lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-2857/12

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-2857/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2661
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisKrtS § 31 lg 1, 4Korteriomaniku kohustusedVÕS § 127 lg 2, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 140 lg 1Kahju hüvitamise piiramineKrMS § 2001KrtS § 4 lg 1Eriomandi eseTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 238Tõendi asjakohasus ja lubatavus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-2857

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus Inna Šaparjova vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. augusti 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Inna Šaparjova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Inna Šaparjova (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Aleksandr Jefimov Vastustaja (avaldaja): AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood: 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (Eesti registrikood: 12831829) kaudu, esindaja Arvi Luhakooder

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 12. augusti 2022 määrus puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistetud kahju hüvitise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus ja lugeda määruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt. „2.1. Rahuldada avaldus osaliselt ja mõista Inna Šaparjovalt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahju hüvitis 10 000 eurot ja viivis

põhinõudelt 10 000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
TsMS § 478Hagita menetluses tehtav määrus ja selle jõustumine
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
VÕS § 103 lg 2Rikkumise vabandatavus
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
2.2.Jätta menetluskulud 29% ulatuses Inna Šaparjova kanda ja 71% ulatuses AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda.“
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 29% ulatuses Inna Šaparjova kanda ja 71% ulatuses AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda.“
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.
6.Võtta asja materjalide juurde Päästeameti 02.04.2019 kiri ja fotod 6-l lehel; prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus 1-l lehel; Inna Šaparjova vastuväide kohtueelsele nõudele 2-l lehel; Politsei- ja Piirivalveameti tulekahjuekspertiisi akt 3-l lehel; kinnistusraamatu ja pangakonto väljavõtted Inna Šaparjova kohta 6-l lehel; 25.09.2018 laenuleping ja Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ hindamisakt 5-l lehel. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 23.02.2022 maakohtule Inna Šaparjova (puudutatud isik) vastu avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks kahjuhüvitis 34 319,67 eurot ja seadusjärgne viivis alates 23.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri XXXXX. 25.03.2018 toimus kindlustatud korteri kohal asuvas korteris XXXXX, mille omanik on puudutatud isik) tulekahju ja tulekahju kustutamise käigus sai kindlustatud korter ulatusliku veekahjustuse. Avaldaja on hüvitanud kahju summas 34 319,67 eurot. Puudutatud isiku käitumise (ta ei hoidnud ära tulekahju oma korteris) ning kindlustatud korteri omanikul tulekahju kustutusveest põhjustatud kahju vahel on põhjuslik seos. Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida eriomandi eset korras ning hoiduda eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Avaldaja esitas 06.02.2019 puudutatud isikule kohtuvälise nõude hüvitada kahju hiljemalt 22.02.2019. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud.
2.Puudutatud isik avalduse kohta seisukohta ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 12. augusti 2022 määrusega avalduse ning mõistis I. Šaparjovalt välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahju hüvitise 34 319,67 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 23. veebruarist 2022 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud 410 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt (410 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Määruse kohaselt on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr XXX, mille omanik on puudutatud isik. 25.03.2018 kahjuteatest nähtub, et 25.03.2018 juhtus kahjujuhtum aadressil XXXXX. Põhjustajaks on üleval asuvas korteris toimunud tulekahju, mille kustutamise käigus on veekahjustused kogu korteris. Päästeamet teatas 12.04.2018 vastuses, et 25.03.2018 XXXXX toimunud tulekahju kohta ei ole Päästeameti Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve bürool võimalik andmeid väljastada, kuna tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks algatas politsei kriminaalmenetluse. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tulekahju põhjuseks oleks olnud korteriomanike kaasomandiese või et puudutatud isik poleks oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks olnud vabandatav. Kuna puudutatud isiku korteris nr XXX toimus tulekahju ja selle kustutamise tagajärjel sai kahjustada korter nr 348, siis on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Tulekahju kustutamisest tekkinud veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Puudutatud isiku kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Avaldusest ja esitatud tõenditest nähtub, et kahjustatud korteri remondi, mööbli asendamise, koduse vara kolimise ja ladustamise ning kindlustusvõtja koos perekonnaga ajutise elukoha üürikulude maksumus oli 34 419,67 eurot. Kindlustusvõtja omavastutus oli 100 eurot. Kindlustushüvitise suurus on 34 319,67 eurot. Avaldaja on hüvitise tasunud. Kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu on 34 319,67 euro ulatuses VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud avaldajale. Avaldaja saatis 06.02.2019 puudutatud isikule kohtuvälise nõude hüvitada avaldaja hüvitatud kahju summas 36 206 eurot ja kohtuvälise nõude esitamise kulu 45 eurot hiljemalt 22.02.2019. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 23.02.2019. Puudutatud isikult tuleb mõista välja kahjuhüvitis 34 319,67 eurot, millele lisandub taotletud seadusjärgses määras viivis põhinõudelt alates 23.02.2022 kuni põhinõude tasumiseni.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.I. Šaparjova esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 12. augusti 2022 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta avaldaja nõuded rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on puudutatud isik eakas (83-aastane) ja ei valda eesti keelt. Seetõttu ei esitanud ta maakohtus nõuetele vastuväiteid ega tõendeid tulekahju kohta. Puudutatud isik esitab vastuväited ja tõendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 662 lg 3 alusel määruskaebuses;

2) on kohtu järeldus, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustust, ebaõige. Puudutatud isik palub lisada asja materjalidele Päästeameti 02.04.2019 kiri (koos fototabeliga), mis sisaldab arvamust tulekahju põhjuse kohta. Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Urmas Grüning on arvamusel, et tulekahju sai alguse põlenud korterist kõrgemal asetseva korteri või trepikoja aknast visatud suitsukonist või muust lahtise tule allikast, mis sattus põlenud korteri rõdu konstruktsioonide vahele. Puudutatud isik ei saanud takistada naabrite suitsetamist ülemise korruse trepimademel ja suitsukonide viskamist aknast. See on korteriühistu ülesanne. Puudutatud isik ei kuulnud raske une ja vanusest tulenevate kuulmisprobleemide tõttu suitsuanduri signaali. Seega puudutatud isik ei saanud täita KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud korteriomaniku kohustusi, kuna tulekahju tekkimine tema korteris ei sõltunud tema tahtest. Eespool toodu näitab puudutatud isiku süütust tulekahju tekkimises ja on aluseks, et tema rikkumine oleks vabandatav (VÕS § 103 lg 2). Puudutatud isik on tulekahjus kannatanu, kuid tema korter ei olnud kindlustatud. Temalt kahju väljamõistmine avaldaja (kindlustusandja) kasuks oleks äärmiselt ebaõiglane. 01.10.2018 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusega lõpetati kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 18233000352) KrMS § 2001 alusel seoses sellega, et ei ole tuvastatud kuriteo toimepannud isik. Määruse p-st 5 nähtub, et asjas on tehtud tulekahjuekspertiis. Ekspertiisis sisalduvad lisaks U. Grüningi arvamusele andmed tulekahju põhjuste kohta. Puudutud isik taotleb ekspertiisi väljanõudmist kohtu poolt; 3) ei teatanud avaldaja avalduses kohtule kõiki asjaolusid. Avaldaja ei märkinud, et puudutatud isik esitas kohtueelselt nõudele põhjendatud vastuväite, milles märkis, et on esitanud politseisse avalduse eesmärgiga selgitada välja tulekahjus süüdi olevad isikud, avalduse alusel on algatatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 404 lg 1 alusel.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tuleb määruskaebus ja selles esitatud taotlused jätta rahuldamata. Väide, et puudutatud isik ei valda eesti keelt, on paljasõnaline ja ei oma asjas tähtsust. Määruskaebuses esitatud vastuväited on hilinenud ning nendega ei ole võimalik arvestada. Korteriomanik vastutab oma kohustuse rikkumise eest süüst sõltumata. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et põlengu tema korteri rõdul põhjustas suitsukoni. U. Grüningi arvamus kahju tekkepõhjuse kohta on oletuslik. U. Grüningi arvamuse kohaselt hoiustati rõdul suures koguses erinevaid esemeid, millest osa olid põlevmaterjalist ja seetõttu sai põleng kiiresti levida korteri siseruumidesse. U. Grüning ei välista, et lahtise tule allikas ei sattunud rõdule puudutatud isikust tuleneval põhjusel või kolmandast isikust, kelle eest puudutatud isik vastutab KrtS § 31 lg 4 alusel, tuleneval põhjusel. Tulekahju sai alguse puudutatud isiku korteri kinni ehitatud rõdult, s.o alalt, mis on puudutatud isiku mõjusfääris. Seega saab puudutatud isiku kohustuse rikkumist eeldada. Vastutusest vabanemiseks peab puudutatud isik tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Puudutatud isik ei ole seda teinud. Väide, et tuleahju eest vastutab korteriühistu, on samuti paljasõnaline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse osaliselt ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 10 000 eurot ning jätab menetluskulud 29% ulatuses puudutatud isiku ja 71% ulatuses avaldaja kanda. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

7.Maakohus lahendas õigesti avalduse hagita menetluses TsMS 61. peatükis sätestatud normide (§-d 613-618) järgi. Vastavalt TsMS § 478 lg-le 1 on hagita menetluses tehtav lahend määrus ning maakohtu määruse vaidlustamine toimub määruskaebuse esitamisega TsMS 65. peatükis ettenähtud korras. Muu hulgas sätestab TsMS § 662 lg 3, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Sellest tulenevalt on ekslik avaldaja määruskaebuse vastuses esitatud seisukoht, et määruskaebusele lisatud asjaolud ja tõendid tuleb jätta arvestamata. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et TsMS § 662 lg 3 kohaldamisel tuleb TsMS § 238 järgi hinnata, kas esitatud uus tõend või asjaolu on asjakohane ja lubatav. Määruskaebusele lisatud uued tõendid on asjakohased. Eelmärgitu alusel rahuldab ringkonnakohus puudutatud isiku taotluse ja võtab asja materjalide juurde Päästeameti 02.04.2019 kirja ja fotod (tl 170-176), prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse (tl 178) ning puudutatud isiku vastuväite avaldaja kohtueelsele nõudele (tl179-180). Samuti võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti poolt 13.10.2022 esitatud tulekahjuekspertiisi akti 3-l lehel, puudutatud isiku poolt 27.10.2022 esitatud kinnistusraamatu väljavõtted ja pangakonto väljavõtte kokku 6-l lehel, puudutatud isiku poolt 14.11.2022 esitatud 25.09.2018 laenulepingu ja Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ hindamisakti kinnisasja registriosa nr 124809 turuväärtuse kohta kokku 5-l lehel. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuse lahendamisel puudutatud isiku ja avaldaja poolt ringkonnakohtule esitatud täiendavate asjaolude ja selgitustega nende kohta (muu hulgas VÕS § 140 kohaldamise osas).
8.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kolmandale isikule hüvitanud puudutatud isiku poolt põhjustatud kahju 34 319,67 eurot. Kahju suuruse üle menetlusosalistel vaidlus puudub. Puudutatud isik on 83-aastane vanaduspensionär ja tema pensioni suurus on 633,96 eurot kuus. Kahjujuhtum sai alguse puudutatud isiku korteris toimunud tulekahjust ning asjaoludest nähtuvalt sai olulisi kahjustusi ka puudutatud isiku korter. VÕS § 140 lg 1 kohaselt kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Nimetatud sätte eesmärgiks on vähendada kahjuhüvitist, kui kahju täieliku hüvitamise kohustus oleks konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane. Äärmiselt ebaõiglane on muu hulgas olukord, kui kohustatud isik ei suudaks kahju täieliku hüvitamise kohustusest elu lõpuni vabaneda ning seda eriti juhul, kui kindlustus on kannatanule kahju hüvitanud. Sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika. Nii on Riigikohus lahendites nr 3-2-1-53-06 ja nr 3-2-1-46-15 asunud seisukohale, et VÕS § 140 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada kohustatud isiku majanduslikku olukorda ning kahju saajale kindlustuse poolt kahju hüvitamist. Kohus saab VÕS § 140 lg-t 1 kohaldada omal algatusel, kui kahju hüvitise vähendamise asjaolud on esitatud. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks VÕS § 140 lg 1 kohaldamist kaalunud, kuigi puudutatud isiku vanus ja sellest eelduslikult tulenev majanduslik olukord pidid maakohtule olema ettenähtavad.
9.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja 34 319,67 euro suurune kahjuhüvitis kuulub VÕS § 140 lg 1 alusel vähendamisele.
10.Asja materjalide kohaselt (vt fotod, tl 170-173) sai puudutatud isiku korter tulekahjus oluliselt kahjustada. Puudutatud isik on kinnitanud, et ta on korteri remondiks ja korteri sisustuse ostmiseks võtnud laenu, mis tuleb tagasi maksta. Nendele asjaoludele ei ole avaldaja vastuväiteid esitanud. Lisaks kuulub puudutatud isikule hoonestamata elamumaa, mille turuväärtus on Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ hindamisakti järgi 4600 eurot. Puudutatud isiku vanaduspensioni suuruseks on 633,96 eurot kuus. Arvestades eelmärgitud asjaolusid puudutatud isiku majandusliku olukorra kohta, oleks ringkonnakohtu arvates äärmiselt ebaõiglane mõista 83-aastaselt isikult välja kahju 34 319,67 eurot täies ulatuses. Oluline on rõhutada, et kahjustatud isikule on avaldaja kahju hüvitanud ning menetlusosaliste majanduslikku olukorda võrreldes ei saa kahju vähendamisel olulisel määral kahjustada ka avaldajast kindlustusandja huvid. Ringkonnakohtu arvates on seetõttu mõistlik ja põhjendatud vähendada kahjuhüvitist 10 000 euroni. Maakohtu määrus, millega rahuldati avaldus ja mõisteti puudutatud isikult välja kahju täies ulatuses, tuleb seega osalisel tühistada.
11.Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on tuvastanud kahju hüvitamise eeldused, jaganud õigesti tõendamiskoormise ning tuvastanud, et puudutatud isik rikkus KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustusi, mis tõi kaasa kahju tekkimise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas määruses.
12.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust selle rahuldamiseks ja maakohtu määruse täielikuks tühistamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus valesti, et puudutatud isik rikkus KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Ringkonnakohus puudutatud isiku seisukohaga ei nõustu. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Tulekahju sai alguse puudutatud isiku korteri rõdult, s.o eriomandi esemelt (KrtS § 4 lg 1) ning seega rikkus puudutatud isik eelduslikult oma eriomandi korrashoiu kohustust. Sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 2-19-9543, p 18). Vastutusest vabanemiseks peab puudutatud isik seega tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustust rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Selliseid asjaolusid antud asjas ei esine ning seda ei tõenda ka ringkonnakohtule esitatud uued tõendid. Tulekahjuekspertiisi arvamuse kohaselt paiknes tulekahjukolle korteri rõdul, rõduäärise keskosa piirkonnas ning tulekahju tekkepõhjuseks oli tõenäoliselt lahtise tule allika termiline toime. Arvamuse kirjeldavast osast (sh fotodelt) nähtub muu hulgas, et puudutatud isik hoidis rõdul suures koguses põlevmaterjalist esemeid. Päästeameti arvamuse kohaselt sai tulekahju alguse põlenud korterist kõrgemal asetsevast korteri või trepikoja aknast visatud suitsukonist või muust lahtise tule allikast, mis sattus rõdu konstruktsioonide vahele. Lisaks nähtub päästeameti arvamusest, et korteris puudus tulekahjusignalisatsiooni andur ning rõdul hoiustati suures koguses erinevaid esemeid, millest osa olid põlevmaterjalist. Eelnimetatud tõendid ei kinnita puudutatud isiku seisukohta, et tulekahju tekkepõhjuseks oli suitsukoni, mis sattus tema rõdule kõrgemal asetsevast korteri või trepikoja aknast. Päästeameti juhtivinspektor on arvamuses märkinud (tl 176), et suure tõenäosusega tegi keegi isik trepikojas suitsu ja viskas kustutamata koni aknast välja. Sellist järeldust ei kinnita muud tõendid. Üksnes

fotod (tl 174 ja 174 pöördel), milledelt nähtuvalt on kustutatud suitsukonid elamu trepikoja akna juures seespool, ei tõenda seda, et kustutamata suitsukoni visati trepikoja aknast välja ning see süütas puudutatud isiku rõdu. Päästeameti arvamuse ebausaldusväärsust kinnitab ka see, et arvamuses on viidatud veel võimalustele, mille kohaselt võis tulekahju saada alguse kõrgemal asetseva korteri aknast visatud suitsukonist või muust lahtise tule allikast. Seega ei ole puudutatud isik tõendanud, et ta ei ole oma KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustusi rikkunud või et tema rikkumine on vabandatav.

13.Seoses määruskaebuse osalise rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu määrus osas, millega jäeti menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Avaldaja nõudis puudutatud isikult 34 319,67 euro väljamõistmist ja avaldaja nõue rahuldati 10 000 euro, s.o ca 29% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus 29% ulatuses puudutatud isiku ja 79% ulatuses avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15, p 21 ja 22).

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja