lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-20344/15

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 09.05.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-20344/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1440
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 26 lg 1RaKS § 9 lg 2Võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse kestusTsK § 477 lg 1TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405LihtmenetlusKOS § 13TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 436 lg 7

Lahendi tekst

Riigi Teataja

K O H T U O T S US

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-07-20344

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. mai 2008. a, Jõhvi

Menetlustoiming

Kohtuotsus lihtmenetluses, TsMS § 405

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

AS Kohtla-Järve Soojus hagi S.B. vastu 6 364,22 krooni nõudes

Menetlusosalised

Hageja:

AS Kohtla-Järve Soojus (RKxxx; asukoht: Ritsika 1, Kohtla-Järve 31027, IdaVirumaa)

Hageja esindaja:

P. P. volikirja alusel TÜ Soter, Jaama 14, Jõhvi 41533, Ida-Virumaa

Kostja:

S. B.(IK xxx; elukoht: xxx)

Kostja esindaja:

W.I.

RESOLUTSIOON

Jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi S. B. vastu 6 364,22 krooni nõudes rahuldamata aegumise tõttu.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hageja kannab oma menetluskulud ise. Kostja menetluskulud peab kandma hageja.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsÜS § 113 lg 1Heakskiidu tagasiulatuv mõju
TsÜS § 146 lg 4Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 149Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 151Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
VÕS § 1027Alusetu rikastumise mõiste

HAGIAVALDUSE SISU

1.AS Kohtla-Järve Soojus esitas 28. mail 2007. a kohtusse hagi kostja S. B. vastu teenustasu 6 364,22 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx linnas. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostja on seisuga 01.05.2007. a hageja arvelt alusetult säästnud 6 364,22 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud summa 6 364,22 krooni ning menetluskulud, sest kostja on jätnud oma kohustused, mis tulenevad asjaõigusseaduse (AÕS) § 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 13, õigeaegselt täitmata.

KOSTJA VASTUS

2.Kostja esitas kirjaliku vastuse hagile ning märkis vastuses, et hageja nõuab kostjalt võlga ajavahemiku eest 30.10.2002 – 04.12.2003. Hageja nõue on aegunud (3-aastane aegumise tähtaeg). Hageja väidab, et on kostjale saatnud arved xxx, kuid kostja ei ela sellel aadressil juba aastaid, elamu kütmine lõpetati 23.02.2004. a ning 2006. a maikuus maja lammutati. Kostja taotleb, et kohus kohaldaks aegumist ning hageja hüvitaks kostjale viimase menetluskulud.

HAGEJA SEISUKOHAD

3.Hageja esitas vastuseks kostja vastusele hagiavalduse täpsustuse (tl 21-41).
4.Hageja märkis, et kostja võlgnevus tekkis 2002. a jaanuarist kuni 2003. a detsembrini, sel ajal oli kostja oli xxx korteri omanik.
5.Hagejal tekkis kohustus kütta elamut Vahtra 18 hageja ja elamu haldaja (AS Elamu) vahel sõlmitud lepingust. Hageja ja kostja vahel müügileping puudus. Korteriomaniku kohustus korterile kulutatud kütte eest ei tulenenud lepingust vaid seadusest (AÕS § 26, KOS § 13). TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 (kümme) aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega hagetav nõue ei ole aegunud. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist on tehingust tuleneva kohustuse täitmise nõudega, palub hageja arvestada

seda, et TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on aegumistähtaeg 10 aastat (kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult).

6.Hageja märkis, et kostja väited ei ole asjakohased, sest kostja on jätkuvalt korteri omanik, kostja võlgnevus pärineb perioodist, mil maja köeti ning oli veel lammutamata (periood 2002. jaanuar kuni 2003. a detsember).

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagi on aegunud.
8.Kohus tuvastas, et O.K. ja S.B. sõlmisid 08.09.2000. a ostu-müügilepingu, mille järgi O. K. müüs korteri xxx (vallasasjana) S. B. Lepingu kohaselt valdus ja kasutus läheb ostjale üle hiljemalt 20. septembril 2000. a (tl 6). Kinnistusraamatusse korteriomandit asukohaga xxx kantud ei ole (E-kinnistusraamatu andmebaas). Poolte kinnitusel on elumaja Vahtra 18 lammutatud.
9.Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt kliendile (kostjale kuulunud korteri xxxväljastatud arvetest nähtub, perioodil 30.10.2002. a kuni 04.12.2003. a on arvestatud ja väljastatud tasumiseks arved (11 arvet) kogusummas 6 364,22 krooni, sel perioodil tasumisi pole toimunud, laekumata osa on 6 364,22 krooni Viimane hageja poolt tasumiseks esitatud arve on dateeritud 04.12.2003. a (tl 7, 36). Hageja seisukoha järgi tekkis kostja võlgnevus perioodil 2002. a jaanuar kuni 2003. a detsember.

Nõude kvalifikatsioon

10.TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus /---/ millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele.
11.Vastavalt VÕS RakS §- le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 23 kohaselt võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1. juulit 2002.
12.Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajavahemik on jaanuar 2002 kuni detsember 2003. a, seega perioodil, mis osaliselt eelneb 01.07.2002. a ning osaliselt langeb tsiviilkoodeksi (TsK) kehtivuse aja perioodi. Kuni 30.06.2002. a kehtisid TsK alusetu rikastumise sätted (TsK § 477) ning alates 01.07.2002. a kehtivad VÕS § 1027 jj (alusetu rikastumise sätted).
13.Vastuseks hagejale TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise osas tuleb märkida, et poolte vahel puudus tehing, millest võlgnevus oleks võinud tuleneda, sest ei hageja ega kostja poolt ei ole tehtud ühtegi tahteavaldust enda millegagi sidumiseks. Kostja tegusid nagu võimalik arvete

maksmine (ja maksmata jätmine) ning kütmise talumine, ei saa käsitleda tahteavaldusena, milles sisalduks soov end mingisugustel tingimustel mingite kohustustega tulevikus siduda, sest sellised teod võisid toimuda ka alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte raames. Näiteks kui isik tasub alusetust rikastumisest tekkiva (sooja)võlgnevuse, oleks vale seda käsitleda tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks.

14.Vastuseks hagejale TsÜS § 149 kohaldamise osas tuleb märkida, et hageja nõue kostja vastu ei tulene seadusest. Asjaolu, et hageja kohustus kütta kostjale kuulunud korterit tulenes hageja ja AS Elamu vahel sõlmitud lepingust, ei muuda hageja võimaliku nõuet kunagise korteriomaniku (maja lammutatud) vastu seadusest tulenevaks nõudeks.
15.Ekslikud on hageja väited, et nõude aluseks on AÕS § 26 ja KOS § 13. Kuni 30.06.2002. a kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001. a jõustunud KOS § 13 sätestab (lg 1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; (lg 2) korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; (lg 3) korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. AÕS § 26 viidatud redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 regulatsiooni. KOS § 13 aga on kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes.

Aegumine

16.Kostja märgib oma vastuses, et hageja nõue on aegunud.
17.Vastavalt VÕS RakS § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku (TsÜS) või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS–s sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002, sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS-s või VÕS–s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust.
18.Alates 01. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 151 tulenev aegumistähtaeg on lühem varasemast aegumistähtajast (alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue, kuni 30.06.2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli üldine aegumistähtaeg kümme aastat).
19.Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud seisuga detsember 2003. a. Seega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik alates arve esitamisest järgnevast kuust, kui kostja jättis nimetatud arve tasumata. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus

sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust. Hagi on esitatud kohtule 28.05.2007. a.

20.Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007. a tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kooskõlas nimetatud seisukohaga jätab kohus hagi rahuldamata ja ei analüüsi nõude kehtivust puudutavaid väiteid.
21.Eeltoodu alustel on hageja nõue aegunud ning hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

22.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäeti aegumise tõttu rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja menetluskulud peab hüvitama hageja.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja