lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-115634/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-115634/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1871
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõisteVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 1132 lg 2VÕS § 168 lg 2Nõude loovutamise tõendidVÕS § 170Loovutamisest teatamineVÕS § 172

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kadi Kark

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.09.2022.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-115634

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) hagi A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

214,01 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A. T.lt AS PlusPlus Capital kasuks Tallinna Kaubamaja Grupp AS ja A. T. vahel 04.03.2021 sõlmitud PARTNER KUUKAARDI lepingust nr. xxxxxxx tulenev võlgnevus summas 156,07 eurot (põhinõue 138,83 eurot, viivis 17,24 eurot).
3.Välja mõista A. T.lt AS PlusPlus Capital kasuks viivis tagastamata põhinõudelt (138,83 eurot) viivisemääraga 0,065% päevas alates 16.06.2022 kuni põhinõude 138,83 eurot tasumiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulude 25 eurot nõudes. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Loovutamisdokument
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
1.Hageja palub kostjalt välja mõista Tallinna Kaubamaja Grupp AS ja kostja vahel 04.03.2021 sõlmitud PARTNER KUUKAARDI lepingust nr. xxxxxxx tulenev võlgnevus 138,83 eurot, viivised 17,24 eurot, sissenõudekulud 25 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivise 0,065% päevas põhinõudelt alates 16.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja ja Tallinna Kaubamaja Grupp AS sõlmisid PARTNER KUUKAARDI LEPING Nr. xxxxxxx, 04.03.2021. Lepingu kohaselt võimaldas Tallinna Kaubamaja Grupp AS kostjale ostulimiidi 300 eurot kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Tingimuste kohaselt oli viivisemäär 0,065% päevas. Kostja rikkus lepingut ning ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 06.12.2021 maksetähtajaga arvest. Tallinna Kaubamaja Grupp AS teatas lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 25.01.2022. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 02.02.2022, 14.03.2022, 18.04.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. 25.01.2022 loovutas Tallinna Kaubamaja Grupp AS oma nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat kirjalikult. Viivist on arvestatud alates 07.12.2021-15.06.2022 viivisemääraga 0,065% päevas põhivõlalt 138,83 eurot; viivisenõude suuruseks on 17,24 eurot.

2.Kostja vastusest nähtuvalt oli kostjal võlgnevus Tallinna Kaubamaja Grupp AS ees (Partnerkaardi kasutamisel) 158,83 eurot. Kostja oli tööl Soomes ja ei saanud seda sealt maksta. Seejärel tuli e-kiri, et hageja nõuab raha. Kostja helistas Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i ja pakkus maksta võla, sealt vastati, et võlg on müüdud hagejale. Kostja küsis pabereid, et võlg on tõesti müüdud. Võlg on pandud krediidiinfosse ja nõutakse praegu 700+ eurot, kostja ei ole nõus maksma rohkem kui kolm korda suuremat võlga. Kostja on nõus maksma võla ära Tallinna Kaubamaja Gruppile.
3.Hageja on seisukohal, et kostja on tunnistanud nõuet esialgse võlausaldaja ees. Kostja oli loovutusest teadlik, kui kostja jääb seisukohale, et ta sellest teadlik ei olnud, siis on ta saanud sellest teada kohtumenetluse alustamisega. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja kohustust esialgsele võlausaldajale tasunud. Hageja esitab esialgse võlausaldaja Tallinna Kaubamaja Grupp AS teatise nõude loovutamise kohta PlusPlus Capital AS-ile. Täiendavalt selgitab hageja, et nõudeõiguse ülemineku kuupäev erineb hagiavalduse lisana esitatud kuupäevast seetõttu, et eeltoodu tuleneb Tallinna Kaubamaja Grupp AS ja PlusPlus Capital AS vahelisest nõude loovutamise lepingust, mille p.3.2 kohaselt läheb nõudeõigus üle pärast loovutuse tasu laekumist Tallinna Kaubamaja Grupp AS arveldusarvele, milleks oli 10.02.2022. Nõude loovutus on toimunud seega 10.02.2022. Nõude loovutamise kinnituse on esitanud 09.08.2022 Tallinna Kaubamaja Grupp AS volitatud esindaja U. Z. Volituse Tallinna Kaubamaja Grupp AS esindamiseks on andnud R. P., kes on Tallinna Kaubamaja Grupp AS registrikaardile juhatuse liikmena sisse kantud 27.03.2002.a. ning juhatuse liikme volitus on kehtiv. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses.
5.Kostja vastusest nähtuvalt on ta nõus tasuma võla algsele võlausaldajale Tallinna Kaubamaja Grupp AS-ile, samuti on kostja toonud esile, et talle ei esitatud nõude loovutamise kohta dokumente. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 170 sätestab: „Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.“ VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja on esitanud 02.02.2022 nõude hageja esindaja poolt allkirjastatud loovutamise teatise (hagiavalduse lisa 4) ning 09.08.2022 Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i kinnituse nõude loovutamise kohta koos volituse ja äriregistri väljavõttega (12.08.2022 hageja seisukoha lisad 13). Hageja on väitnud, et nõude loovutamisest on kostjale teatatud, nimetatu kohta ei ole hageja menetlusdokumentidega koos tõendeid esitanud. VÕS § 170 ja 172 tulenevalt - kui senine ja uus võlausaldaja soovivad, et võlgnik täidaks nõude uuele võlausaldajale - peab nõude loovutamisest teatama senine võlausaldaja (s.o see võlausaldaja, kes nõude loovutas) või siis peab senine võlausaldaja andma dokumendi nõude loovutamise kohta (eraldi kinnitus, nõude loovutamise leping vms, millest saab järeldada algse võlausaldaja tahet nõue loovutada) ja uus võlausaldaja peab selle esitama võlgnikule. Hagiavaldusele lisatud teatisi ei saa pidada kohaseks loovutusest teatamiseks (ka juhul, kui need kostjale edastati), kuna 02.02.2022 teatis on koostatud uue võlausaldaja, mitte algse võlausaldaja poolt. Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i 25.01.2022 ülesütlemisavaldust ei saa samuti pidada nõude loovutamisest teatamiseks – teates on märgitud, et Tallinna Kaubamaja Grupp AS on loovutanud võlgnevuse inkassofirmale sissenõudmiseks, aga märgitud pole kellele; samuti ei ole teatisest tuvastatav, kas see on koostatud üldse algse võlausaldaja poolt, kuna see pole allkirjastatud. Tsiviilasjas 2-21-112397 tehtud maa- ja ringkonnakohtu lahendites on selgitatud järgmist (p 3, 10): „üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba (oleneb põhilepingust), kuid teade võlgnikule nõude loovutamisest peab olema kirjalik (vt Võlaõigusseaduse kommentaarid I, lk 833 p 4.2.1 c, VÕS § 172, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 78 või § 80 lg 1) ja allkirjastatud, vastasel juhul on võlgnikul õigus keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. /../ Uue võlausaldaja teatel nõude loovutamise kohta ei ole õiguslikku tähendust, v.a juhul kui koos teatega esitatakse võlgnikule VÕS § 168 lg-s 2 nimetatud loovutamisdokument ehk loovutamisleping või endise võlausaldaja poolt uuele võlausaldajale antud teade loovutamise kohta (vt nt Võlaõigusseaduse kommentaarid I, lk 851, p 3.1.2). /../ Maakohus on õigesti leidnud, et kostja teavitamiseks nõude loovutamisest ei piisanud sellest, et hageja saatis kostjale sellekohaseid e-kirju. VÕS §-st 172 tuleneb selgelt, et võlgniku teavitamiseks on vajalik algse võlausaldaja väljastatud dokumenti. See on ka mõistlik, sest vastasel juhul võiks igaüks võlgnikule kirjutada, et on saanud tema vastu nõude loovutamise teel ning võlgnikul poleks kindlust selles, kas ta täidab kohustuse õigele isikule. Maakohus on samuti õigesti leidnud, et algse võlausaldaja kirjad, milles on enne nõude loovutamist kostjat hoiatatud võimalusest, et tulevikus võidakse nõue loovutada, ei ole samuti VÕS § 172 kohane loovutamisdokument. “ Mittekohase teavitamise tagajärg on VÕS § 172 tulenevalt, et võlgnikul on õigus keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kuni loovutusest on teatatud VÕS § 172 nimetatud

viisil. Kuna menetluses esitatud dokumentide pinnalt ei saa järeldada, et kostjale oleks eelnevalt esitatud algse võlausaldaja kinnitus nõude loovutamise kohta, siis on kostja põhjendatult nõudnud tõendeid loovutuse kohta ja keeldunud nõude täitmisest hagejale. Eelnev ei takista siiski asja lahendamist. Kohtupraktikas on avaldatud seisukohta, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist (Riigikohtu lahend 3-2-1-62-07 p 12, Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-13-23028 p 8). Hageja on esitanud menetluse käigus algse võlausaldaja kinnituse, et nõue tõepoolest loovutati, seega on varasem minetus parandatud ja ära on langenud kostja õigus keelduda kohustuse täitmisest.

6.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ Hageja nõudeks on põhinõue 138,83 eurot, viivis 17,24 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja viivis põhinõudelt alates 16.06.2022. Kostja ega ole esitanud vastuväiteid sellele, et kostja ja Tallinna Kaubamaja Grupp AS sõlmisid PARTNER KUUKAARDI LEPING Nr. xxxxxxx, kostjal tekkis võlgnevus, Tallinna Kaubamaja Grupp AS ütles lepingu üles (hagiavalduse lisad 1-3). Kostja on võlgnevust Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i ees põhimõtteliselt ka tunnistanud. Kohus märgib, et VÕS § 172 tulenenud kostja õigus keelduda kohustuse täitmisest hagejale kui uuele võlausaldajale ei mõjuta nõude suurust (sh ei peatanud see viivise arvestust; Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-19-11768 p 10.2). Nimetatu lähtub loogikast, et kostjal oli õigus kuni loovutusest korrektse teatamiseni õigus tasuda võlgnevus algsele võlausaldajale. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks nõude tasunud algsele võlausaldajale. Hageja viivisearvestus on korrektne. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks põhivõla nõuet 138,83 eurot ja viivisenõuet 17,24 eurot ning viivisenõuet alates 16.06.2022. Hageja on esitanud ka sissenõudmiskulude nõude summas 25 eurot. Hagiavaldusele on lisatud kolm hageja võlanõuet kuupäevadega 02.02.2022, 14.03.2022 ja 18.04.2022 (hagiavalduse lisa 5). VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab: „Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot“. Kohus ei pea käesolevas asjas sissenõudmiskulu nõuet põhjendatuks. Kostjal oli õigus keelduda hagejale kohustuse täitmisest VÕS § 172 alusel kuni 13.08.2022 (sel kuupäeval sai kostja kätte hageja 12.08.2022 seisukoha, millele oli lisatud Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i kinnitus nõude loovutamise kohta ehk teadaolevalt esimene kohane loovutusest teatamise dokument). Tartu

Ringkonnakohus on avaldanud seisukohta, et põhjendatud ei ole nõuda sissenõudmiskulu kirjade eest, mille puhul oli kostjal VÕS § 172 alusel õigus täitmisest hagejale keelduda (Tartu Ringkonnakohtu lahend 2-21-113007 p 14). Sissenõudmiskulu nõue jääb rahuldamata. Kohus rahuldab seega hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 138,83 eurot, viivise 17,24 eurot ja viivise põhinõudelt alates 16.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata sissenõudmiskulu 25 eurot nõudes. Kohus märgib, et kuna nõue on loovutatud hagejale, siis tuleb kostjal võlgnevus tasuda hagejale mitte Tallinna Kaubamaja Grupp AS-ile.

7.TsMS § 163 lg 1 sätestab: „Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.“ Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kostjal oli õigus keelduda hagejale kohustuse täitmisest ning kostja on algse võlausaldaja ees olnud nõuet menetluses kohe tunnistanud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja