20262-22-9177/36Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-25-10226/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20262-26-2347/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20262-21-10997/58Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20262-25-14762/7Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

elama. Kõnealuse korteriomandi omanikuna on Harju Maakohtu Kinnistusosakonnas registriosas nr xxxxxxx registreeritud kostja. Pärast kostjale pärimisõiguse tunnistuse väljaandmist 20.02.2004 sõlmisid pooled korteri kasutamiseks üürilepingu. 01.05.2005 ütles kostja hagejatele üürilepingu üles ja palus neil vabastada eluruum hiljemalt 01.07.2005.

2.Hagejad pidasid pärast ema M. K surma kostjaga läbirääkimisi pärandvara vastuvõtmiseks, avalduse esitamiseks ja notari valiku üle. Läbirääkimised kestsid kuni hagejad said teada, et kostja esitas notarile pärandi vastuvõtmise avalduse ja, et ta on ainsa omanikuna kantud kinnistusregistrisse. Hagejad ei saanud kätte notari teadet pärandi vormistamisele ilmumiseks. Kostja tõstis nende vara korterist välja ja vahetas ukse luku. Poolte kokkuleppel anti hagejatele üle pärandajale kuulunud vallasasjad. Hagejad võtsid ema pärandi pärandvara valdamise ja kasutamisega vastu 2003. aasta kevadel, seega enne notari poolt pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtaega 20.11.2003.
3.Eeltoodu põhjal palusid hagejad tunnustada R. K, T. K ja K.K omandiõigust igaühel 1⁄4 mõttelisele osale korteriomandist x alevik x vald Harju maakond ning jagada korteriomand pärijate vahel mõtteliste osadena. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejad loobusid pärast vanemate surma pärimisel osalemisest. Hagejad said kätte notari teate, et kostja esitas avalduse vara pärimiseks, kuid jätsid avalduse notarile esitamata, sest pooled leppisid pärast ema surma kokku, et pärib ainult kostja. Hagejad teadsid kostja poolt pärandi vastuvõtmisest ja vormistamisest tema nimele ning sõlmisid kostjaga üürilepingud. Hagejad ei võtnud pärandit vastu pärandvara valdamise ja kasutamisega, sest kostja lubas hagejatel seoses korterist väljakolimisega kaasa võtta talle kuuluva vallasvara ja vanematest jäänud mälestusesemed. Kostja on käesolevaks ajaks korteri renoveerinud ning selle väärtust oluliselt tõstnud, mistõttu on hagejatel soov alusetult rikastuda. Maakohtu otsuse põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas R. K, T.K ja K. K pärimisõigust V-R.K ja M. K pärandvaraks olevale korteriomandile igaühele 1⁄4 mõttelises osas. Kohus jagas korteriomandi ja jättis korteriomandist R. K 1⁄4, T.K 1⁄4 ja K.K 1⁄4 mõttelist osa. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.
6.Kehtiv pärimisseadus võimaldab pärijatel pärandit vastu võtta nii otsese tahteavaldusega, notarile avalduse tegemisega kui ka kaudse tahteavaldusega ehk notarile pärandi vastuvõtuavaldust tegemata osa või kogu pärandvara valdama, kasutama või käsutama asumisega pärandi vastuvõtuks määratud tähtaja jooksul, seega ka pärima õigustatud isiku poolt pärandvara esemete suhtes oma tegeliku võimu teostamisega AÕS § 32 tähenduses.
7.Kui pärija, kes elas pärandajaga tema surma ajal koos või kelle valduses või kasutuses oli pärandaja surma momendil pärandvara, soovib pärandist loobuda, tuleb tal PärS §-s 118 sätestatud tähtajal esitada notarile pärandist loobumise avaldus, selle mitteesitamisel loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. Vaidlust ei ole, et hagejad elasid pärandajate surma ajal nendega koos x alevikus x vallas Harju Maakonnas. Hagejate vande all antud ütlustega on tõendatud, et nende valduses olid ja nad kasutasid vanematest, sh emast jäänud pärandiesemeid pärast surma katkematult edasi, nagu nad tegid seda vanemate eluajal. Seega nad teostasid pärandvara esemete suhtes oma võimu pärandi vastuvõtuks määratud tähtaja jooksul ja tulenevalt PärS § 117 lg-st 3 loetakse nad pärandi vastuvõtnuks. Kuigi tunnistajate E. T ja O.U ütlustega on tõendatud, et hagejad said kätte notari teatised pärimisõiguse vormistamisele ilmumiseks, ei kaotanud hagejad kui pärandvara valdamise ja kasutamisega pärima õigustatud isikud vaikimisi õigust pärandvarale, kui jätsid notari antud tähtaja jooksul avalduse pärandi vastuvõtmise kohta tegemata. Hagejatel oleks PärS 2(4)

§ 117 lg 2 tulenevalt pärandist loobumiseks tulnud esitada PärS § 118 ettenähtud tähtaja jooksul avaldus pärandist loobumise kohta. PärsS § 121 lg 2 kohaselt, kui pärija on pärandi vastuvõtmiseks asunud valdama, kasutama või käsutama kasvõi osa pärandvarast, loetakse, et ta on kogu pärandi vastu võtnud. Seega hagejad, vallates ja kasutades pärandajatele kuulunud koduse majapidamise ja isiklikke esemeid, võtsid vastu kogu pärandi, mh vaidlusaluse korteriomandi. Asjaolu, et poolte vahel oli korteri kasutamiseks sõlmitud üürileping või millised pärandvara esemed ja mil viisil hagejad pärast korterist väljakolimist kaasa võtsid, ei oma asja lahendamisel PärS § 117 ja 118 alusel tähtsust.

8.Vaidlust ei ole, et pärandajal oli 4 last, hagejad ja kostja, järelikult kuulub igale lapsele PärS § 13 lg-te 1 ja 5 kohaselt 1⁄4 osa pärandvarast.
9.PärS § 141 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), on pärandvara nende kaasomandis. PärS § 144 lg 3 ja 4 sätestavad, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Kohus jagas korteriomandi asukohaga x alevikus x vallas Harju Maakonnas selliselt, et jättis korteriomandist R. K 1⁄4 mõttelist osa, T.K 1⁄4 mõttelist osa ja K. K 1⁄4 mõttelist osa. Apellatsioonkaebuse põhjendused
10.M.K-O palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
11.PärS § 4 kohaselt tuleb pärimiseks pärijal pärand vastu võtta, s.t pärimine eeldab pärija soovi ja tahet pärida. Maakohus luges tõendatuks asjaolud, mis üheselt tõendavad, et hagejad ei soovinud pärida. Ainuüksi korteris elamise fakt ei too kaasa automaatselt pärimist, kui hagejatel puudus soov pärida. Tunnistajate H.T ja O. U ütlustega on tõendatud, et hagejad avaldasid koheselt pärast M.K surma, et ainsaks pärijaks on kostja ja nad ei soovi ise pärida. Hagejad ei ilmunud notari antud tähtaja jooksul pärimisõiguse vormistamiseks notari juurde, kuna nad ei soovinud pärida.
12.Maakohtu seisukoht, et kui hagejad ei soovinud pärida, pidid nad esitama notarile avalduse pärandist loobumise kohta, on ebaõige. Pärimisseadus ei kohusta pärima isikut, kellel puudub selleks tahe. Kui hagejad pidasid ennast pärijateks, ei oleks nad olnud nõus olema teise samaväärse pärija üürnikuks või jätma teisele kaasomanikule oma osa pärandist. Hagejad soovivad kostja arvelt alusetult rikastuda. Kostja on korteri renoveerinud ning selle väärtus on kordi tõusnud. Vastus apellatsioonkaebusele
13.K.K, R.K ja T.K ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormide olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
15.Maakohus on vaidluse lahendamisel keskendunud xx.xx.xxxx surnud poolte ema M. K pärandvara võimalikule jagunemisele, kuid jätnud kolleegiumi arvates ekslikult välja selgitamata pärimise käigu xx.xx.xxxx surnud poolte isa V-R.K järel. Nimetatud asjaolu tuvastamata jätmise tõttu ei ole kolleegiumil võimalik võtta seisukohta maakohtu otsuse lõppjärelduse paikapidavuse osas ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
16.Vaidlust ei ole selle üle, et pooled on xx.xx.xxxx surnud V-R. K ja xx.xx.xxxx surnud M.K lapsed. Pärandajate viimaseks elukohaks oli Harjumaa x vald x alevik x. 3(4)

Pärandajatega elasid koos ja olid eluruumi registreeritud hagejad, kes jäid pärast vanemate surma korterisse edasi elama. PärS § 16 lg 1 p 1 kohaselt pärib üleelanud abikaasa seadusjärgse pärijana koos pärandaja sugulastega seaduse järgi esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja laste osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Vastavalt PärS § 130 lg-le 1 läheb pärand vastuvõtmisega pärijatele üle tervikuna ning kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), on pärandvara vastavalt PärS §-le 141 nende kaasomandis. Maakohtu otsusest ei selgu, kas hagejad võtsid ühes emaga isa pärandi vastu või mitte. Maakohus on küll leidnud, et hagejate valduses oli ja nad kasutasid vanematest jäänud vara edasi nii nagu nende eluajal, kuid omandisuhted vaidlusaluse korteriomandi osas isa surma järel on jäänud kohtu poolt tuvastamata. Korteri omanikeringist enne M. K surma sõltub tema järelt pärimise võimalik omandiõiguslik tulemus. Erineval ajal avanenud pärandite kuuluvuse osas tuleb langetada eraldi otsustus, kuna ajaliselt hilisemal pärimisel sõltub nii pärandvara koosseis kui pärijate ring sellest, kes ajaliselt eelnenud pärimisel osalesid.

17.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid, mille kohaselt peab kohus selgitama välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Maakohtul tuleb tuvastada omandisuhted korteriomandi osas enne M.K surma ning alles seejärel on võimalik teha otsustus korteriomandi võimaliku kuuluvuse suhtes pärast M.K surma. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudust kõrvaldada ning asuda vaidluse asjaolusid välja selgitama ja neile esimesena õiguslikku hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja õigusliku põhjendamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
18.Menetluskulud kuuluvad jaotamisele vastavalt tsiviilasja uue läbivaatamise tulemusele.

Iko Nõmm

Jüri Paap

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-23-4120/45Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-24-11229/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja