Tartu Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-21-6518
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2022, Tartu
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest
Tsiviilasi
Olari Pauluse hagi OÜ Rilvest vastu töötasu ja välislähetuse päevaraha väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olari Pauluse apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
40 770 eurot 13 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Olari Paulus (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Kostja: OÜ Rilvest (registrikood 14694395), esindaja vandeadvokaat Margo Normann
Menetluse liik
kirjalik menetlus
1(7)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Hageja ütles 29. jaanuaril 2021 kostjaga sõlmitud töölepingud erakorraliselt üles töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 p 2 alusel töölepingu I alusel töötasu maksmisega viivitamise tõttu. Ülesütlemisavalduse saatis hageja kostjale SMS-iga. Ülesütlemisavaldusele esitatud vastuses märkis kostja hageja viimaseks tööpäevaks
ka teised asjas kogutud tõendid. Ei ole põhjust eeldada, et hageja täitis tööülesandeid ligikaudu 11 kuud töötasu saamata. Isegi kui poolte vahel oli kokkulepe töötasu väljamaksmiseks tulevikus, ei tuvastanud kohus hageja poolt projektijuhi ülesannete täitmist. Tunnistajatena üle kuulatud kostja töötajad R.K., K.K. ja A.A. kinnitasid, et hageja töötas kostja juures lihtehitajana ning tal ei olnud pädevust koordineerida teiste tööd ega otsustada, milliseid tööülesandeid keegi objektil täidab. Samuti ei kinnitanud ükski tunnistaja, et hageja oleks tööajal ja/või töövälisel ajal täitnud projektijuhi ülesandeid. Ka hageja enda esitatud asjaolud ei ole veenvad tuvastamaks hageja poolt projektijuhi ülesannete täitmist. Hageja on selgitanud, et lisaks töötajate koordineerimisele tegeles ta erinevate projektide otsimisega, kuid vastavaid tõendeid selles osas ei esitanud. Tunnistaja N.N. selgitas, et uusi projekte otsisid tema või Rauno Ilves, kes osalesid ka objektide läbirääkimistes. Ka ei leidnud kinnitust hageja väited erinevate koostöölepingute sõlmimise kohta. Kostja selgituste kohaselt toimus kostja majandustegevus üksnes Soomes ning seal ei ole äriühingud, kellega hageja väidetavalt koostöölepinguid sõlmis, tegevad. Seega ei ole hageja projektijuhi ülesandeid kostja juures täitnud. Kuna näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 kohaselt tühine, ei saa hageja nõuda töölepingust I tuleneva kohustuse täitmist.
tuleks taotleda tähtaja ennistamist ning kohus ei saa sellist taotlust TsMS § 331 lg 1 kohaselt menetleda.
tõenditele antud hinnanguga ei saa iseenesest järeldada TsMS § 442 lg 8 nõuete rikkumist. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda tunnistaja N.N. ütlused töölepingu I kehtivust ega kinnita hageja väidet, et ta täitis projektijuhi ülesandeid. Ringkonnakohtu hinnangul saab tunnistaja N.N. ütlustest järeldada, et hageja püüdis küll kostjat esindada (teha kliendile pakkumist), kuid tal puudusid selleks volitused ning kostja hageja tegevust heaks ei kiitnud (tl 44 pöördel, tl 45). Samuti ei tõenda hageja poolt projektijuhi ülesannete täitmist üks vestlus kostjaga kinnitustarvikute ostmise kohta (tl 13). Sellest vestlusest ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada, et hageja oleks sõlminud kostja nimel Kruvid OÜ-ga koostöökokkuleppe projektijuhi ülesannetes. Kohus hindab tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.