Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. juuli 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-4433
Tsiviilasi
Andrei Danilovi hagi OÜ Vaiton ja Edgar Jaloneni vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1364 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. veebruari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Edgar Jaloneni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja II): Edgar Jalonen (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk Vastustaja (hageja): Andrei Danilov (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Kristina Viznovitš Kostja I: OÜ Vaiton (registrikood 12154792), lepinguline esindaja Maksim Fedotov
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Hagiavalduse kohaselt oli Edgar Jalonen (kostja II) kostja I projektijuht. Hageja tegi 2020. a juulis ja augustis kostja II tehtud pakkumiste alusel tööd. Tööülesande täitmisel unustas hageja oma trelli Makita HP1640 kostja II autosse. Kui hageja avastas, et trell on jäänud kostja I töötaja kätte, palus ta, et kostja I selle tagastaks. Kostja I lubas trelli tagastada, kuid tõi vale trelli. E-kirjadele kostja I ei vastanud. Kostja I ei ole trelli tagastanud, kuigi hageja on seda korduvalt nõudnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg-st 1 tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt I rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist. Rikkumise teel saadu harilikuks väärtuseks saab lugeda kasutuseelist, mille kostja I sai, kui trell oli tema käes ning millest hageja seetõttu ilma jäi. Kuna kostjal I oli võimalus kasutada hageja trelli, siis hoidis kostja I kokku kulutusi vajaliku tööriista rentimisel. Tegemist on lööktrelliga, mille rendihind ühe ööpäeva eest on 6 eurot. Kostja I lubas, et toob trelli 18. augustiks Tabiverre objektile, kus hageja töötas. Seega saab lugeda, et kostja I oleks pidanud trelli üle andma Tabiveres 18. augustil 2020. Kostja I seda ei teinud. Eeltoodust järeldub, et kostja I on kohustuse täitmisega viivituses 214 päeva (18. august 2020 – 19. märts 2021). Seega hoidis kostja I kokku 1284 eurot. Tegemist on kasutuseelisega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg-te 1 ja 2 mõttes, mille hüvitamist hageja nõuab.
hageja ees kostjat II kostja I esindajana (tsiviilasjas nr 2-20-15895) ja kostja II on oma kirjavahetuses hagejaga kasutanud e-posti aadressi: XXXXXX käitub kostja II suhetes hagejaga kostja I esindajana. Kostja I käitumine käesoleva menetluse alguses on olnud hagejat eksitav. Viru Maakohus andis 23. märtsi 2021. a määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas hageja hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu 200 euro tasumise kohustusest. Seega kuulub kostjalt II Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele riigilõiv 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190). Hagejat esindas menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Viznovitš. Kohus leidis, et hageja esindaja kulud summas 565 eurot 20 senti (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja mõistlikud. Kohus mõistis TsMS § 190 lg 5 alusel kostjalt II Eesti Vabariigi kasuks välja esindaja tasu summas 565 eurot 20 senti ja riigilõivu 200 eurot. Arvestades kostja I esindaja poolt menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid luges kohus kostja I põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 9 tundi (13,5 tunni asemel). Maakohus oli seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud kostja I menetluskulud on 1080 eurot. Menetluskulude jaotusest tulenevalt mõistis kohus kostjalt II kostja I kasuks välja menetluskulude katteks 1080 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
(rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 esimese lause kohaselt hinnatakse eelnimetatud harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. Pahauskne rikkuja on seejuures kohustatud hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse kogu aja eest alates rikkumisest kuni väärtuse hüvitamiseni (asja tagastamiseni), sh peab pahauskne rikkuja maksma kannatanule hüvitist ka olukorras, kus tema esialgne rikastumine on ära langenud (VÕS § 1038 esimene lause). Seejuures peab pahauskne valduse rikkuja VÕS § 1038 esimese lause järgi hüvitist maksma sõltumata sellest, kas ta asju kasutas. (vt Riigikohtu 20. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-6563, p-d 40 ja 41).
menetlusabina antud menetluskuludest. Hageja vabastati hagilt tasuda tuleva riigilõivu 200 euro tasumisest. Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu oli maakohtus 565 eurot 20 senti ja ringkonnakohtus 349 eurot 92 senti. Seega sai hageja kokku menetlusabi 1115 eurot 12 senti, millest 50%, s.o. 557 eurot 56 senti tuleb kostjalt II TsMS § 190 lg 3 alusel riigituludesse välja mõista. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.