lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-124468/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-124468/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1435
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 1, 4, 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 362 lg 1Hagi esitamineTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 486 lg 2Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-22-142050/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.02.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-124468

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Evelin Uiga vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing EUROPARK ESTONIA määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Osaühing EUROPARK ESTONIA (rk: 10811490), esindaja Irina Meldjuk Vastustaja (kostja): Evelin Uiga (ik: XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2022 määrus osas, milles jäeti menetluskulud hageja kanda.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus 2/3 ulatuses kostja kanda ja 1/3 ulatuses hageja kanda.
3.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine. „3.1. Keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest (tsiviilasi nr 2-22-124468).
3.2.Jätta menetluskulud 2/3 ulatuses Evelin Uiga ja 1/3 ulatuses osaühing EUROPARK ESTONIA kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
3.3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.“
4.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 2/3 ulatuses Evelin Uiga ja 1/3 ulatuses Osaühing EUROPARK ESTONIA kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 08.07.2022 Evelin Uiga (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 04.08.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 45 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus jättis 17.08.2022 määrusega avalduse käiguta ja määras tähtaja hagi esitamiseks. 01.09.2022 esitas hageja kostja vastu hagi, milles nõudis leppetrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulude 15 eurot väljamõistmist. 06.09.2022 teatas kostja maksekäsuosakonnale, et on tasunud põhinõude 30 eurot. Maakohus teavitas hagejat kohtule saabunud teatest ja informeeris, et hagi ei ole menetlusse võetud, samuti pole kostjat teavitatud hagi esitamisest ega kohtu toimingutest. 13.09.2022 esitas hageja kohtule avalduse, milles loobus hagist ja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja esitas kohtule seisukoha, milles tõi esile, et hageja ei ole saatnud talle enne kohtusse pöördumist ühtegi teadet ja makseettepaneku saamisel tasus ta koheselt põhinõude 30 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus keeldus 6. oktoobri 2022 määrusega tsiviilasja menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruse kohaselt jättis kohus avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Kostja on tasunud põhinõude, kõrvalnõudest on hageja loobunud. Seega puudub nõue, mida kohus saaks menetlusse võtta. Kohtul ei ole võimalik menetlust algatada üksnes menetluskulude nõude osas. Hageja soovib menetluskulude väljamõistmist TsMS § 168 lg 5 alusel, kuna kostja on hageja nõude täitnud, kuid kohus ei ole hagi menetlusse võtnud ega teatanud kostjale ka muudest toimingutest. TsMS § 362 lg 1 järgi on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega, ent see säte kehtib samuti üksnes juhul, kui hagi on hiljem menetlusse võetud ja kostjale kätte toimetatud.

Maksekäsu kiirmenetlus ei ole samastatav hagimenetlusega, seadus näeb üksnes ette erandlikud olukorrad, mil arvestatakse maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutega, näiteks tasutud riigilõivuga. Seaduses sätestatud eelduste täitumisel lõpetatakse maksekäsu kiirmenetlus määrusega. Kohtumenetlus algatatakse üksnes juhul, kui hageja esitab nõuetekohase hagiavalduse, tasub täiendava riigilõivu ja avaldus vastab TsMS tingimustele. Kohus menetleb hagi lähtudes hagiavaldusest, mitte maksekäsu kiirmenetluse avaldusest, ning reeglina ei võeta arvesse ka kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidet. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on end esindanud ise, seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
6.oktoobri 2022 määruse tühistamist osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda, ja uue määruse tegemist, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on TsMS § 168 lg 5 kohaldamise eeldused täidetud, kuna hageja nõue oli põhjendatud ja nõuetekohane hagi esitati enne kostja poolt võla maksmist. Maakohus on vääralt leidnud, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamiseks peab hagi olema menetlusse võetud. See on vastuolus sätte eesmärgiga. TsMS § 168 lg 5 sõnastusest on selgelt arusaadav seadusandja tahe kaitsta hagejat olukorras, kus ta pöördub kohtusse põhjendatud nõudega, mis saab rahuldatud pärast hagi esitamist, kuid enne hagi menetlusse võtmist. TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaldatavuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, et hagejale tehtud sooritus vastab eesmärgile, mida hageja soovis hagiga saavutada. Hageja pöördus kohtusse eesmärgiga nõuda kostjalt välja sissenõutavaks muutunud leppetrahv. Kostjale oli antud piisavalt aega täita kohustus vabatahtlikult. Kostja kandis hagejale põhinõude summa üle alles pärast nõuetekohase hagiavalduse esitamist. Tegemist ei ole vabatahtliku sooritusega, kuna kostja oli teadlik, et vastuväite tõttu jätkub asja menetlemine hagimenetluses. Hageja seisukohta toetab Riigikohtu praktika (nt RKTKm 2-18-17703, p 11.2; 3-2-1-182-15, p 13; 3-2-1-55-13, p 13; 3-2-1-28-12, p-d 13, 14), kus on samuti leitud, et kui hageja pöördus enne hagist loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud. Peale põhinõude täitmist loobus hageja kõrvalnõudest ja taotles menetluse lõpetamist, millega garanteeris, et hageja poolt enam täiendavaid menetluskulusid ei teki. Selline olukord on kostja huvides, sest võlgnevuse summa ei suurene; 2) ei ole kohtu seisukoht, et kantud kulude osas võib hageja esitada kohtusse uue nõude, kooskõlas tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega (menetlusökonoomia, TsMS § 2; § 4 lg 4), kuna uue hagi esitamine tekitaks täiendavad kulusid.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4.E. Uiga vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta maakohtu määruse jõusse ja menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt sai kostja hagejalt esimese nõude läbi makseettepaneku. Teatist ega meeldetuletust trahvi määramise kohta ei saadetud ei e-kirja ega posti teel. Kostja ei saanud tõendeid parkimisest enne, kui hagi Tartu Maakohtusse andmise järgselt e-toimikust. Kostja ei ole varem maksekäsu kiirmenetlusega kokku puutunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) osas. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud 2/3 osas kostja ja 1/3 osas hageja kanda (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tulnuks maakohtul kohaldada TsMS § 168 lg-t 5 ja jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on TsMS § 168 lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud. Hageja nõudis 08.07.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduses kostjalt 45 euro väljamõistmist. Kuigi avalduses on kostja aadressiks märgitud XXXXXXXXXXXX maakond, mis on sõiduki vastutava kasutaja aadress, on kostja maksekäsu kiirmenetluse materjalid kätte saanud. Eelnevat kinnitab kostja 15.07.2022 esitatud vastuväide kiirmenetluse avaldusele. 01.09.2022 esitas hageja maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt 45 euro (s.o 30 eurot leppetrahv ja 15 eurot sissenõudmiskulu) väljamõistmist. Kostja tasus enne hagiavalduse menetlusse võtmist 06.09.2022 hagejale 30 eurot ning 13.09.2022 esitas hageja maakohtule hagist loobumise avalduse. Kuigi kohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ning selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, nähtub ülalmärgitud asjaoludest, et hageja ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Kostja 09.11.2022 vastusest määruskaebusele nähtub samuti, et kostja suhtles enne 30 euro tasumist hageja juristi abi S.-E. Simmoga ning seejärel tasus leppetrahvi 30 eurot. Seetõttu on maakohtu poolt TsMS § 168 lg-le 1 tuginemine ebaõige, kuna nimetatud sätte kohaldamine eeldanuks sisuliselt edutu hagi kohtusse esitamine. Hageja 13.09.2022 loobumise avalduse kohaselt loobus ta pärast kostja poolt 30 euro tasumist kogu nõudest, st ka sissenõudmiskulude 15 euro nõudest. 15 euro nõudest loobumine ei ole tingitud kostja käitumisest. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude jaotamise otsustamisel TsMS § 168 järgi tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi sätteid, sh TsMS § 163 lg-t 1. Eeltoodu alusel on põhjendatud jätta menetluskulud 2/3 ulatuses kostja ja 1/3 ulatuses hageja kanda.
8.Seoses määruskaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus 2/3 ulatuses kostja ja 1/3 ulatuses hageja kanda.
9.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja