lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-138566/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-138566/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1228
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 218 lg 1Lepinguline esindajaTsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-138566

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2022, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. aprilli 2021 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

0 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood esindajad ringkonnakohtus 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 22. aprilli 2021 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis X-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja mõistmata õigusabikulud ja viivise õigusabikuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni õigusabikulude tasumiseni. Saata tühistatud osas asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Toimetada käesolev otsus X-le kätte avalikult. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1649,53 euro saamiseks. Kohus tegi 27.10.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.02.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 03.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 1099 eurot, intressi 108,30 eurot, viivise 402,50 eurot, lepingutasu 19 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja viivise põhinõudelt alates 04.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni 24% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja palus mõista kostjalt välja tsiviilasja menetluskulud – riigilõivu 225 eurot, õigusabikulu 420 eurot ja viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus
3.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohtu 22.04.2021 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1099 eurot, intressi 108,30 eurot, viivise 402,50 eurot, lepingutasu 19 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja viivise põhinõudelt alates 04.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni 24% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 225 eurot, mis koosneb hageja poolt tasutud riigilõivust ning millele lisandub viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Otsuse kohaselt ei ole õigusabikulud põhjendatud. Tegemist ei ole niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja

põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole antud juhul kuidagi õigustatud. Kuivõrd antud juhul ei ole millegagi tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ja ei ole põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei ole põhjendatud ka hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Isegi, kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole sellise sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat. Apellatsioonkaebus

6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles jäeti hageja õigusabikulud välja mõistmata ja saata asi õigusabikulude osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
7.Hageja õigusabikulu 3,5 h hagiavalduse tõendite analüüsile, komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele ning esitamisele on põhjendatud. Hagejal tuli hagiavalduse ettevalmistamisel analüüsida osamaksetega tasumise müügilepingut, teha arvestus võlanõude summade väljaselgitamiseks ja uurida kohtueelset menetluskäiku. Hagiavalduse koostamine eeldab ka õigusalast analüüsi, vajalikul määral nõustamist, milliseks võib kujuneda edasine menetlus (kui menetlus ei lõpe tagaseljaotsusega) ning tõendite kogumist. Äriregistris on hageja tegevusalana märgitud investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Hagejal puuduvad juristid ning hagejale jääb arusaamatuks, kuidas peaks hageja ennast ise esindama. Ka olukorras, kus õigusteenust osutab emaettevõtja/tütarettevõtja töötaja, ei ole välistatud kulude hüvitamine, kui on tuvastatud õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu (leping, esitatud arve vms) (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15). Kohus ei ole andnud hinnangut hageja poolt tarbitud õigusteenuse mahu ja maksumuse põhjendatusele ning on sellega rikkunud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid. Kohtu diskretsiooniotsus on kohaselt põhjendamata.
8.Kuna tegemist on tagaseljaotsusega, mille tühistamisel apellatsioonikohtu pädevust reguleerib erinorm tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lõige 2, siis tuleb vastavalt viidatud sättele saata tsiviilasi vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Vastus apellatsioonkaebusele
9.Kostjale toimetati apellatsioonkaebus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja apellatsioonkaebusele seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 651 lg 1). Hageja vaidlustas maakohtu tagaseljaotsuse õigusabikulude hüvitamata jätmise osas. Muus osas ei ole tagaseljaotsust vaidlustatud.

11.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb tagaseljaotsus tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulude hüvitise ja sellelt arvestatava viivise välja mõistmata ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
12.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKo nr 3-2-1134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus diskretsioonipiire kui leidis, et hageja esindajakulu on täies ulatuses põhjendamatu. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. Asja vähene keerukus ja esindaja toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindaja on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (RKTKm nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10). Hageja ja talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud. Hageja selgitas, et tema põhitegevus on investeerimine ja tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud.
13.Maakohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine hageja taotletud ulatuses poleks põhjendatud ka juhul, kui õigusabi kasutamine oleks õigustatud. Samas ei ole maakohus hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud. Lisaks ei ole maakohus hinnanud esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. aprilli 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust ning ületanud ka diskretsioonipiire. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav ja diskretsioon selles osas kontrollitav. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsustust ise sisustama hakata ning kuivõrd ei ole teada, milliseid õigusabitoiminguid võib maakohus põhjendatuks pidada, ei ole apellatsioonimenetluses võimalik kontrollida hageja väiteid seoses osutatud õigusabitoimingutega.
14.Arvestades eeltoodut, tuleb maakohtu otsus vaidlustatud ulatuses tühistada ja saata asi tühistatud osas uueks menetlemiseks maakohtule.
15.Ringkonnakohus osundab, et TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
16.Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus kostjale kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. Avaliku kättetoimetamise eeldused on endiselt täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja