lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-1754/11

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 08.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-1754/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1496
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PärS § 148 lg 1, 2PärS § 152 lg 1TMS § 160 lg 1Kanded kinnistusraamatusseTMS § 98 lg 1Enampakkumise õiguslikud tagajärjedAÕS § 70 lg 4Ühine omandKRS § 621 lg 1TMS § 150 lg 1Sundenampakkumise eseTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 172Menetluskulud hagita menetluses

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (8)

lahend.ee
2-23-12378/47Riigikohtu tsiviilkolleegium25.06.20252-21-1582/100Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.02.20243-22-1355/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium29.02.20243-22-905/26Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium24.08.20232-20-18256/34Riigikohtu tsiviilkolleegium07.06.20232-21-6609/94Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.05.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Auvõlg OÜ11901152

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-22-1754

Määruse kuupäev

Tartu, 8. juuni 2022

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Peeter Jerofejev

Kohtuasi

Kohtutäitur Rannar Liitmaa kinnistamisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebus

Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamine

nende Avaldaja Kohtutäitur Rannar Liitmaa

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-1754 ning teha uus määrus, millega rahuldada kohtutäitur Rannar Liitmaa kinnistamisavaldus kinnistamisasjas nr 118599202150.
2.Parandada Pärnu linnas Lehola 69a asuva kinnistu registriosa nr 1632105 II jaos asuv omanikukanne selliselt, et kustutada registrist Kaupo Tuulik ühisomanikuna ning kanda tema asemel ühisomanikuna sisse Auvõlg OÜ (registrikood 11901152).
3.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
2-21-20466/30
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
31.03.2023
3-22-1355/20Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja16.03.2023
Rahuldada kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebus.
4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda.
5.Tagastada kohtutäitur Rannar Liitmaale Riigikohtule määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kohtutäitur Rannar Liitmaa (avaldaja) esitas 22. detsembril 2021 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale Pärnu linnas Lehola 69a asuva kinnisasja (registriosa nr 1632105) (kinnisasi) omanikukande (kanne) parandamise avalduse (avaldus) koos 21. detsembri 2021. a enampakkumise aktiga nr 175/2020/1508. Avaldaja palus parandada kande kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 621 lg 1 p 2 alusel, sest see on muutunud ebaõigeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu. Avalduse kohaselt müüs avaldaja enampakkumisel Kaupo Tuulikule (võlgnik) kuulunud 1. aprillil 2018 surnud pärandaja

2-22-1754 pärandvara ühisuse 1/5 suuruse mõttelise osa ning 19. detsembril 2010 surnud pärandaja pärandvara ühisuse 3/28 suuruse mõttelise osa (pärandvara ühisuse osad). Pärandajad olid olnud abikaasad, kelle varasuhetele kohaldusid varaühisuse sätted ning kinnisasi kuulus pärandajate ühisvara hulka. Kinnistusraamatusse oli kinnisasja ühisomanikena kantud võlgnik ja kuus kaaspärijat. Võlgnikule kuulunud pärandvara ühisuse osade sundenampakkumisel tegi parima pakkumise Auvõlg OÜ (kolmas isik). Enampakkumise tulemusest lähtudes palus avaldaja kanda senise võlgniku asemel kinnisasja ühisomanikuna sisse kolmanda isiku.

2.Tartu Maakohus (kinnistusosakond) jättis 20. jaanuari 2022. a kandemäärusega nr 72222022 (kandemäärus) kinnistamisavalduse rahuldamata, leides, et kohtutäituri akt kinnisasja enampakkumise kohta ei ole asjaõiguse üleminekut tõendav dokument. Kandemääruse põhjenduste kohaselt kuulub kinnisasi kaaspärijate ühisomandisse, võlgnik on üks kaaspärijatest ning kinnistusraamatust nähtuvalt ei ole pärandvara jagatud. Kande muutmiseks ei ole aga alust, sest enampakkumise esemeks ei olnud kinnisasi. Avaldaja esitatud enampakkumise akt ei tõenda kinnisasja omandi üleminekut kolmandale isikule. Enampakkumise esemeks olid võlgnikule kuulunud pärandvara ühisuse osad, mis on varalised õigused. Täitemenetluse seadustikust (TMS) ei tulene, et pärandvara ühisuse osa kui varalise õiguse müügi korral tekiks omand enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. Omandi tekkimiseks enampakkumisel peab enampakkumise esemeks olema kinnisasi. Asjaolu, et pärandvara hulka kuulus mh kinnisasi, ei anna alust kinnistusraamatu kande parandamiseks (vt ka Riigikohtu 20. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-15, p-d 13 ja 14).
3.Avaldaja esitas maakohtu kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, leides, et pärandvara ühisuse osa osaleb õiguskäibes ning sellele saab pöörata sissenõude (vt Riigikohtu 4. detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18529/24, p 17). Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 16. veebruari 2022. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu kandemääruse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda ning märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus leidis, et omand enampakkumisel müüdud asjale tekib TMS § 98 lg 1 järgi asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Kinnisasja omand ei läinud enampakkumise teel kinnistusraamatuväliselt üle, sest avaldaja kinnistamisavaldusest ja enampakkumise aktist nähtub, et enampakkumise esemeks olid pärandvara ühisuse osad, mitte kinnisasi. Viimast kinnitas avaldaja ka määruskaebuses. Kuna enampakkumise esemeks ei olnud kinnisasi TMS § 150 lg 1 mõttes, siis puudus õiguslik alus kinnistusraamatu kande parandamiseks TMS § 160 kohaselt. Ka avaldaja viide Riigikohtu praktikale ei anna alust asuda teisele seisukohale, sest viidatud kohtuasjas ei käsitletud kande tegemist kinnistusraamatusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada, leides, et kuna pärandvara ühisuse osad on pärimisseaduse (PärS) § 148 lg 1 kohaselt kaaspärijate kaasomandis, on kohtutäitur võõrandanud võlgniku pärandvara ühisuse osa õiguspäraselt ja sellele saab pöörata sissenõude.

2(4)

2-22-1754 Avaldajal on õigus nõuda kande parandamist KRS § 621 lg 1 p 2 alusel, sest kanne on muutunud ebaõigeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu. Ebaõige on kohtute seisukoht, et pärandvara ühisuse osa võõrandamine ei anna alust parandada pärandvara hulka kuuluva kinnisasja omanikukannet. Vaidluse all ei saa olla see, et kinnistusraamatu kanne on muutunud ebaõigeks. Kohtute tõlgendus viib tagajärjeni, kus pärandvara ühisuse osa omandaja pannakse ebasoodsasse positsiooni. Kui pärandvara ühisuse osa omandaja ei kajastu kinnistusraamatus pärandvara hulka kuuluva kinnisasja omanikuna, on pärandvara ühisuse osa võõrandajal võimalik kinnisasja käsutada ja nii võib omandaja kaotada kinnisasja omandi õigusliku aluseta. Tähelepanuta võib jätta enampakkumise aktis toodud viite TMS § 98 lg-le 1, mille järgi tekib omand enampakkumisel müüdud asjale asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Viide on asjakohatu, sest pärandvara ühisuse osa kui mittekehalise eseme valdust ei ole võimalik üle anda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 1 p 1 järgi tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse.
7.Kassatsiooniastmes on vaidluse all see, kas avaldajal kui kohtutäituril on õigus nõuda KRS § 621 lg 1 p 2 alusel kinnisasja omanikukande parandamist olukorras, kus pärandvara hulka kuulub kinnisasi, mille pärijaid on mitu ning ühe kaaspärija pärandvara ühisuse osa võõrandatakse PärS § 148 lg 1 järgi, kuid seda tehakse täitemenetluses toimuva enampakkumise teel.
8.Kolleegium on varem selgitanud, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuuluvad pärandvara hulgas olevad asjad kaaspärijate ühisomandisse. See tähendab et üks kaaspärijatest ei saa iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid üksikuid esemeid. Samal ajal kuulub igale kaaspärijale mõtteline osa pärandvara ühisusest nagu kaasomanikule (vt Riigikohtu 24. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-18277/79, p 17.1; 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-4276/69, p 14;
4.detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18529/24, p 16). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde.
9.Kuna kaaspärijatele kuuluvad pärandvara ühisuse osad nagu kaasomanikele, saab PärS § 148 lg 1 kohaselt igaüks neist käsutada iseseisvalt endale kuuluvat õigust – pärandvara ühisuse mõttelist osa. Kolleegium on varem selgitanud, et kui üks kaaspärijatest võõrandab talle kuulunud pärandvara ühisuse mõttelise osa, ei ole sellise lepingu esemeks konkreetsed pärandvarasse kuuluvad esemed. Pärandvara ühisuse osa omandaja (omandaja) saab endale osa võõrandanud kaaspärija varalised õigused ja kohustused PärS § 148 lg 2 mõttes. Omandajale ei lähe üle pärija staatus ega sellega seotud õigused ja kohustused, kuid talle lähevad üle kaaspärija varalised õigused, mis väljenduvad PärS § 148 lg 2 järgi eelkõige õiguses nõuda seda osa pärandvarast, mille oleks pärandvara jagamisel saanud talle osa võõrandanud kaaspärija (Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-4276/69, p 15). Eelnevat arvestades on kohtud kolleegiumi arvates iseenesest põhjendatult leidnud, et võlgnikule kuulunud pärandvara ühisuse osa võõrandamisel sundenampakkumisel ei olnud enampakkumise esemeks mitte kinnisasi, vaid pärandvara ühisuse osa.
10.Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et igale kaaspärijale kuuluvad konkreetsed asjad või nende osad määratakse kindlaks PärS § 152 lg 1 järgi pärandvara jagamisel. Seetõttu ei tähenda 3(4)

2-22-1754 kaaspärijale pärandvara ühisuse osa kuulumine seda, et talle kuuluks ka vastav mõtteline osa pärandvara hulka kuuluvatest üksikutest esemetest (vt Riigikohtu 16. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817/35, p 17). Kaaspärijad ei ole pärandvara hulgas olevate üksikute asjade kaasomanikud (asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3), vaid ühisomanikud (AÕS § 70 lg 4).

11.Olukorras, kus võlgnikust kaaspärija mõtteline osa pärandvara ühisusest võõrandatakse täitemenetluses toimunud sundenampakkumisel, saab võlgniku asemel kinnisasja ühisomanikuks pärandvara ühisuse osa omandaja. Talle kui omandajale lähevad PärS § 148 lg 2 kohaselt üle kaaspärija varalised õigused, mis ei ole pärija staatusega lahutamatult seotud. Pärandvara ühisuse osa omandajale kuuluvad pärija varalised õigused, sh pärandvara hulka kuuluvate asjade ühisomand, õigus oma osa käsutada (PärS § 148 lg 1), nõuda pärandvara jagamist (PärS § 152) ning õigus nõuda pärandvara jagamisel seda osa pärandvarast, mille oleks pärandvara jagamisel saanud talle osa võõrandanud kaaspärija. Kuna pärandvara hulka kuuluva kinnisasja ühisomanik on enampakkumise teel võõrandamise tõttu muutunud (selleks ei ole enam võlgnik), siis tuleb KRS § 621 lg 1 p 2 alusel parandada ka kinnisasja omanikukanne kinnistusraamatus.
12.Kolleegium leiab, et kinnistusraamatu omanikukande parandamata jätmise korral oleksid pärandavara ühisuse osa omandaja õigused kinnisasja ühisomanikuna ohustatud, kuivõrd ei ole välistatud pärandvara ühisuse osa heauskne omandamine ja kinnisasja ühisomanikuks saamine, tuginedes kinnisasja omanikukandele.
13.Eeltoodut arvestades on avaldaja avaldus põhjendatud ning tuleb KRS § 621 lg 1 p 2 alusel rahuldada. Nimetatud sätte kohaselt parandatakse kinnistusraamatu kanne, kui see on muutunud ebaõigeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu. TMS § 160 lg 1 sätestab, et kohtutäitur esitab kinnistusosakonnale enampakkumise akti ärakirja ning avaldused ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks ja keelumärke ja lõppevate õiguste kustutamiseks viivitamata pärast kogu ostuhinna tasumist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasja omanikukannet tuleb praegusel juhul parandada selliselt, et registrist kustutatakse ühisomanikuna võlgnik ning tema asemel kantakse kinnisasja ühisomanikuna registrisse kolmas isik.
14.Kuna käesolevas kohtumenetluses osales üksnes avaldaja, tuleb menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 järgi tema enda kanda.
15.Avaldaja taotles Riigikohtule määruskaebuse esitamisel tasutud 70 euro suuruse riigilõivu enda kasuks välja mõistmist. Kolleegium leiab, et TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tuleb avaldajale eelnimetatud riigilõiv tagastada, kuna praeguses kohtumenetluses ei osalenud peale avaldaja teisi menetlusosalisi. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja