Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.juuli 2022 Paide
Tsiviilasja number
2-20-4201
Tsiviilasi
Tehnik24 OÜ hagi I.Lu vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
874,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tehnik24 OÜ, registrikood 14077963, asukoht Torni tn 6-11 Kiiu alevik Kuusalu vald Harjumaa, lepinguline esindaja Kairit Kuusemaa Kostja: I.L, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx, lepinguline esindaja Tiina Pill
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
I.L (kostja) asus 01.04.2019 suulise töölepingu alusel tööle Tehnik24 OÜ-s (hageja). 09.09.2019 edastas I.L Tehnik24 OÜ-le avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Avalduses teatas kostja soovist öelda tööleping TLS § 91 lg 2 alusel erakorraliselt üles alates 10.09.2019. Hageja ei pidanud töölepingu ülesütlemist õiguspäraseks ja pöördus 13.09.2019 avaldusega Tööinspektsiooni töövaidluskomis-joni, paludes tuvastada ülesütlemise tühisus. 15.11.2019 otsusega nr 4-1/2108/19 rahuldas Töövaidluskomisjon Tehnik24 OÜ avalduse I.L’u vastu (jõustus 16.12.2019). Avalduse lahendamisega töövaidluskomisjonis tekkisid hagejal kulud õigusabile 810 eurot. Kuna töövaidluskomisjonis menetluskulusid ei hüvitata, pöördus hageja pärast otsuse jõustumist menetluskulude nõudega kostja poole. Kostja hagejale menetluskulusid ei hüvitanud, mistõttu pöördus hageja kahju hüvitamise nõudega kohtusse. Hageja leiab, et kuna töövaidluskomisjon tuvastas, et kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel oli tühine ja hagejal tuli tühisuse tuvastamiseks pöörduda töövaidluskomisjoni, kaasnes temale õiguskaitse vajaduse tõttu tekkinud õigusabikuludest tulenev kahju. TLS § 91 lg 2 alusel töölepingu ülesütlemisega kaasneb tööandjale kohustus maksta töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Selleks, et hüvitise maksmise kohustusest pääseda, tuleb tööandjal aga esmalt ülesütlemine vaidlustada. Kui kostja ei oleks seadusest tuleneva aluseta töölepingut erakorraliselt üles öelnud ega suhtunud ükskõikselt oma vastunõuete menetlemisse (kostja nõuete menetlemine lõpetati TvLS § 50 p 3 alusel põhjusel, et kostja ega tema esindaja ei ilmunud istungile), poleks hagejal tekkinud vajadust oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni pöörduda ning kulutused õigusabile oleksid jäänud kandmata. Õigusabi kasutamine oli vajalik kuna hageja pidi esitama õigusliku argumentatsiooni ja tõendama oma väiteid. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõistja kostjalt kahjuhüvitisena 810 eurot ning viivis alates hagi esitamisest 17.03.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.
Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. Kostja väitel puudub hageja nõude rahuldamiseks alus, kuna töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka ei jätkunud töövaidlus kohtus, millega seondavalt oleks hageja saanud nõuda töövaidlusmenetlusega seotud kulude kui kohtueelse menetluse kulude hüvitamist hilisemas kohtumenetluses. Kostja ei nõustu, et ta on hagejale kahju tekitanud. Lepingulise esindaja palkamine oli hageja enda vabatahtlik valik. Seda, et töövaidlusorganis tekkinud esinduskulu jääb hageja enda kanda, pidi olema hagejale
Tsiviilasi nr 2-20-4201
ettenähtav ning ta pidi esindajat palgates sellega arvestama. Samuti arvestas sellise regulatsiooniga ka kostja. Seetõttu ei vastuta kostja hageja kulu kandmise eest. Tööandjana peab hageja olema orienteeruv tööõigusalases regulatsioonis ning vaidluse lahendamine töövaidlusorganis on võimalik tööandjal lahendada ka ilma lepingulise esindajata. Seega ei olnud õigusabi kasutamine vajalik. Juhul kui kohus leiab, et kostja on vastutav hagejale kahju tekitamise eest, tuleb nõutud kahju suurust vähendada. Hageja kulu esindustasule on ebamõistlikult kõrge. Vaidlus töövaidlusorganis ei olnud õiguslikult keerukas, mistõttu ei ole 120eurose tunnihinnaga teenuse aktsepteerimine õigustatud. Sarnast teenust on võimalik saada oluliselt madalama hinnaga.
gulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas töövaidluskomisjonis Kairit Ehala Jasitex OÜ-st. Esitatud tõenditest nähtub, et nimetatud isik omab magistrikraadi õigusteaduses, st ta vastab esindajale seaduses sätestatud nõuetele. Hageja taotleb kostjalt õigusabikulude hüvitamist summas 810 eurot ning on esitanud kohtule tõenditena temale Jasitex OÜ poolt 07.10.2019 esitatud arve summas 576 eurot (sh käibemaks) ning 02.12.2019 esitatud arve summas 612 eurot (koos käibemaksuga). Arvetelt nähtub, et esindajal on õigusabi osutamisele kulunud kokku 6,75 tundi, tunnihind 120 eurot + käibemaks. Esindaja teostas töövaidluskomisjoni menetluses järgmised toimingud: avalduse koostamine ja vastus töövaidluskomisjonile 4 tundi; istungil osalemine Paides ja ettevalmistus töövaidluses 2,75 tundi. Arvestades nõuete sisu ja menetlust töövaidluskomisjonis, on hageja esindaja toimingud tehtud ajal mil töövaidluskomisjon asja menetles ning kõik toimingud on olnud vajalikud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.