Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

üles öelnud. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Seega on alusetud kostja vastuväited, et sideettevõtja ei ole üldtingimusi kehtestatud ega neid kostjale kätte toimetanud. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 lg-le 1 ja § 37 lg-le 1 ning üldtingimuste p-dele 10.7 ja 10.8. Maakohus leidis, et nõude aluseks olevad asjaolud on tõendatud. Hageja esitas 249,93 euro suuruse põhinõude tõendamiseks arve nr 2001483149, millest nähtub ka osutatud teenuste maht. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb üldtingimuste p-st 4.5, mis sätestab, et kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Kuna kostja väitis, et ta ei ole sideettevõtjalt teenust saanud, pidi ta oma väidet tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 alusel tõendama. Kostja seda väidet tõendanud ega põhistanud ei ole. Kostjal oleks olnud õigus liitumisleping üles öelda ja esitada kaebusi (üldtingimuste p-d 5.1.8 ja 5.1.9). Seega on kostja väide teenuse osutamata jätmise kohta tõendamata. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et sideettevõtja loovutas vaidlusaluse nõude hagejale. Tõenditest nähtuvalt saatis sideettevõtja teatise nõude loovutamisest (teatis) liitumislepingus märgitud aadressile (XXX). Teatises märkis sideettevõtja, et loovutas 28. mail 2012 hagejale nõude kostja vastu põhinõudes 249,93 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Teatis on käsitatav loovutamisdokumendina VÕS §-de 168 ja 172 mõttes. Loovutuse kehtivus ei ole seotud võlgniku poolt teatise või lepingu kättesaamisega, vaid endise võlausaldaja poolt teatise saatmisega kostja liitumislepingu aadressile või uue võlausaldaja poolt teatise esitamisega hagimaterjalides. Maakohus leidis, et arvest nr 2001483149 nähtuvalt on kostjal kohustus tasuda 249,93 eurot, sest arvete mittekättesaamine ei vabasta kohustuse täitmisest. Lisaks on kostjal kohustus tasuda põhinõudelt viivist. Maakohus viitas VÕS § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1, § 101 lg 1 p-le 6, § 113 lgle 1, TsMS §-le 367 ja üldtingimuste p-dele 7.6 ja 7.8. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulud on osaliselt ülepaisutatud. Lepingulise esindaja tasu mõistlik tunnimäär on 90 eurot ja õigusabikulud on põhjendatud 300 euro ulatuses. Hageja on tasunud riigilõivu 75 eurot. Hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud 375 euro ulatuses, millelt tuleb alates laheni jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist seaduses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.