Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagejal ei olnud võimalik raiet 31.03.2020 teostada, sest kinnistu on madal ja niiske ning talvel ei olnud külma ilma, mis võimaldanuks raiet teostada lepingu punkte 8.1.6 ja 8.1.10 ning metsa majandamise eeskirja § 19 lg 1 p 2 rikkumata. Pikemat kuivemat aega ei olnud ka sügisel. Hageja esitas 11.05.2020 kostjatele nõude lepingu muutmiseks või ettemaksu 10 700 eurot tagastamiseks. Kostjad keeldusid 03.06.2020 vastuses. Hageja pakkus 15.06.2020 kostjatele kompromissi, et kostjad tasuvad hagejale 80% lepingu tasust, s.o 8560 eurot, ja 20% maakasutustasu, s.o 2140 eurot, jääks kostjatele. Kostjad keeldusid pakkumisest. Lepingu p 1 järgi oli poolte tahe suunatud kasvava metsamaterjali müümisele, mitte kinnistu rendile, ja lepingus ei olnud kokku lepitud tasu kinnistu kasutamise eest. Kinnistul raieks kavandatud kasvava metsa väärtus oli 10 718 eurot. Hageja 11.05.2020 nõuet tuleb käsitleda hinna alandamise avaldusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 112 ja § 296 alusel. Kuna hagejal ei olnud õigust kasutada kinnistut muuks otstarbeks kui raie teostamiseks ja metsamaterjali omandamiseks, siis kinnistu ja ilmastikuolude puuduste tõttu tuleb lugeda kinnistu lepingu kehtivuse jooksul täies ulatuses lepingu tingimustele mittevastavaks. Kui 11.05.2020 avaldus ei ole hinna alandamise avaldus, siis alandab hageja kohtumenetluses kinnistu „kasutamise” eest tasutud rendi/raieõiguse tasu 10 700 euro ulatuses, kuna hageja ei saanud temast sõltumata asjaoludel lepingu tähtaja jooksul raiet teostada. Kui hinna alandamine ei ole õigustatud, siis tugineb hageja VÕS § 296 lg-le 3. Kuna hageja ei saanud kinnistu puuduse tõttu kasutusõigust teostada, on kostjad kokku hoidnud 10 700 eurot. Kostjatele jäi alles metsamaterjali 10 700 euro eest, mille sisse olid arvestatud ülestöötamise kulud, lisaks metsa juurdekasv. Kuna kostjad on raieõiguse edasi võõrandanud või asunud ise raiet teostama, on hagejal võimatu nõuda lepingu pikendamist/täitmise võimaldamist. Alternatiivselt, kui kostjatel on õigus tasule kinnistu „kasutamise võimaluse“ eest, palus hageja kostjatelt välja mõista 8560 eurot, s.o 80% raieõiguse eest tasutust. Kui hinna alandamine ei ole kohane õiguskaitsevahend, siis nõuab hageja kostjatelt kahju hüvitamist 10 700 euro ulatuses, kuna hageja on jäänud ilma sellises väärtuses metsamaterjalist. Hagejal võib olla ka alusetust rikastumisest tulenev nõue, kuna kostjad on saanud 10 700 eurot metsamaterjali eest, mida hageja ei saanud raiuda ja seetõttu ka lepingu järgi kinnistut kasutada.

MAAKOHTU LAHEND

nähtuvalt on pooled sõlminud kasvava metsa raieõiguse lepingu, mille puhul ei ole tegemist müügilepinguga, ning selline leping vastab olemuslikult VÕS §-s 339 sätestatud rendilepingu mõistele (vt RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 16; 20.06.2018, 2-17-280). Rendilepingule kohaldatakse VÕS § 341 järgi ka üürilepingu sätteid. Lepingu ja raieõiguse eritingimuste järgi oli hageja kohustus mets maha raiuda ja välja vedada

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kokku lepitud vaid omandatava metsamaterjali eest. Lepingu tüüptingimuste p 4 kohaselt tekkis hagejal ka õigus kasutada võõrandatava raieõiguse maaüksust lepingus kirjeldatud piirides. Seega moodustus üür tasust raieõiguse kui sellise, st kinnistu kasutusvõimaluse eest, ja õiguse eest saada kinnistult vilja (teostada raiet). Hageja ei ole ostnud endale puidumaterjali; 2) ei ole üüri alandamine põhjendatud. VÕS § 112 rakendamine eeldab täpsema valemi esitamist ja VÕS § 296 lg 2 üürileandja viivitamatut teavitamist, vastasel juhul kaotab üürnik õiguse üüri alandamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjaid puudustest ei teavitatud, hageja teavitas kostjaid esmakordselt rohkem kui kuu peale lepingu tähtaja saabumist, et soovib lepingut pikendada. Lisaks apellatsioonis ei ole hageja VÕS §-le 112 ja § 296 lg-le 2 tuginenud; 3) on hageja väide liigniiskest pinnasest ja ebasobivast ilmast tõendamata. Kinnistu ei ole liigniiske. Hageja on suur ja kogenud metsafirma ning oli looduses raieõiguse piirid üle vaadanud ja kinnistu seisukorrast teadlik. Hagejal oli perioodil 07.08.2019 kuni 31.03.2020 ehk kaheksa kuu jooksul võimalik leida rohkelt võimalusi raie teostamiseks. Isegi kui raske metsatehnika jaoks oli talv pehme, saanuks 430 tm raie teostada saemeeste abil. Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama andmed sademete kohta koos keskmiste temperatuuridega kinnitavad, et anomaalselt rohkeid sademeid ei esinenud. Hageja väited vääramatu jõu asjaoludest ei ole usutavad. Kui hageja nägi, et tal oleks vaja lisaaega, pidanuks ta kostjaid teavitama; 4) ei ole hageja nõue VÕS § 296 lg 3 järgi põhjendatud. Riigikohus on lahendi nr 2-17-280 p-s 24 leidnud, et hageja nõue saab õiguslikult kõne alla tulla vaid VÕS § 296 lg-le 3 tuginedes, kui tegelikult ei pidanud ta kostjale tasu mingis ulatuses maksma, mis juhul võib olla tegu õigusliku aluseta maksega. Tallinna Ringkonnakohus ei ole 14.02.2019 lahendis tsiviilasjas nr 2-17-280 lugenud VÕS § 296 lg 3 järgi üürileandja poolt kokkuhoituks raiumata metsamaterjali väärtust, mistõttu seda ei saa arvestada ka praegusel juhul. Kostjad ei hoidnud midagi kokku seetõttu, et hageja kinnistut ei kasutanud. Tsiviilasjas nr 2-17-280 olid pooled lepingutasu pannud sõltuma saadava metsamaterjali kogusest. Käesolevas asjas ei ole pooled seda teinud ja hageja sellele ka ei tugine; 5) ei ole maakohtu lahend hageja suhtes ebaõiglane. Hageja on kogenud metsafirma ja eelduslikult teadlik, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping on olemuslikult rendileping ning seega peab hageja oma tegutsemise läbi mõtlema sellest lähtuvalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hageja nõude täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 8560 eurot (80% 10 700 eurost). 8560 eurot tuleb hagejale tagastada analoogia alusel VÕS § 195 lg-ga 5. Selles osas on apellatsioonkaebus põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.