Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud

Seetõttu tuli enampakkumine ja teade tühistada, alternatiivselt tunnistada kehtetuks. Puudusid õiguslikud alused, mis annaksid kohtutäiturile õiguse enampakkumise väljakuulutamiseks eksperdiarvamusest madalama hinnaga. Lisaks leidis avaldaja, et sissenõudjal puudus õiguslik alus väidetava nõude sissenõudmiseks. Tsiviilasjas nr 2-15-16531 välja mõistetud summa kuulus sissenõudja ja tema abikaasa Q ühisvara hulka. Ühisvara käsutamiseks oli vajalik abikaasa nõusolekut. Sissenõudja oli ka nõude loovutanud. Avaldaja hinnangul loovutati nõue tahtlikult tema huvide ja õiguste kahjustamiseks. Nõude loovutamise leping oli tühine ja täiteasjas tuli menetlus lõpetada. Arvestades eeltoodud asjaolusid tuli asuda seisukohale, et kohtutäitur oli kallutatud ning polnud sõltumatu. Lisaks rikkus kohtutäitur „Hea Ametitava“ tingimusi (§ 4 lg 3, § 5 lg 1, lg 3, lg 4, lg 5, § 7 lg 2 ja § 8). Kohtutäituri otsuses märgitud põhjendused tuli jätta tähelepanuta. Kohtutäitur ei esitanud ühtegi põhjendatud seisukohta ega selgitust avaldaja kaebustes esitatud rikkumise ega etteheite kohta.

võlgniku hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366 (menetlusse võetud 23.03.2022). Kohtu hinnangul polnud avaldaja väljendatud nõuded piisavalt selged. Avalduse kohaselt oli esitatud kaebus kohtutäituri otsuse peale, kuid selle sisult oli tegemist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega. Kaebus kohtutäiturile ja tema otsusele polnud kohane õiguskaitsevahend vaidluse pidamiseks tsiviilõigusliku nõude sisuliste asjaolude üle ning arvestades kaebuses esitatud seisukohti ja väiteid, oleks kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samas oli võlgnik juba korduvalt kohtule hagisid esitanud ning kohus oli vastavad vaidlused jõustunud kohtulahendiga lahendanud. Kohtutäitur selgitas, et võlgnik oli teadlik alates 2017 tema suhtes täitemenetluse algatamisest ja sellele järgnenud täitemenetlusest. Võlgnik esitas korduvalt erinevaid kaebusi nii kohtutäiturile kui kohtule ja seega kasutas enda huvides mitmeid erinevaid õiguskaitsevahendeid. Arvukad kohtumenetlused aeglustasid täitemenetluse käiku. Kohtutäitur selgitas, et võlgniku suhtes läbiviidav täitemenetlus oli pikka aega kohtumääruse alusel peatatud. Kohtud asusid seisukohale, et täitemenetlus oli õiguspärane tegevus ja aastal 2022 oli selle ainuvõimalik lahendus võlgniku vara müümine ja saadud rahast võlausaldaja nõude rahuldamine. Enampakkumine, võlgniku nõude müügiks oli välja kuulutatud selliselt, nagu see oli koostatud ja osapooltele esitatud nõude arestimise aktis. Nõude arestimise akti ja selle koostamise üle esitatud kaebus oli kohtus lahendatud ja lahend jõustunud.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus sisuliselt ei hinnanud ühtegi võlgniku toodud etteheidet kohtutäiturile. Sellega rikkus maakohus kohtumääruse põhjendamise kohustust. Samas maakohtu rikkumised ei toonud praegusel juhul kaasa ebaõiget lahendit. Maakohus jõudis õigele lõppjäreldusele. Vastuseks avaldaja etteheidetele ja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

eesmärk on võimalikult laiale huviliste ringile pakkumisest teada anda. Kohtu hinnangul vastab enampakkumise teade (I kd lk 22) seaduses ettenähtud nõuetele ja võlgniku vastuväited on alusetud. Avaldaja etteheidetest ei nähtu, missuguse sisuga teate oleks pidanud kohtutäitur avaldama, st mida oleks kohtutäitur saanud teha teistmoodi. Asjaolu, et kohtutäitur märkis teates, et talle teadaolevalt võlgnik on nõude täitemenetluses vaidlustanud ja nõuet ei tunnista, ei ole aluseks kohtutäituri toimingu tühistamiseks. Sisuliselt on tegemist vara kirjeldusega TMS § 84 lg 1 p 2 mõttes. Kohus leiab, et kohtutäitur on toimingud õigesti, sest enampakkumisel tuleb kohtutäituril avaldada ostjatele kogu tähtsust omav teave vara (käesoleva nõue) kohta. Asjaolu, et võlgnik nõuet vaidlustab ja ei tunnista on oluline asjaolu, mida kohtutäitur peab avaldama. Lisaks nähtub asjaoludest ja avaldaja nõuetest, et tegelikkuses avaldaja sissenõudja nõuet ei tunnistagi. Seega pole kohtutäitur avaldanud ebaõiget infot, sh teates pole märgitud, millisel põhjusel võlgnik nõuet ei tunnista. Võlgniku õiguste rikkumist ei saa tuvastada, sest puuduvad tõendid, et enampakkumine ebaõnnestus võlgniku väidetu tõttu. Potentsiaalsetel ostjatel oli võimalik pöörduda huvi korral kohtutäituri poole täpsustuste saamiseks (I kl lk 25 pöördel ja TMS § 85). Kohtutäitur tõi esile, et ostjate puudus huvi enampakkumise vastu. Samuti polnud kohtutäituril keelatud ostjate pöördumise korral neile avaldada, et võlgnik nõuet ei tunnistanud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.