Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-2-1-46-15
Otsuse kuupäev
Tartu, 25. mai 2015. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
AS-i Baltplast hagi Helgi Voitka vastu 4433 euro 71 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-43071
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Baltplast kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3489 eurot 55 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja AS Baltplast (registrikood 10029370), esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm Kostja Helgi Voitka, esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev
Asja läbivaatamise kuupäev
20. aprill 2015. a, kirjalik menetlus
Konverentsikeskus hoonestusõiguse omanik. Kinnisasjal asub ridaelamu, mille ühe osa kasutamiseks oli sõlmitud tähtajaline üürileping R. Voitkaga. Pärast kasutusõiguse lõppemist mõistis Harju Maakohus kohtuotsusega ruumid R. Voitka ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse. Samuti mõistis kohus R. Voitkalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise. Alates 2010. a-st kasutab vaidlusalust ridaelamu osa kostja, kes on R. Voitka ema. Hageja ega tema õiguseellased ei ole andnud kostjale nõusolekut asja kasutamiseks. Kostja on alusetult kasutanud hageja asja ja rikkunud tema omandit. Hageja kaotatud kasutuseeliste väärtuse määramisel saab lähtuda saamata jäänud üüritulust ajavahemiku august 2010 kuni august 2013 eest, mida hageja oleks saanud, kui ta oleks saanud kostja ebaseaduslikus valduses olnud eluruumi üürile anda. Hagejal oli kavatsus ja oleks olnud võimalus üüritulu saada, kui kostja ei oleks eluruumi vallanud. Hagejal jäi iga kuu saamata üür 119 eurot 83 senti, s.o kokku 4433 eurot 71 senti (37 x 119,83). Kasutuseeliste väärtus nähtub teises tsiviilasjas koostatud eksperdihinnangust samas ridaelamus asuva teise eluruumi üüri suuruse kohta. Tuginedes tsiviilasjas nr 3-2-1-51-09 tehtud Riigikohtu otsusele leiab hageja, et kostja peab hüvitama talle 4433 eurot 71 senti võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tulenevalt viimati nimetatud sätte kaitse-eesmärgist.
Vaidlusalusel ajavahemikul võtsid hageja ja tema õiguseellane kostjalt iga kuu vastu tasu 6 eurot 39 senti. Seega pidi neile juba augustis 2010 olema teada, et kostja kasutab hagejale hoonestusõiguse alusel kuuluvat asja, makstes selle eest iga kuu 6 eurot 39 senti. Hageja ei ole tõendanud, et kostjalt nõuti tasu turuväärtuse ulatuses. Seega võimaldasid hageja ja tema õiguseellane VÕS § 139 lg 1 kohaselt ajavahemikul august 2010 kuni august 2013 kostjal nende õigusi rikkuda ja tekkida kahjul, mille suuruseks on turuüüri ja kostja makstud üüri vahe. Tõendatud ei ole, et kostjalt nõuti ruumide vabastamist või turuüüri maksmist, mis vähendanuks kahju tekkimist VÕS § 139 lg 2 järgi. Seega vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest 30% ulatuses ning kahjuhüvitist tuleb selles ulatuses VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel vähendada 1259 euro 18 sendini (4197,27 - 2938,09). Kostja ainsaks sissetulekuks on pension 320 eurot ning ta tasus hagejale ja tema õiguseellasele iga kuu 6 eurot 39 senti. Hageja on tulu teenimisele orienteeruv juriidiline isik. Kostja varanduslikku olukorda ja tema käitumist arvestades tuleb VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada hüvitist 320 euroni.
teadmised ja oskused, et teha kindlaks tema vara kasutavad isikud ja nende kasutuse õiguslik alus. Kostja ei pidanud teadma kohtumenetlustest tema poja samast eluruumist väljatõstmise kohta. Kostja tasus ning hageja ja tema õiguseellane võtsid augustist 2010 kuni augustini 2013 iga kuu vastu 6 eurot 39 senti selgitusega „Lohusalu 9-4 vastavalt üürilepingule". Kõik need asjaolud andsid maakohtule aluse rakendada VÕS § 139 lg-d 1 ja 2. Kuna kostja ainsaks sissetulekuks on pension 320 eurot kuus ja hageja on äriühing ehk tulu teenimisele orienteeritud juriidiline isik, oli maakohtul õigus kohaldada ka VÕS § 140 lg-t 1.
(VÕS § 1045 lg 1 p 5) kaitse-eesmärgist (vt VÕS § 127 lg 2) eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 tähenduses. Kaotatud kasutuseelise arvestamisel saab lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt Riigikohtu 21. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-09, p 15). Maakohus tuvastas kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1, 2 ja 4, § 128 lg-s 4 ning §-s 1043, § 1045 lg 1 ps 5 ja §-s 1050 sätestatuga hagejal tekkinud kahju, milleks luges kaotatud kasutuseelised kokku 4197 eurot 27 senti. Samuti kostja tegevuse õigusvastasuse, kahju ja kostja käitumise vahelise põhjusliku seose ning kostja süü.
Viimasel juhul saab arvestada mh asjaoludega, mis ei ole seotud pooltevahelise õigussuhtega, nt poolte majandusliku seisundiga. Kohtud ei lähtunud VÕS § 140 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamisel üksnes kostja sotsiaalsest seisundist ja sissetulekust, vaid võrdlesid ka poolte majanduslikku olukorda. Kolleegium märgib ka seda, et kuigi kohus kohaldab seadust ise, ei tohi eeltoodud sätete kohaldamine tulla pooltele üllatuslikult. Kolleegium märgib siinkohal, et kohus peab vajaduse korral juba eelmenetluses selgitama, kas ja kui palju oleks poolte hinnangul põhjendatud kahjuhüvitist nende sätete järgi vähendada, ning andma vajadusel kahju tekitanud isikule võimaluse kahjuhüvitise vähendamiseks esiletoodud asjaolusid tõendada. Hageja ei ole väitnud, et maakohus kohaldas VÕS § 139 ja 140 ootamatult, ilma pooltega arutamata. Toimikust nähtuvalt on maakohus korraldaval kohtuistungil VÕS § 139 ja 140 selgitanud (I kd, tl 103).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.