Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu määrus on põhjendamata. Maakohus ei ole hinnanud kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Hagejalt mõisteti välja ebamõistlikult suured menetluskulud. Kohus oleks pidanud jätma TsMS § 169 lg 1 alusel kostja kanda kõik menetluskulud, mis seondusid kostja poolt 27.11.2019 esitatud põhjendamatu menetluskulude tagatise taotlusega, mille kohus jättis rahuldamata ja mis põhjustas asja sisulise lahendamise venimist. Seetõttu ei oleks tohtinud hageja välja mõista kostja tagatise taotlusega seotud menetluskulusid 6 tunni ja 40 minuti osas. Kohus oleks pidanud põhjalikumalt hindama kostja ülejäänud menetluskulude seotust praeguse tsiviilasjaga ning analüüsima esindajate ajakulu põhjendatust. Hageja leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud dokumentide kättetoimetamisega seonduvate küsimuste analüüsiks ja LINKLaw AB-le teate koostamiseks kokku 30 min ei puutu praegusesse vaidlusesse ning seondusid hageja ja kostja vaheliste teiste nõuetega ning neid puudutavate dokumentide kättetoimetamisega. Hageja leiab, et kostja 25.02.2020 hagivastuse koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud 6 tunni ulatuses. Ajakulu ajavahemikus 16.03.2020 28.04.2020 kokku 7 tundi ja 20 minutit on ülepaisutatud ning arvestades kostja 28.04.2020 menetlusdokumendi mahtu ja lisasid, siis hindab hageja vajalikuks ajakuluks maksimaalselt 4 tundi. Apellatsioonkaebuse sisu ja pikkust arvestades võiks maksimaalselt põhjendatuks pidada 6 tunni ulatuses apellatsioonkaebuse koostamist. Apellatsioonkaebuse vastuse analüüsiks ja sellele vastuse koostamiseks on põhjendatud 3 tundi. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja lepingulise esindaja ajakulu tuleb vähendada 20 tunni ja 1 minuti võrra. Menetluse edasine käik

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm nr 2-17-13164/62, p 9). Maakohus kostja esindajate ajakulu vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt ei hinnanud ja märkis üldiselt, et vaidluse keerukust ja mahukust, asjas peetud kohtuistungite arvu, kostja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust arvestades on menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Sellega rikkus maakohus põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus saab hinnata kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ning vastata määruskaebuse väidetele. Arvestades, et hageja on esitanud kostja menetluskuludele osalise vastuväite, paludes vähendada kostja lepinguliste esindajate tehtud toiminguid 20 tunni ja 1 minuti osas, siis hindab kolleegium kostja esindajate tehtud toiminguid üksnes vaidlustatud osas.

Kliendiga suhtlemine on vajalik kohtule vastuse koostamiseks ning seega ei saa seda pidada ebavajalikuks kuluks.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.