Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-23-113315
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Priit Palmiste
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.10.2025 Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-113315
Hagi ese
Revensen OÜ hagi A. K. (K.) vastu võla ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
3645,94 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht Tartu mnt 13, 10145 Tallinn), esindaja Irina Vassiljeva Kostja: A. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
2-23-113315
2-23-113315
tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Kuigi kohus ei esita tulenevalt TsMS § 444 lg.3 tagaseljaotsuses kirjeldavat ja põhjendavat osa, selgitab kohus järgmist. Vastavalt Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 13), tuleb maakohtul omaalgatuslikult kontrollida, kas leping tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduv intressikokkulepe (VÕS § 4034 lg 7) võib olla tühine. Kohus peab nimetatud asjaolusid kontrollima ka tagaseljaotsuse tegemisel, sest kohus saab tagaseljaotsusega hagi rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses (TsMS § 407 lg.1). Kohtud peavad tagama ametiülesannete korras kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse (eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eriti kui võlgnik ise menetluses ei osale, sh tagaseljaotsuste ja maksekäsu kiirmenetluse puhul (RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 25). Ringkonnakohus on olnud seisukohal, et kohtutel tuleb püüda järgida viidatud juhist ka nn jätkumenetlustes, sh maksejõuetus- ja täitemenetluses (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.1). Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus eelnevalt kirjeldatud kontrolli tegema samuti omal algatusel, eelkõige, kui võlausaldaja taotleb oma nõude tunnustamist üldises korras (st muul kui PankrS § 1003 lg 4 p 1 alusel) ja ka juhul, kui nõudele ei esitatud vastuväiteid. Nimetatud kohustus laieneb PankrS § 1003 lg 4 p 1 olukorrale, kui tarbijakrediidi lepingul rajaneva nõude alusdokumendina esitatud kohtulahendist ei nähtu nõude aluseks oleva tehingu tühisusele viitavate asjaolude kontrolli (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.3). PankrS § 1003 lg.1 ja lg 4 p 1 kohaselt kontrollib kohus nii omal algatusel kui ka teiste menetlusosaliste (sh halduri) väidete alusel, kas tarbijakrediidi tunnustega nõude kohta esitatud kohtulahend kajastab piisavaid, st vähemalt kokkuvõtvaid põhjendusi. Kui neid põhjendusi kohtulahendist ei nähtu, tuleb kohtul samuti kas omal algatusel või teiste menetlusosaliste väidete alusel kontrollida lepingu kehtivust. Kui halduri esitatud andmetest ja dokumentidest ei nähtu kõik kontrolli aluseks vajalikud asjaolud, saab kohus kohustada võlausaldajat neid esitama ja selgitades talle ühtlasi, et kohtu nõutud andmete esitamata jätmise korral võib jääda vastav nõue võlausaldajate nimekirja kandmata (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.4). Eeltoodust tulenevalt ja vältimaks tagaseljaotsusega lahendatud tsiviilasja sisulist uuestimenetlemist võimalikus hilisemas maksejõuetusmenetluses osundab kohus järgmisele. Puudub vaidlus selles, et krediidiandja ja kostja vaheliste lepingute näol on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg.1 mõttes. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingut eeldatakse, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Kohus on asja kirjaliku menetluse käigus kontrollinud Võlaõigusseaduses sätestatud tarbijakrediidilepingu tingimuste täitmist ning kohtu hinnangul on krediidiandja järginud tarbijakrediidilepingu vorminõudeid VÕS § 404 lg.2, § 405 lg.1 ja § 408 lg.1 mõttes ning krediidi kulukuse määra ülempiiri (VÕS § 406 2 lg.1). Seega on tarbijakrediidilepingud kehtivad. Kohtu hinnangul on aga krediidiandja lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, millest tulenevalt on tühine lepingutes sätestatud
2-23-113315 intressikokkulepe.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.